Puuetega inimesed ELis: faktid ja arvud
Paljud puuetega inimesed seisavad endiselt silmitsi takistustega ligipääsul tervishoiule, haridusele, töökohtadele, vaba aja veetmisele ja poliitilises elus osalemisele. Peaaegu pool ELi elanikkonnast arvab, et puude alusel diskrimineerimine on nende riigis laialt levinud.
EL ja selle liikmesriigid töötavad selle nimel, et kõik puuetega inimesed:
- kasutaksid oma õigusi, sealhulgas vaba liikumist
- saaksid osaleda ühiskonnas ja majanduses täiel määral
- ei kogeks diskrimineerimist
Kui palju on ELis puuetega inimesi?
2024. aastal oli üle 16aastastest ELi elanikest 24%-l mingit liiki puue.
Eurostati hinnangul tähendab see, et puue on 90 miljonil inimesel ehk iga neljandal täiskasvanul ELis.
Puuetega inimeste osakaal riigiti
Allpool esitatud kaardil on näidatud puuetega inimeste osakaal riikide kaupa (tegemist on Eurostati andmetega 2024. aasta kohta). ELi liikmesriikide protsendimäärade kuvamiseks tuleb kursorit hoida ringide kohal. Kõige suurem puuetega inimeste osakaal on Lätis (41,2%), kellele järgneb Soome (34,9%).
ELi kaart, millel on näidatud puuetega inimeste osakaal riikide kaupa. Suurim puuetega inimeste osakaal oli 2024. aastal järgmistes riikides:
– Läti: 41,2%
– Soome: 34,9%
Mida vanem on inimene, seda tõenäolisemalt on tal puue
Joonisel on näidatud puuetega inimeste osakaal vanuserühmade kaupa 2024. aastal.
Horisontaalne tulpdiagramm puuetega inimeste osakaalu kohta vanuserühmade kaupa 2024. aastal:
- 16–19aastased: 6,1%
- 20–24aastased: 7,9%
- 25–34aastased: 9,8%
- 35–44aastased: 12,6%
- 45–64aastased: 23,5%
- 65aastased ja vanemad: 47,3%
Puuetega naisi on rohkem kui mehi
2024. aastal oli puuetega naiste osakaal kõigis liikmesriikides suurem kui meeste oma. ELis on puuetega naiste osakaal keskmiselt 26,2%, samas kui meeste puhul on see 21,5%.
Kahe tulbaga diagrammil on näidatud puuetega inimeste osakaal soolises lõikes liikmesriikide kaupa 2024. aastal. Suurim protsendipunktiline erinevus meeste ja naiste vahel oli järgmistes riikides:
- Läti: 6,5 protsendipunkti
- Soome: 6,8 protsendipunkti
- Portugal: 9,3 protsendipunkti
Puuetega inimeste ees seisvad probleemid
Iga teine tunneb end diskrimineerituna
Paljusid puuetega inimesi koheldakse puude tõttu halvasti või ebaõiglaselt. Eurobaromeetri 2023. aasta uuring näitas, et 54% puuetega inimestest tunneb end diskrimineerituna.
Iga viies on töötu
2020. aastal oli 20–26aastastest puuetega inimestest töötud 17,7% ja sama vanuserühma kuuluvatest puueteta inimestest 8,6%. See vähendab puuetega inimeste majanduslikku sõltumatust.
Iga kolmas on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus
2024. aastal oli puuetega inimestest 29% vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus. Puueteta inimeste hulgas oli see protsent 18%.
Iga viies on madala haridustasemega
Madala haridustasemega noorte osakaal on puuetega inimeste puhul kaks korda suurem kui puueteta inimeste puhul. Paljud puuetega noored käivad erikoolides ning neil on raskusi juurdepääsuga tavaharidusele: ainult 29% omandab kolmanda taseme hariduse (keskharidusest kõrgem haridus), võrreldes 44%-ga puueteta inimestest.
Neli korda suurem tõenäosus, et tervishoiuvajadused on rahuldamata
Igaühel on õigus ennetavale tervishoiule ja ravile, kuid puuetega inimeste jaoks on tervishoiuteenused sageli liiga kallid, kaugel ja pikkade ooteaegadega.
Iga viies on vägivalla ohver
Puuetega inimestel, eelkõige naistel, eakatel ja lastel on suurem vägivalla ja väärkohtlemise ohvriks langemise oht nii kodus kui ka hooldusasutustes: 17% puuetega inimestest on langenud vägivalla ohvriks, samas kui puueteta inimeste puhul on see näitaja 8%.
Vaata ka
Puuetega inimeste ja eakate ligipääs toodetele ja teenustele
Euroopa puudega inimese kaart
Mittediskrimineerimine
Viimati läbi vaadatud: 16. juuli 2026