Skip to content

ELi elanikkonnakaitse mehhanism arvudes

ELi elanikkonnakaitse mehhanism aitab ELi ja kolmandatel riikidel reageerida sellistele hädaolukordadele nagu loodusõnnetused, tervisekriis või konfliktid. Riigid võivad mehhanismi kaudu abi taotleda, kui hädaolukord ületab nende reageerimisvõime.

Mehhanismi aktiveeriti 2021. aastal 114 korda ja 2020. aastal 102 korda, võrreldes 20 aktiveerimisega 2019. aastal. Aktiveerimiste arv 2020. ja 2021. aastal oli mehhanismi ajaloos suurim. See kasv on peamiselt tingitud COVID-19 pandeemiast.

Mehhanismi aktiveerimine maailmas 2021. aastal

Tekstiversioon

Kaardil on näidatud 84 riiki, kes said 2021. aastal abi ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu. Enamik riike esitas ühe või kaks abitaotlust, kuid mõned neist kuni neli.

Riigid jagunevad kolme kategooriasse:

  • COVID-19ga seotud
  • COVID-19ga seotud ja muud liiki aktiveerimised
  • muud liiki aktiveerimised

Pärast riigi abitaotlust mobiliseerib hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus abi või eksperditeadmisi. Keskus jälgib sündmusi kogu maailmas ööpäevaringselt seitsmel päeval nädalas (24/7) ja tagab kiire hädaabi andmise tänu otseühendusele riiklike elanikkonnakaitseasutustega.

Elanikkonnakaitse operatsioone toetavad ka Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenuse raames koostatud satelliidikaardid.

2021. aastal taotles abi 84 riiki ja üks rahvusvaheline organisatsioon (UNICEF). Kokku aktiveeritud 114st projektist olid 36 ELis ja 78 väljaspool ELi.

Mehhanismi aktiveerimine aastatel 2007–2021

Tekstiversioon

Aktiveerimiste arv aastatel 2007–2020:

  • 2007. aastal 18
  • 2008. aastal 20
  • 2009. aastal 28
  • 2010. aastal 28
  • 2011. aastal 18
  • 2012. aastal 21
  • 2013. aastal 16
  • 2014. aastal 18
  • 2015. aastal 19
  • 2016. aastal 26
  • 2017. aastal 32
  • 2018. aastal 20
  • 2019. aastal 20
  • 2020. aastal 102
  • 2021. aastal 114

2020. ja 2021. aastal kasutati ELi elanikkonnakaitse mehhanismi peamiselt COVID-19 vastu võitlemiseks ja see hõlmas järgmist:

  • 127 aktiveerimist seoses isikukaitsevahendite või meditsiiniseadmete, diagnostiliste testide, meditsiinirühmade, ravimite ja vaktsiinide taotlustega
  • 31 aktiveerimist välismaale lõksu jäänud ELi kodanike kojutoomiseks

Mehhanismi on aktiveeritud ka selleks, et aidata riikidel toime tulla loodusõnnetustega, nagu metsatulekahjud, üleujutused, merereostus, vulkaanipursked, äärmuslikud ilmastikutingimused ja tormid.

Mehhanismi aktiveerimised ohuliigi kaupa, 2007–2021

Tekstiversioon

Aastatel 2007–2019 aktiveeriti mehhanism igal aastal keskmiselt:

  • 6,5 korda metsatulekahjudele reageerimiseks
  • 3,6 korda üleujutustele reageerimiseks
  • 2,1 korda rahvarahutuste, konfliktide, riigisiseste põgenike ja pagulaste tõttu
  • 1,8 korda äärmuslikele ilmastikunähtustele või tormidele reageerimiseks
  • 1,6 korda maavärinatele reageerimiseks
  • 1,1 korda bioloogilistel/meditsiinilistel põhjustel
  • 0,6 korda konsulaarabi andmiseks
  • 0,4 korda merereostuse puhul
  • 0,2 korda vulkaanipurske puhul
  • 4 korda muudel põhjustel

2020. aastal aktiveeriti mehhanism:

  • 58 korda bioloogilistel/meditsiinilistel põhjustel
  • 27 korda konsulaarabi andmiseks
  • 7 korda äärmuslikele ilmastikunähtustele või tormidele reageerimiseks
  • 3 korda üleujutustele reageerimiseks
  • 3 korda rahvarahutuste, konfliktide, riigisiseste põgenike ja pagulaste tõttu
  • 2 korda maavärinatele reageerimiseks
  • 1 kord metsatulekahjudele reageerimiseks
  • 1 kord muul põhjusel

2021. aastal aktiveeriti mehhanism:

  • 71 korda bioloogilistel/meditsiinilistel põhjustel
  • 15 korda konsulaarabi andmiseks
  • 9 korda tulekahjudele reageerimiseks
  • 4 korda vulkaanipurske puhul
  • 4 korda merereostuse puhul
  • 3 korda üleujutustele reageerimiseks
  • 2 korda rahvarahutuste, konfliktide, riigisiseste põgenike ja pagulaste tõttu
  • 1 kord maavärinate puhul
  • 5 korda muudel põhjustel

Aastatel 2007–2020 aktiveeriti elanikkonnakaitse mehhanismi 500 korda. 2020. ja 2021. aastal esitati abitaotlusi keskmiselt viis korda rohkem kui 2007.–2019. aastal. Võrreldes eelmiste aastatega on bioloogiliste ja meditsiiniliste põhjustega seotud aktiveerimiste arv ja konsulaarabi osutamine selgelt kasvanud.

See kasv on peamiselt tingitud COVID-19 pandeemiast. 2021. aastal aitas kasvule kaasa ka konsulaartoetuse osutamine ELi kodanike evakueerimiseks konfliktide tõttu.

Lisateave:

Teemad