Schengeni ala lahtiseletus

Mis on Schengen?

Schengeni ala on üks Euroopa projekti olulisemaid saavutusi. See algatati 1985. aastal valitsustevahelise projektina viie ELi liikmesriigi – Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi – vahel ning seda on järk-järgult laiendatud, mille tulemusel on sellest saanud maailma suurim reisipiiranguteta ala.

Millised riigid kuuluvad Schengeni alasse?

Praegu hõlmab Schengeni ala üle 4 miljoni ruutkilomeetri, millel elab üle 450 miljoni inimese, ning sinna kuulub 29 riiki:

• ELi 27 liikmesriigist 25 riiki
• kõik Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits)

Nõukogu leppis 30. detsembril 2023 kokku ELi-siseste õhu- ja merepiirikontrollide kaotamises Bulgaaria ja Rumeeniaga. 12. detsembril 2024 otsustas nõukogu kaotada isikute kontrolli ka kahe riigiga ühistel ja nende vahelistel sisemaismaapiiridel. Selle tulemusena on Bulgaaria ja Rumeenia alates 1. jaanuarist 2025 Schengeni ala täisliikmed.

• Schengen: nõukogu otsustas kaotada maismaapiiri kontrolli Bulgaaria ja Rumeeniaga (pressiteade, 12. detsember 2024)

ELi sisepiiridel Küprosega ei ole kontrolle veel kaotatud ning Iirimaa ei kuulu Schengeni alasse.

Millist kasu annab Schengen?

Schengeni ala võimaldab rohkem kui 450 miljonil inimesel liikmesriikide vahel vabalt, ilma piirikontrolli läbimata reisida.

Iga päev ületab ligikaudu 3,5 miljonit inimest sisepiiri, et töötada või õppida või külastada perekonda või sõpru, ning peaaegu 1,7 miljonit inimest elab ühes, kuid töötab teises Schengeni riigis.

Eurooplased teevad igal aastal Schengeni alal hinnanguliselt 1,25 miljardit reisi, mis toob suurt kasu ka turismi- ja kultuurisektorile.

Schengeni ala toob märkimisväärset majanduslikku kasu kõigile selles osalevate riikide kodanikele ja ettevõtjatele. Schengeni ala on kavandatud nii, et see oleks Euroopa Liidu ja ühtse turu kui terviku alustala.

Kas ka kolmandate riikide kodanikel on Schengeni alast kasu?

Kolmandate riikide kodanikud, kes elavad ELis või külastavad ELi turistidena, vahetusüliõpilastena või ärilistel eesmärkidel, võivad samuti Schengeni riikide vahel vabalt, ilma piirikontrolli läbimata reisida.

Reisijate jaoks, kes läbivad Schengeni ala või kavatsevad seal lühiajaliselt viibida, on EL kehtestanud ühised viisaeeskirjad.

ELi ühine viisapoliitika on vajalik piirideta Schengeni ala tõhusaks toimimiseks, kuna see hõlbustab külastajate sisenemist ELi, tugevdades samal ajal sisejulgeolekut.

• ELi viisapoliitika (taustteave)
• ELi viisalepingud kolmandate riikidega (infograafik)

Kuidas on Schengeni ala parandanud julgeolekut ELis?

Schengeni ala üks peamisi eesmärke on kaitsta oma kodanikke tihedama koostöö kaudu kõigi liikmesriikide politsei-, tolli- ja välispiirikontrolli asutuste vahel. Need uued koostöövormid on kasutusele võetud selleks, et tasakaalustada sisepiirikontrolli kaotamisest tulenevat ohtu julgeolekule.

Õiguskaitsealase koostöö raames võimaldab Schengeni ala:

• paremaid politseijõudude vahelisi sidesüsteeme
• kurjategijate jälitamist
• kahtlustatavate piiriülest jälgimist
• vastastikust operatiivabi
• otsest teabevahetust politseiasutuste vahel

See on tohutu eelis võitluses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas inimkaubanduse ja ebaseadusliku rände vastu.

Kuidas saavad riigid Schengeni alaga ühineda?

Schengeni alaga ühineda soovivad riigid peavad vastama teatud eeldustele. Nad peavad:

• kohaldama ühiseid Schengeni eeskirju (nn Schengeni acquis’d), nt piirikontrolli, viisade väljastamise, politseikoostöö ja isikuandmete kaitse alal
• vastutama välispiiride kontrollimise eest teiste Schengeni riikide nimel ja ühtsete Schengeni viisade väljastamise eest
• tegema tõhusat koostööd teiste Schengeni riikide õiguskaitseasutustega, et säilitada julgeoleku kõrge tase pärast kontrolli kaotamist sisepiiridel
• ühendama oma süsteemid Schengeni infosüsteemiga (SIS) ja seda kasutama

Schengeni alaga ühineda soovivad riigid peavad läbima terve rea hindamisi, mille eesmärk on teha kindlaks, kas nad täidavad tingimusi, mis on vajalikud Schengeni eeskirjade kohaldamiseks.

Kui hindamine kinnitab liikmesriigi valmisolekut ühineda sisepiirikontrollita Schengeni alaga, peavad kõik teised Schengeni ala liikmed pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga sellekohase otsuse ühehäälselt heaks kiitma.

Kas Schengeni alal võib piirikontrolli taaskehtestada?

Mitu ELi liikmesriiki otsustas seoses COVID-19 puhanguga 2020.–2022. aastal piirikontrolli sisepiiridel taaskehtestada. Kontrolle on taaskehtestatud ka muudel asjaoludel, sealhulgas pärast 2015. aasta terrorirünnakuid või ELi suunduvate rändevoogude suurenemise korral.

Piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel peaks olema üksnes viimane abinõu.

Piirikontrolli taaskehtestamine erakorralistel asjaoludel

Schengeni piirieeskirjad võimaldavad liikmesriikidel taaskehtestada kontrolli teatavatel sisepiiridel erandjuhtudel, mis seavad ohtu Schengeni ala üldise toimimise.

Sellises olukorras saab nõukogu esitada Euroopa Komisjoni ettepanekul soovituse, et üks või mitu liikmesriiki taaskehtestaks piirikontrolli.

Piirikontrolli kehtestamiseks erakorraliste asjaolude puhul on vaja nõukogu heakskiitu.

Piirikontrolli taaskehtestamine reageerimaks tõsisele ohule

Schengeni piirieeskirjades on samuti sätestatud, et liikmesriigid võivad kehtestada ajutise piirikontrolli, et reageerida avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale tõsisele ohule.

Sellisel juhul peab asjaomane liikmesriik teavitama komisjoni ja teisi ELi riike vähemalt neli nädalat enne kontrollide kehtestamist või lühema aja jooksul, kui asjaolud ei ole eelnevalt teada. Sisepiirikontrolli taaskehtestamine ei vaja nõukogu heakskiitu.

• Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine (Euroopa Komisjon)

Kuidas kaitstakse Schengeni ala välispiire?

EL ja selle liikmesriigid on võtnud kasutusele konkreetsed meetmed, et kindlustada Euroopa julgeolekut ja tugevdada ELi välispiire.

Need hõlmavad näiteks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) loomist ja Schengeni infosüsteemi (SIS) arendamist.

Ametiasutused kogu ELis kasutavad SISi tagaotsitavate või kadunud isikute või esemete kohta hoiatusteadete sisestamiseks ja selles infosüsteemis päringute tegemiseks. Süsteemis on ligikaudu 86,5 miljonit hoiatusteadet ja 2022. aastal tegid ametiasutused selles 35 miljonit päringut päevas.

SISis on ka juhised ametiasutustele selle kohta, kuidas reageerida isiku või eseme leidmise korral, näiteks:

• tagaotsitava isiku vahi alla võtmiseks
• haavatavas olukorras oleva kadunud isiku kaitsmiseks
• ebaseadusliku või varastatud eseme konfiskeerimiseks

Kuritegevuse vastu võitlemiseks või piiride turvamiseks täiustatakse või töötatakse välja järgmisi IT-vahendeid:

• viisainfosüsteem (VIS)
• riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem
• Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS)

• ELi välispiiride tugevdamine (taustteave)
• IT-süsteemid kuritegevuse vastu võitlemiseks ja ELi piiride kindlustamiseks (taustteave)

• Schengeni ala: nõukogu võttis vastu ajakohastatud Schengeni piirieeskirjad (pressiteade, 24. mai 2024)
• Schengen: nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid kokku ELi piirieeskirjade ajakohastamises (pressiteade, 6. veebruar 2024)
• Schengeni piirieeskirjad: nõukogu võttis vastu üldise lähenemisviisi (pressiteade, 10. juuni 2022)