ELi viisapoliitika

Miks on vaja ELi ühiseid viisareegleid?

Enam kui 400 miljonil ELi kodanikul on Schengeni alal liikumisvabadus. Nad võivad reisida, töötada ja elada kõikjal ELis. Kolmandate riikide kodanikud, kes elavad ELis või külastavad ELi turistidena, vahetusüliõpilastena või ärilistel eesmärkidel, võivad samuti vabalt liikuda.

Schengeni acquis’ sätetega:

• kaotatakse kontroll ELi sisepiiridel, välja arvatud mõned üksikud erandid
• kehtestatakse ELi välispiiride kontrolli ühtsed reeglid

ELi ühine viisapoliitika on vajalik piirideta Schengeni ala tõhusaks toimimiseks, kuna see hõlbustab külastajate sisenemist ELi, tugevdades samal ajal sisejulgeolekut.

EL on kehtestanud viisapoliitika:

• kavandatavaks lühiajaliseks viibimiseks mõne Schengeni riigi territooriumil või selle läbimiseks
• Schengeni riikide lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks

Lühiajalised viibimised on kuni 90-päevased viibimised mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Praegu väljastavad Schengeni viisasid 29 Euroopa riiki (Schengeni ala liikmetena): 25 ELi liikmesriiki 27st, Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.

Küpros, kus piirikontrolli sisepiiridel ei ole veel kaotatud, ning Iirimaa (mis ei kuulu Schengeni alasse) ei väljasta Schengeni viisasid, vaid üksnes riiklikke viisasid.

• Schengeni ala (Euroopa Komisjon)
• Schengeni ala selgitus (taustteave)

Schengeni viisat väljastavad riigid

Viisavabadus kolmandate riikidega

ELil on praegu viisavabadus 61 kolmanda riigiga, kahe Hiina erihalduspiirkonnaga (Hongkong ja Macau) ja ühe territoriaalse võimuorganiga (Taiwan), mida vähemalt üks ELi liikmesriik ei tunnusta riigina.

Selle korra kohaselt võivad biomeetrilise passiga kolmandate riikide kodanikud siseneda Schengeni alale lühiajaliseks viibimiseks ilma viisata.

Kohaldatakse vastastikuse viisavabaduse põhimõtet. See tähendab, et nendesse kolmandatesse riikidesse reisivate ELi kodanike suhtes kohaldatakse sama viisavabadust.

Viisavabadus hõlmab 61 ELi mittekuuluvat riiki.

2023. aasta märtsis leppis nõukogu kokku viisavabaduses Kosovoga*.

Alates 1. jaanuarist 2024 võivad Kosovo passi kasutajad reisida ELi viisavabalt kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase perioodi jooksul. See omakorda võimaldab ELi kodanikel reisida Kosovosse ilma viisata.

• Kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Euroopa Liidu Teataja)
• Viisanõudest loobumise lepingud (Euroopa Liidu Teataja)
• Kosovo*: nõukogu andis viisavabale reisimisele rohelise tule (pressiteade, 9. märts 2023)

* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS)

Nõukogu võttis Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomist käsitleva määruse vastu 2018. aastal. Süsteemi kasutatakse selleks, et teha viisanõudest vabastatud reisijatele põhjalikumaid kontrolle ning vajaduse korral keelduda neile reisiloa andmisest.

See on sarnane süsteemidega, mis on olemas teiste seas näiteks USAs, Kanadas ja Austraalias.

ETIASe töötab välja eu-LISA – ELi amet, mis haldab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahulisi IT-süsteeme. ETIAS alustab tööd 2026. aasta viimases kvartalis.

• IT-süsteemid kuritegevuse vastu võitlemiseks ja ELi piiride kindlustamiseks (taustteave)
• Julgeoleku- ja rändealased üleeuroopalised IT-süsteemid (infograafik)

Viisalihtsustuslepingud kolmandate riikidega

ELil on viisalihtsustuslepingud mõne kolmanda riigiga. Selle lihtsustatud viisarežiimi alusel kohaldatakse biomeetrilise passiga kolmandate riikide kodanikele lihtsustatud menetlusi Schengeni alale sisenemiseks lühiajaliseks viibimiseks.

Lihtsustatud menetlus viisade väljastamiseks hõlmab järgmist:

• täiendavate vajalike dokumentide lihtsustamine
• tasu vähendamine või kaotamine teatavate taotlejate kategooriate puhul
• viisataotluste kiirem menetlemine
• sätted pikendatud kehtivusega mitmekordsete viisade väljastamise kohta

• Viisalihtsustuslepingud (Euroopa Komisjon)

ELi viisalepingud kolmandate riikidega

Viisalepingute peatamine

EL võib viisanõudest loobumise või viisalihtsustuslepingud peatada, kui kolmas riik ei vasta enam lepingu tingimustele. Siis kohaldatakse ELi viisaeeskirja üldreegleid.

Peatamise võib algatada ELi liikmesriik või Euroopa Komisjon.

Praegu on peatatud kolm lepingut:

• Venemaa (lihtsustamislepingu täielik peatamine)
• Valgevene (lihtsustamislepingu osaline peatamine)
• Vanuatu (viisanõudest loobumise lepingu täielik peatamine)

• Vanuatu: nõukogu peatas täielikult viisavaba reisimise lepingu (pressiteade, 8. november 2022)
• Nõukogu võttis vastu otsuse Venemaaga sõlmitud viisalihtsustuslepingu täieliku peatamise kohta (pressiteade, 9. september 2022)
• Valgevene: nõukogu peatas Valgevene režiimiga seotud ametnikele viisade väljastamise lihtsustamise sätted (pressiteade, 9. november 2021)

Uued ELi normid viisavaba reisimise peatamise kohta kolmandates riikides

EL ajakohastab praegu viisavaba reisimise peatamise mehhanismi. Uue korra kohaselt võib EL viisavabaduse peatada järgmistel uutel alustel:

• kolmanda riigi viisapoliitika ei ole ELi viisapoliitikaga vastavusse viidud, juhul kui see võib kaasa tuua ELi saabujate arvu suurenemise, näiteks selle riigi geograafilise läheduse tõttu ELile
• rakendatakse investoritele kodakondsuse andmise kava, mille kaudu antakse kodakondsus eelnevalt kindlaksmääratud maksete või investeeringute eest, ilma et investoril oleks asjaomase kolmanda riigiga tegelikku seost
• hübriidohud ja puudused dokumentide turvalisust käsitlevates õigusaktides või menetlustes

ELi liikmesriikide suursaadikud leppisid 13. märtsil 2024 kokku oma seisukohas määruse eelnõu suhtes.

• Nõukogu astub esimese sammu kolmandate riikide kodanike viisavaba reisimise peatamist käsitlevate uute ELi normide suunas (13. märts 2024)

ELi üldised viisareeglid

Sellistest kolmandatest riikidest pärit reisijate suhtes, kellega ei ole sõlmitud vabastus- ega lihtsustuslepingut, kohaldatakse viisaeeskirja. Eeskiri sätestab menetlused ja tingimused viisade andmiseks lühiajaliseks viibimiseks ja lennujaama transiidiks läbi Schengeni ala.

Samuti loetletakse selles kolmandad riigid, kelle kodanikel peab olema lennujaama transiidiviisa, kui nad läbivad ELi lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid, ning kehtestatakse selliste viisade andmise kord ja tingimused.

Viisaeeskiri aitab parandada ka koostööd kolmandate riikidega ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmisel viisapoliitika mõjutusvahendina kasutamise mehhanismi abil.

Selle mehhanismi kohaselt võib juhul, kui kolmas riik ei tee tagasivõtmise valdkonnas koostööd, võtta konkreetseid piiravaid meetmeid seoses viisade menetlemise ja viisatasuga. Seni on piiravaid meetmeid võetud Gambia ja Etioopia suhtes.

Seevastu juhul, kui leitakse, et riik teeb tagasivõtmise valdkonnas koostööd, võib EL vähendada viisatasu, lühendada viisataotluste menetlemise aega või pikendada mitmekordsete viisade kehtivusaega.

• Viisaeeskiri (Euroopa Liidu Teataja)
• Viisapoliitika: EL ajakohastab reegleid, et parandada seadusliku reisimise tingimusi ning võidelda ebaseadusliku rände vastu (pressiteade, 6. juuni 2019)

Schengeni viisa menetluse digitaliseerimine

Praegu on Schengeni viisa taotlemine pikk ja tugevalt paberipõhine protsess. Taotlejad peavad reisima, et esitada taotlus ja võtta hiljem viisa vastu. See on koormav nii reisijatele kui ka konsulaatidele.

2022. aasta aprillis esitas Euroopa Komisjon ettepaneku Schengeni viisa menetluse digitaliseerimise kohta. Uute reeglite eesmärk on:

• asendada viisakleebis
• võtta kasutusele võimalus esitada viisataotlusi veebis veebipõhise viisaplatvormi kaudu
• parandada viisataotluste menetlemist
• vähendada ELi liikmesriikide ja taotlejate kulusid ja koormust

Nõukogu võttis 13. novembril 2023 vastu uued ELi normid viisamenetluse digitaliseerimiseks.

• Viisamenetluse digitaliseerimine: viisaga reisimine ELi muutub lihtsamaks (pressiteade, Euroopa Komisjon)
• Schengeni viisa: nõukogu leppis kokku viisamenetluse digitaliseerimist käsitlevates läbirääkimisvolitustes (pressiteade, 29. märts 2023)
• Nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid kokku viisamenetluse digitaliseerimise normides (pressiteade, 13. juuni 2023)
• Nõukogu andis rohelise tule viisamenetluse digitaliseerimiseks (pressiteade, 13. november 2023)