"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu (siseküsimused), 13. juuni 2025
Peamised tulemused
Siseküsimused
Ajutine kaitse Ukraina pagulastele
Nõukogu saavutas poliitilise kokkuleppe pikendada Ukraina põgenike ajutist kaitset ühe aasta võrra, 2027. aasta märtsini. Lõplik otsus võetakse vastu lähinädalatel.
Kuigi Venemaa jätkab valimatute õhurünnakutega Ukraina tsiviilisikute terroriseerimist, näitab EL jätkuvalt üles solidaarsust Ukraina rahvaga. Jätkame veel järgmisel aastal kaitse pakkumist miljonitele Ukraina pagulastele. Eesistujariik Poola algatas ka arutelu ajutise kaitse järkjärguliseks kaotamiseks pärast õiglase rahu saavutamist. Lähitulevikus töötame selle nimel, et leida selles valdkonnas ühised, kogu ELi hõlmavad lahendused, sealhulgas Ukrainasse tagasipöördumise kontekstis.
Poola sise- ja haldusminister Tomasz Siemoniak
EL aktiveeris ajutise kaitse mehhanismi Ukraina pagulaste jaoks 2022. aasta märtsis. See mehhanism, mis põhineb 2021. aastal vastu võetud ELi õigusaktil, loodi selleks, et tegeleda massilise sissevooga kaasnevate erandlike asjaoludega. Ukrainast põgenenud inimeste ajutist kaitset on juba kolm korda pikendatud ja see aeguks 2026. aasta märtsis.
Ministrid arutasid ka nõukogu soovitust valmistada ette ajutiselt kaitselt koordineeritud üleminek. Soovituses käsitletakse selliseid küsimusi nagu üleminek mõnele teisele elanikustaatusele, sillutades teed järkjärguliseks tagasipöördumiseks Ukrainasse ja tõhustades teabe andmist olemasolevate võimaluste kohta.
Ministritele anti ülevaade ELi piirihalduse ja õiguskaitse IT-taristu arendamise kohta.
Eesistujariik andis ministritele ülevaate olukorrast seoses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga (EES), eelkõige seoses selle järk-järgulise kasutuselevõtmisega. Nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid 19. mail kokku, et liikmesriikidel lubatakse järk-järgult alustada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamist. Nõukogu poolt 2025. aasta märtsis kinnitatud tegevuskava kohaselt peaks järk-järguline kohaldamine algama 2025.. aasta oktoobris.
Kõnealuses süsteemis registreeritakse lühiajaliseks viibimiseks ELi välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemine, riigist lahkumine ja sisenemise keeld. Uue süsteemiga salvestatakse esmakordselt piiriületajate näokujutised ja sõrmejäljed ning salvestatakse see teave digitaalsesse faili.
40 aastat pärast Schengeni lepingu allkirjastamist 14. juunil 1985 kiitsid ministrid heaks Schengeni deklaratsiooni. Selle deklaratsiooniga kinnitab nõukogu taas oma pühendumust Schengeni alale ning rõhutab Schengeni tähtsust Euroopa koostöö ja integratsiooni jaoks.
Ministrid vahetasid samuti arvamusi Schengeni ala järgmise 12 kuu prioriteetide üle. Nõukogu kiitis ajavahemikuks 2025–2026 heaks järgmised prioriteetsed valdkonnad ja operatiivmeetmed:
menetluste ja süsteemide digitaliseerimise kiirendamine ning suuremahuliste IT-süsteemide valmisoleku parandamine
välispiiride vastupanuvõime ja tagasisaatmise tulemuslikkuse tugevdamine
sisejulgeoleku suurendamine, püüdes samal ajal tagada sisepiirikontrollita alal vaba liikumise
Rände valdkonnas keskendusid ministrid oma töölõunal tagasisaatmisega seotud küsimustele, eelkõige tagasivõtualase koostöö suurendamisele kolmandate riikidega. Oma viisapoliitika tõhustamisega on EL suutnud parandada mitme päritoluriigiga toimuvat tagasivõtualast koostööd.
Komisjon andis ka ülevaate Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisest. Sel aastal hindab komisjon esimest korda ametlikult rändeolukorda liikmesriikides. See käivitab liikmesriikide solidaarsuspanuste andmise protsessi.
Rände välismõõtme arutamisel käsitlesid ministrid ka olukorda Liibüas ja selle tagajärgi Euroopasse suunduvatele rändevoogudele.
Nõukogu vahetas arvamusi Euroopa sisejulgeoleku strateegia (ProtectEU) üle, tuginedes käesoleva aasta 1. aprillil esitatud komisjoni teatisele. Suur hulk liikmesriike väljendas heameelt Euroopa sisejulgeoleku strateegia (ProtectEU) üle, mis aitab oluliselt panustad ELi sisejulgeoleku tugevdamisse. Nad toetasid komisjoni esitatud laiaulatuslikku visiooni, mis keskendub korraga julgeolekule ja valmisolekule,, ning leppisid kokku vajaduses edendada koostööd ELi mittekuuluvate riikidega.
Ministrid arutasid ka andmetele juurdepääsu õiguskaitse eesmärgil, mis on oluline osa Euroopa sisejulgeoleku strateegiast, ning eelkõige konkreetseid lühiajalisi meetmeid, mida oleks võimalik rakendada andmetele juurdepääsu hõlbustamiseks ja õiguskaitseasutuste jõupingutuste toetamise, et võidelda kuritegevuse vast. Hulk liikmesriike palus komisjonil esitada kiiresti oma kavandatav tegevuskava andmetele juurdepääsu kohta. Tegevuskavas esitatakse eeldatavasti õiguslikud ja praktilised meetmed, millega tagada seaduslik ja tõhus juurdepääs andmetele.
Ministrid arutasid ka praeguse geopoliitilise keskkonna mõju ELi sisejulgeolekule, võttes seejuures erilise tähelepanu alla Ukraina, Moldova ja Süüria. Nendes aruteludes osalesid Ukraina asepeaminister – Ukraina rahvusliku ühtsuse minister ja Moldova siseminister.
Nõukogu kiitis heaks ka järeldused EMPACTi järgmise tsükli (2026–2029) kohta. EMPACT on liikmesriikide juhitav ELi vahend valdkondade- ja asutustevaheliseks operatiivkoostööks raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse nimel. See ühendab eri liikmesriikide politsei-, tolli- ja kohtuasutusi ning ELi-väliseid osalejaid ja erasektorit ELi tasandil. EMPACTi prioriteedid põhinevad Europoli koostatud ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse ohuhinnangul.
Muude küsimuste all teavitas eesistujariik delegatsioone meetmetest, mida ta on võtnud uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, ning CELACi ja ELi uimastialase koordineerimis- ja koostöömehhanismi raames toimunud kõrgetasemelisest kohtumisest. CELAC on Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide piirkondlik foorum.
Eesistujariik teavitas delegaate ka 2.–3. juunil Varssavis toimunud USA ja ELi vahelisest justiits- ja siseküsimuste teemalisest ministrite kohtumisest.
Sloveenia teavitas delegatsioone Brdo protsessi raames toimunud 13. ministrite kohtumisest, millel keskenduti terrorismivastasele võitlusele ja inimkaubanduse vastasele võitlusele Kagu-Euroopas. Viimase punktina tutvustas järgmine eesistujariik Taani oma tööprogrammi.
