ELi viisapoliitika

Miks on vaja ELi ühiseid viisareegleid?

Enam kui 400 miljonil ELi kodanikul on Schengeni alal liikumisvabadus. Nad võivad reisida, töötada ja elada kõikjal ELis. Kolmandate riikide kodanikud, kes elavad ELis või külastavad ELi turistidena, vahetusüliõpilastena või ärilistel eesmärkidel, võivad samuti vabalt liikuda.

Schengeni acquis’ sätetega:

• kaotatakse kontroll ELi sisepiiridel, välja arvatud mõned üksikud erandid
• kehtestatakse ELi välispiiridel tehtava kontrolli ühtsed reeglid

ELi ühine viisapoliitika on vajalik piirideta Schengeni ala tõhusaks toimimiseks, kuna see hõlbustab külastajate sisenemist ELi, tugevdades samal ajal sisejulgeolekut.

EL on kehtestanud viisapoliitika:

• kavandatavaks lühiajaliseks viibimiseks mõne Schengeni riigi territooriumil või selle läbimiseks
• Schengeni riikide lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks

Lühiajalised viibimised on kuni 90-päevased viibimised mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Praegu väljastavad Schengeni viisasid 29 Euroopa riiki (Schengeni ala liikmetena): 25 ELi liikmesriiki 27st ning lisaks Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.

Küpros, kus piirikontrolli sisepiiridel ei ole veel kaotatud, ning Iirimaa (mis ei kuulu Schengeni alasse) ei väljasta Schengeni viisasid, vaid üksnes riiklikke viisasid.

• Schengeni ala (Euroopa Komisjon)
• Schengeni ala lahtiseletus (taustteave)

Schengeni viisat väljastavad riigid

Viisavabadus kolmandate riikidega

ELil on praegu viisavabadus 60 kolmanda riigiga, kahe Hiina erihalduspiirkonnaga (Hongkong ja Macau) ja kahe territoriaalse võimuorganiga (Taiwan ja Kosovo*), mida vähemalt üks ELi liikmesriik ei tunnusta riigina.

Viisavaba reisimise korra kohaselt võivad viisanõudest vabastatud kolmandate riikide, piirkondade ja territoriaalsete võimuorganite kodanikud siseneda Schengeni alale lühiajaliseks viibimiseks ilma viisata, kui nende kodakondsuse suhtes kohaldatavatest passinõuetest ei tulene teisiti.

ELi eesmärk on saavutada täielik vastastikune viisavabadus, mis saab teoks siis, kui Schengeni ala riikide kodanikud ei vaja viisat, et külastada riike, mille kodanikud ei vaja samuti viisat Schengeni ala külastamiseks. Täna saavutas EL vastastikuse viisavabaduse kõigi viisanõudest vabastatud kolmandate riikidega, välja arvatud Ameerika Ühendriigid. Bulgaaria, Küprose ja Rumeenia kodanikud vajavad Ameerika Ühendriikide külastamiseks endiselt viisat.

• Kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Euroopa Liidu Teataja)
• Viisanõudest loobumise lepingud (Euroopa Liidu Teataja)

* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS)

Nõukogu võttis Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomist käsitleva määruse vastu 2018. aastal. Süsteemi kasutatakse selleks, et teha viisanõudest vabastatud reisijate suhtes eelkontrolli ning vajaduse korral keelduda neile reisiloa andmisest.

See on sarnane süsteemidega, mis on olemas teiste seas näiteks USAs, Kanadas ja Austraalias.

ETIASe töötab välja eu-LISA – ELi amet, mis haldab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahulisi IT-süsteeme. ETIASe kasutuselevõtmise alguskuupäev tehakse teatavaks mitu kuud enne selle käivitamist.

• IT-süsteemid kuritegevuse vastu võitlemiseks ja ELi piirijulgeoleku tagamiseks (taustteave)
• Julgeoleku- ja rändealased üleeuroopalised IT-süsteemid (teabejoonis)

Viisalihtsustuslepingud kolmandate riikidega

ELil on viisalihtsustuslepingud mõne kolmanda riigiga. Selle lihtsustatud viisarežiimi alusel saavad kolmandate riikide kodanikud siseneda lühiajaliseks viibimiseks Schengeni alale lihtsustatud korras.

Lihtsustatud menetlus viisade väljastamiseks hõlmab järgmist:

• vajalike täiendavate dokumentide lihtsustamine
• tasu vähendamine või kaotamine teatavate taotlejate kategooriate puhul
• viisataotluste kiirem menetlemine
• sätted pikendatud kehtivusega mitmekordsete viisade väljastamise kohta

ELi viisalepingud kolmandate riikidega

Viisalepingute peatamine

EL võib viisanõudest loobumise lepingu või viisalihtsustuslepingu peatada, kui riik ei vasta enam lepingu tingimustele. Siis kohaldatakse ELi viisaeeskirja üldreegleid.

Peatamise võib algatada ELi liikmesriik või Euroopa Komisjon.

Praegu on peatatud kolm lepingut:

• Venemaa (viisalihtsustuslepingu täielik peatamine)
• Valgevene (viisalihtsustuslepingu osaline peatamine)
• Vanuatu (viisanõudest loobumise lepingu täielik peatamine)

• Vanuatu: nõukogu peatas täielikult viisavaba reisimise lepingu (pressiteade, 8. november 2022)
• Nõukogu võttis vastu otsuse Venemaaga sõlmitud viisalihtsustuslepingu täieliku peatamise kohta (pressiteade, 9. september 2022)
• Valgevene: nõukogu peatas Valgevene režiimiga seotud ametnikele viisade väljastamise lihtsustamise sätted (pressiteade, 9. november 2021)

Uued ELi normid viisavaba reisimise peatamise kohta kolmandates riikides

Nõukogu ajakohastas 17. novembril 2025 viisavaba reisimise peatamise mehhanismi. Uue korra kohaselt on ELil võimalik peatada viisavabadus järgmistel uutel alustel:

• viisanõudest vabastatud kolmanda riigi viisapoliitika ei ole ELi viisapoliitikaga vastavusse viidud; kohaldatakse juhtudel, kui see võib kaasa tuua ELi saabujate arvu suurenemise näiteks seetõttu, et see riik on ELile geograafiliselt lähedal
• kolmas riik rakendab investoritele kodakondsuse andmise kava, mille kaudu antakse kodakondsus eelnevalt kindlaksmääratud maksete või investeeringute eest, ilma et investoril oleks asjaomase kolmanda riigiga tegelikku seost
• hübriidohud ja puudused dokumentide turvalisust käsitlevates õigusaktides või menetlustes
• ELi välissuhete halvenemine viisanõudest vabastatud kolmanda riigiga

ELi üldised viisareeglid

Sellistest kolmandatest riikidest pärit reisijate suhtes, kellega ei ole sõlmitud vabastus- ega lihtsustuslepingut, kohaldatakse viisaeeskirja. Nimetatud eeskirjas on sätestatud menetlused ja tingimused viisade andmiseks lühiajaliseks viibimiseks ja lennujaama transiidiks läbi Schengeni ala.

Samuti loetletakse viisaeeskirjas kolmandad riigid, kelle kodanikel peab olema lennujaama transiidiviisa, kui nad läbivad ELi lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid, ning kehtestatakse selliste viisade andmise kord ja tingimused.

Viisaeeskiri aitab parandada ka koostööd kolmandate riikidega ebaseaduslike sisserändajate tagasivõtmisel viisapoliitika mõjutusvahendina kasutamise mehhanismi abil.

Selle mehhanismi kohaselt võib juhul, kui kolmas riik ei tee tagasivõtmise valdkonnas koostööd, võtta konkreetseid piiravaid meetmeid seoses viisade menetlemise ja viisatasuga.

Seevastu juhul, kui leitakse, et riik teeb tagasivõtmise valdkonnas koostööd, võib EL vähendada viisatasu, lühendada viisataotluste menetlemise aega või pikendada mitmekordsete viisade kehtivusaega.

• Viisaeeskiri (Euroopa Liidu Teataja)
• Viisapoliitika: EL ajakohastab reegleid, et parandada seadusliku reisimise tingimusi ning võidelda ebaseadusliku rände vastu (pressiteade, 6. juuni 2019)

Schengeni viisa menetluse digitaliseerimine

Praegu on Schengeni viisa taotlemine pikk ja tugevalt paberipõhine protsess. Taotlejad peavad reisima, et esitada taotlus ja võtta hiljem viisa vastu. See on koormav nii reisijatele kui ka konsulaatidele.

Nõukogu võttis 13. novembril 2023 vastu uued ELi reeglid viisamenetluse digitaliseerimiseks. Uute reeglite eesmärk on:

• asendada viisakleebis
• võtta kasutusele võimalus esitada viisataotlusi veebis veebipõhise viisaplatvormi kaudu
• parandada viisataotluste menetlemist
• vähendada ELi liikmesriikide ja taotlejate kulusid ja koormust