Kuidas EL reageerib kriisidele ja suurendab vastupanuvõimet
EL töötab mitmel rindel, et parandada oma suutlikkust kriisidele reageerida ja suurendada oma vastupanuvõimet tulevaste raskuste suhtes.
Tulevaste hädaolukordadega toimetulek
Euroopa Liit on oma ajaloo jooksul seisnud silmitsi arvukate kriisidega ning on viinud järk-järgult ellu poliitilisi ja institutsioonilisi muudatusi eesmärgiga suurendada liidu suutlikkust tulevaste kriisidega toime tulla.
Nagu COVID-19 pandeemia on näidanud, muutuvad kriisid üha keerulisemaks ja riigipiirid neid ei peata. Tõhusa kriisiohje ja inimeste kaitse tagamiseks on ELil ja selle liikmesriikidel praeguseks juba loodud piiriülese koostöö ja solidaarsusmehhanismid.
Samas tuleb ELi kriisireageerimist edasi arendada. Tulevikus peab EL olema valmis astuma vastu teistsugust laadi teravatele kriisidele, mis võivad olla mitmetahulised või hübriidsed, ahelmõjuga või esineda samaaegselt.
Selleks, et suurendada oma vastupanuvõimet tulevaste raskuste suhtes, peab EL parandama valdkondadevahelist ja piiriülest kriisiohjamist. Lisaks peab ta parandama kriisidest teavitamist ja tõhustama võitlust desinformatsiooni vastu. Vastupanuvõime ei ole mitte ainult võime pidada vastu väljakutsetele ja nendega toime tulla, vaid ka võime teha muudatusi kestlikul, õiglasel ja demokraatlikul viisil.
Nõukogu võttis 2021. aasta novembris vastu järeldused tulevaste kriiside suhtes valmisoleku, reageerimisvõime ja vastupanuvõime suurendamise kohta. 16. detsembril 2021 väljendasid ELi juhid heameelt nimetatud järelduste vastuvõtmise üle ja kutsusid üles suurendama kõiki ohte hõlmava lähenemisviisi raames ELi võimet kriisidele reageerida ning arendama ja jälgima ELi vastupanuvõimet.
Võttes arvesse ühtse turu asendamatut rolli ELi jaoks, rõhutab nõukogu, et kriisiga seotud meetmed peaksid olema ajutised, proportsionaalsed ja täielikult koordineeritud. Nende eesmärk peaks olema taastada võimalikult kiiresti ühtse turu normaalne toimimine, sealhulgas isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine, nagu on ette nähtud aluslepingutes. Nõukogu järeldused, november 2021
ELi kriisireageerimismehhanismid
Loodusliku või inimtegevusest tingitud kriisi või katastroofi puhuks on ELil abi pakkumiseks ja olukorra lahendamiseks olemas mitu kriisireageerimismehhanismi.
ELi elanikkonnakaitse mehhanism
Inimtegevusest tingitud katastroofidele ja looduskatastroofidele reageerimist koordineeritakse ELi tasandil liidu elanikkonnakaitse mehhanismi abil. Selle eesmärk on:
- edendada elanikkonnakaitsega tegelevate asutuste koostööd
- suurendada üldsuse katastroofiteadlikkust ja -valmidust
- võimaldada kannatada saanud riikidele kiire, tõhusa ja koordineeritud abi andmist
Elanikkonnakaitse mehhanismi tegevuse keskmes on hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus: see töötab ööpäevaringselt ja koordineerib ELi reageerimist katastroofidele.
Mehhanism hõlmab ka Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi. Tegemist on liikmesriikide poolt eelnevalt ette nähtud vahendeid koondava vabatahtliku reserviga, mida saab võtta kasutusele kiirkorras ELi territooriumil või väljaspool.
ELi elanikkonnakaitse mehhanism arvudes (Infograafik)
Nõukogu võttis 2022. aasta märtsis vastu järeldused elanikkonnakaitse tegevuse kohta ELis kliimamuutuste kontekstis. Kuna äärmuslikud ilmastikunähtused muutuvad üha sagedasemaks ja intensiivsemaks, kutsusid ministrid üles elanikkonnakaitse süsteeme nendele vastavalt kohandama, et EL oleks kliimamuutuste suhtes vastupidavam.
Järeldustes esile tõstetud meetmed on muu hulgas järgmised:
- investeerimine teadusuuringutesse ja innovatsiooni
- asjakohaste ennetus- ja valmisolekumeetmete väljatöötamine
- elanikkonnakaitse alase suutlikkuse edasiarendamine
- kodanike valmisoleku parandamine parema teavitamise kaudu
- kodanike ja vabatahtlike innustamine elanikkonnakaitse algatustes osalema
Kriisikoordineerimine nõukogus
ELi integreeritud poliitilise kriisireageerimismehhanismiga (IPCR) toetatakse suurte ja keeruliste kriiside, sealhulgas terroriaktide korral kiiret ja koordineeritud otsuste tegemist ELi poliitilisel tasandil.
Selle mehhanismi kaudu koordineerib nõukogu eesistujariik poliitilist kriisireageerimist, tuues kokku ELi institutsioonid, kahju kannatanud liikmesriigid ja muud võtmeosalised.
Praegu on IPCRi mehhanism aktiveeritud, koordineerimaks ELi meetmeid rändekriisile ja COVID-19 puhangule reageerimiseks. Nõukogu kriisikoordineerimismehhanismi saab käivitada eesistujariik või seda on võimalik käivitada juhul, kui liikmesriik taotleb solidaarsusklausli kasutamist.
Kuidas IPCRi kriisireageerimismehhanism toimib (Infograafik)
Euroopa Liidu Solidaarsusfond
Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) loodi 2002. aastal, et reageerida suurtele looduskatastroofidele ja väljendada Euroopa solidaarsust katastroofis kannatanud piirkondadega Euroopas. Liikmesriigid saavad taotleda ELSFist rahalisi vahendeid, et tulla toime katastroofidega, sealhulgas üleujutuste, metsatulekahjude, maavärinate, tormide ja põuaga.
2020. aasta aprillis, pärast COVID-19 pandeemia puhkemist laiendati solidaarsusfondi kohaldamisala, et see hõlmaks ulatuslikke rahvatervise hädaolukordi.
Alates fondi loomisest on seda kasutatud 118 loodusõnnetusele ja 20 rahvatervise hädaolukorrale reageerimiseks.
- ELi Solidaarsusfond (Euroopa Komisjon)
- COVID-19: nõukogu võttis vastu meetmed rahaliste vahendite koheseks kasutuselevõtuks (pressiteade, 30. märts 2020)
- ELi eelarve: nõukogu nõustus andma 454,8 miljoni euro ulatuses katastroofiabi Rumeeniale, Itaaliale ja Türgile (pressiteade, 18. september 2023)
- Euroopa Liidu Solidaarsusfond: nõukogu leppis kokku 1028,54 miljoni euro suuruses katastroofiabis Itaaliale, Sloveeniale, Austriale, Kreekale ja Prantsusmaale (pressiteade, 23. september 2024)
- Euroopa Liidu Solidaarsusfond: nõukogu nõustus andma 116 miljoni euro ulatuses katastroofiabi Saksamaale ja Itaaliale (pressiteade, 18. november 2024)
Valmisolek tulevasteks tervisealasteks hädaolukordadeks
COVID-19 pandeemia on näidanud vajadust koordineeritud ELi meetmete järele, et reageerida tervisekriisidele aegsasti ja tõhusalt.
Võttes arvesse COVID-19 pandeemiast saadud õppetunde, võttis EL Euroopa terviseliidu paketi raames vastu neli määrust, et parandada liidu suutlikkust ennetada ja avastada piiriüleseid tervisealaseid hädaolukordi ning neile kiiresti reageerida:
- uus määrus tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta
- Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ning Euroopa Ravimiameti (EMA) muudetud volitused
- meditsiinilisi vastumeetmeid käsitlev hädaolukorra raamistik
Lisaks asutas Euroopa Komisjon 2021. aasta septembris tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA). HERA loodi selleks, et tagada peamiste meditsiiniliste vastumeetmete väljatöötamine, tootmine, hankimine ja õiglane jaotamine ELis.
Toiduga kindlustatuse kriisikava
COVID-19 pandeemia puhkemisel selgus, kui haavatav on Euroopa toidutarneahel tõsiste tarneprobleemide korral. 2021. aasta novembris avaldas komisjon teatise, milles visandatakse hädaolukorra kava, et tagada Euroopas toiduga kindlustatus kriiside ajal.
Kavandatud meetmete eesmärk on aidata ELil toime tulla niisuguste probleemidega nagu äärmuslikud ilmastikunähtused, taime- ja loomatervise probleemid ja oluliste sisendite (näiteks väetised, energia ja tööjõud) puudus. Nende meetmetega kavatsetakse luua Euroopa toiduga kindlustatuse kriisiks valmisoleku ja kriisile reageerimise mehhanism (EFSCM) ning liikmesriikide spetsialistidest, asjaomastest sidusrühmadest ja kolmandate riikide esindajatest koosnev eksperdirühm, mis tuleb kokku korrapäraselt, et tagada ELi täielik valmisolek võimalikeks toidutarne probleemideks.
Detsembris toimunud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil kiitsid ELi ministrid heaks seda kava käsitlevad järeldused, tunnistades vajadust suurendada Euroopa toidusüsteemi tulevikukindlust seoses võimalike riskide ja kriisidega. Ministrid nõustusid, et COVID-19st saadud õppetunnid peaksid olema aluseks tulevaste katastroofide suhtes edaspidi võetavale ELi lähenemisviisile.
ELi põllumajandusministrid pidasid 2022. aasta märtsis videokonverentsi, et arutada võimalikku märkimisväärset mõju, mida Venemaa sissetung Ukrainasse avaldab põllumajandus- ja toidutootmissektorile. Ühena arutlusel olnud meetmetest teavitas komisjon ministreid oma kavast aktiveerida Euroopa toiduga kindlustatuse kriisiks valmisoleku ja kriisile reageerimise mehhanism, et jälgida turuolukorda.
Siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus
2024. aasta septembris võttis nõukogu vastu siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse (IMERA).
Siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse eesmärk on tulevasi kriise ennetada, nendeks valmistuda ja nende mõjule reageerida, kasutades siseturu tugevust.
Tuginedes kogemustele, mis on saadud sellistest hädaolukordadest nagu COVID-19, Venemaa sõda Ukraina vastu ja energiavarustuse kriis, tugevdatakse uue mehhanismiga kriisi ajal siseturgu järgmiselt:
- hõlbustatakse kaupade, teenuste ja isikute liikumist
- jälgitakse tarneahelaid
- tagatakse juurdepääs elutähtsatele kaupadele
Siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus
Sundlitsentsimine
EL on välja töötanud uued normid sundlitsentsimise kohta, mida kohaldatakse kriisi korral kogu liidus.
Sundlitsentsimine võimaldab valitsusel lubada kolmandal isikul kasutada patenti ilma patendiomaniku loata.
Kriisiolukordades võib sundlitsentsimine aidata tagada juurdepääsu olulistele toodetele ja tehnoloogiatele, näiteks kui patendiomanikul ei ole suutlikkust toota olulist toodet vajalikus koguses ja kui vabatahtlik kokkulepe puudub ning ei ole teostatav.
Sundlitsentsimine peaks olema võimalik alles pärast hädaolukorra- või kriisirežiimi kehtestamist ELi tasandil.
Nõukogu kiitis 27. oktoobril 2025 heaks uue määruse, millega:
- rõhutatakse, et sundlitsentsimine on viimane abinõu
- jäetakse gaas, kiibid ja kaitseotstarbelised tooted määruse kohaldamisalast välja
- tagatakse, et ärisaladuste avalikustamise kohustust ei ole
Vastupanuvõime füüsiliste ja digitaalsete riskide suhtes
Oma 20.–21. oktoobri 2022. aasta kohtumisel mõistis Euroopa Ülemkogu teravalt hukka elutähtsa taristu, sealhulgas Nord Streami torujuhtmete vastu suunatud sabotaaži, ning teatas, et EL reageerib taristu toimimise tahtlikule häirimisele ja muule hübriidtegevusele ühtselt ja sihikindlalt.
Elutähtsa taristu vastupanuvõime suurendamiseks kutsusid ELi juhid liikmesriike üles:
- võtma kiireloomulisi ja tõhusaid meetmeid
- tegema koostööd üksteise, Euroopa Komisjoni ja teiste asjaomaste osalejatega
EL töötab praegu välja uusi norme, et muuta füüsilised ja digitaalsed kriitilise tähtsusega üksused vastupidavamaks.
Võrgu- ja infosüsteemide kaitse
2016. aastal võttis EL vastu võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitleva direktiivi – esimese kogu ELi hõlmava seadusandliku meetme, mille eesmärk on suurendada ELi liikmesriikide vahelist koostööd ülimalt olulises küberturvalisuse küsimuses.
Direktiivis nähti elutähtsate teenuste osutajatele ette turvalisusealased kohustused elutähtsates sektorites nagu haiglad, energiavõrgud, raudteevõrgud, andmekeskused, riigiasutused, uurimislaborid ning esmatähtsaid ravimeid ja meditsiiniseadmeid tootvad tehased. Ühtlasi oli see oluline samm ELi küberkerksuse suurendamiseks.
ELi küberturvalisuse strateegia osana esitas Euroopa Komisjon 2020. aasta detsembris muudetud küberturvalisuse direktiivi (küberturvalisuse 2. direktiiv) ettepaneku. Uus ettepanek vastab muutuvatele ohtudele ja selles võetakse arvesse meie ühiskonna digipööret, mida COVID-19 kriis on kiirendanud.
Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele uute meetmete suhtes, millega:
- tagatakse tõhusam riskijuhtimine ja intsidentide haldamine ning koostöö
- laiendatakse normide kohaldamisala
Elutähtsa taristu kaitse
2022. aasta detsembris võttis nõukogu vastu uued normid, millega tagatakse, et kriitilistes sektorites, nagu energeetika, vesi, transport ja tervishoid, on olemas ennetus-, kaitse-, reageerimis-, toimetuleku- ja taastumisvõimekus järgmiste olukordade puhuks:
- hübriidrünnakud
- loodusõnnetused
- terrorismioht
- tervisealane hädaolukord
Normide eesmärk on vähendada kriitilise tähtsusega üksuste haavatavust ja tugevdada nende füüsilist vastupanuvõimet.
Elutähtsa teenuse osutajad on sellised üksused, mis osutavad teenuseid, mis on üliolulised ühiskonna toimimise, majandustegevuse, rahvatervise, avaliku julgeoleku ja keskkonna jaoks. Kriitilise tähtsusega üksuse üks põhikomponente on selle taristu. See võib hõlmata elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikku vara, vahendit, seadet, võrku või süsteemi.
Uute normide kohaselt peavad kriitilise tähtsusega üksused:
- tegema kindlaks asjaomased riskid, mis võivad märkimisväärselt häirida elutähtsate teenuste osutamist
- võtma sobivaid meetmeid, et tagada oma vastupanuvõime
- teavitama pädevaid asutusi häirivatest intsidentidest
Nõukogu võttis 2022. aasta detsembris reaktsioonina Nord Streami torujuhtme vastu suunatud sabotaažiaktidele vastu ka soovituse elutähtsa taristu vastupanuvõime kohta.
Soovitusega suurendatakse ELi võimet kaitsta oma elutähtsat taristut ning see hõlmab kolme prioriteetset valdkonda: valmisolek, reageerimine ja rahvusvaheline koostöö.
Finantssektori IT-turvalisus
Nõukogu võttis 28. novembril 2022 vastu digitaalse tegevuskerksuse määruse (DORA), et veelgi tugevdada finantssektori ettevõtjate IT-turvalisust.
DORAga kehtestatakse ühtsed võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse nõuded:
- finantssektoris tegutsevatele ettevõtjatele ja organisatsioonidele
- kriitilise tähtsusega kolmandatele isikutele, kes osutavad neile IKTga seotud teenuseid
Nimetatud õigusaktiga luuakse digitaalset tegevuskerksust käsitlev õigusraamistik, mille kohaselt peavad kõik ettevõtjad tagama, et nad suudavad IKTga seotud igat liiki häirete ja ohtudega toime tulla, neile reageerida ja neist taastuda.
Uued normid moodustavad väga tugeva raamistiku, mis suurendab finantssektori IT-turvalisust, hoides ära ja leevendades küberohte.
Digirahandus
Viimati läbi vaadatud: 26. mai 2025