Mittediskrimineerimine
EL teeb oma poliitika ja algatuste kaudu tööd selle nimel, et edendada ühiskonnas võrdõiguslikkust ja vältida diskrimineerimist.
ELi õigus kaitseb diskrimineerimise eest
ELi õigusaktidega on diskrimineerimine keelatud mitmel alusel, eelkõige järgmise alusel:
- sugu
- rassiline või etniline päritolu
- usutunnistus ja veendumused
- puue
- vanus
- seksuaalne sättumus
Need diskrimineerimise eest kaitstavad tunnused on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 19.
Täiendavad alused on sätestatud diskrimineerimiskeeldu käsitlevas ELi põhiõiguste harta artiklis 21, mis hõlmab mittediskrimineerimist.
Rassiline diskrimineerimine
ELi normide kohaselt on inimeste diskrimineerimine nende rassi või etnilise päritolu alusel ebaseaduslik.
Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiviga, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, tagatakse üksikisikute kaitse seda liiki diskrimineerimise eest sellistes valdkondades nagu tööhõive, haridus ning juurdepääs kaupadele ja teenustele.
Euroopa Komisjon on välja töötanud ka ELi rassismivastase tegevuskava 2020–2025, milles tunnistatakse, et rassiline diskrimineerimine on ühiskonnas endiselt püsiv probleem.
Kavas on visandatud meetmed rassismi vastu võitlemiseks ja suurema kaasatuse edendamiseks.
Romade diskrimineerimine
EL rõhutab, kui oluline on romade võrdne kohtlemine ja nende võrdne osalemine ühiskonnas. Liikmesriigid on võtnud endale kohustuse võidelda tõhusalt selle vähemuse liikmete diskrimineerimise vastu ja edendada nende kaasamist ühiskonda.
Nõukogu võttis 2021. aastal vastu soovituse romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta.
Soovituse eesmärk on suurendada roma kogukonna sotsiaalset kaasatust, kõrvaldades tõkked, millega nad puutuvad kokku sellistes olulistes valdkondades nagu haridus, tööhõive, eluase ja tervishoid.
Diskrimineerimine töökohal
2000. aasta novembris kehtestas nõukogu üldise raamistiku, mis käsitleb võrdset kohtlemist töökohal ja kutsealal.
Selle direktiivi kohaselt on diskrimineerimine töökohal keelatud kõigi kaitstavate tunnuste alusel, st usutunnistuse ja veendumuste, seksuaalse sättumuse, puude või vanuse alusel, ning kõigis tööhõive aspektides, sealhulgas seoses töölevõtmise, edutamise, töötingimuste ja töötasuga.
Need viis diskrimineerimise alust ning sooline diskrimineerimine on sõnaselgelt lisatud Lissaboni lepingusse, mis annab ELile õiguse võtta meetmeid sellise diskrimineerimise vältimiseks.
-
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Meeste ja naiste võrdne kohtlemine
EL on kehtestanud ka meetmed meeste ja naiste võrdse kohtlemise tagamiseks töökohal ning seoses kaupade ja teenuste kättesaadavusega.
Töökohal
2006. aastal võttis EL vastu õigusaktid, millega tagatakse meestele ja naistele õigus võrdsele kohtlemisele töökohal, sealhulgas:
- võrdne tasu võrdse töö eest
- kaitse seksuaalse ahistamise eest
- õigus ema- ja isapuhkusele
- juurdepääs koolitusele ja edutamisele ilma soolise kallutatuseta
Selle eesmärgi saavutamiseks on EL kehtestanud ka õigusnormid, et vähendada soolist palgalõhet ja edendada naiste juurdepääsu juhtivatele ametikohtadele.
Sooline võrdõiguslikkus
Juurdepääs kaupadele ja teenustele
Sooline diskrimineerimine on keelatud ka kaupadele ja teenustele juurdepääsul, sealhulgas kaupade ja teenuste hinnakujundusel, tagades seeläbi meeste ja naiste võrdse kohtlemise järgmistes valdkondades:
- tervishoid
- eluase
- pangandusteenused
Õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid nõudma, et äriühingud lõpetaksid tavad, mis põhjustavad ebavõrdset kohtlemist, eelkõige soopõhise hinnakujunduse puhul, eesmärgiga kaitsta nii tarbijaid kui ka teenuseosutajaid.
Puuetega inimeste diskrimineerimine
EL ja selle liikmesriigid töötavad selle nimel, et kõik puuetega inimesed:
- saaksid kasutada oma õigusi, sealhulgas vaba liikumist
- saaksid osaleda ühiskonnas ja majanduses täiel määral
- ei kogeks diskrimineerimist
Peamised saavutused
Kuigi tõkked on endiselt alles, on EL mitmesuguste seadusandlike meetmete ja algatuste kaudu teinud edusamme puuetega inimeste juurdepääsu ja kaasamise parandamisel.
EL on kehtestanud teatavate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded, tagades puuetega inimestele parema juurdepääsu kaupadele, teenustele ja avalikule ruumile.
Avaliku sektori asutuste veebisaidid ja mobiilirakendused tuleb teha ligipääsetavaks puuetega inimestele, suurendades seeläbi e-kaasatust ja võrdset juurdepääsu internetipõhistele avalikele teenustele.
Euroopa puudega inimese kaart tõendab puudestaatust kõikjal ELis, andes puuetega inimestele juurdepääsu samadele eritingimustele kui on külastatava riigi elanikel.
Võrdõigusasutused
EL on loonud võrdõigusasutused, et edendada liikmesriikides võrdset kohtlemist ja mittediskrimineerimist.
Need on sõltumatud asutused, kelle ülesanne on kaitsta üksikisikute õigusi ja tagada diskrimineerimisvastaste õigusaktide järgimine.
Nende peamised ülesanded on järgmised:
- diskrimineerimise ohvritele sõltumatu toe ja nõustamise pakkumine
- küsitluste ja uuringute läbiviimine diskrimineerimise levimuse hindamiseks
- aruannete avaldamine ja poliitiliste soovituste andmine võrdõiguslikkuse parandamiseks
- üldsuse teadlikkuse suurendamine võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimisega seotud õigustest
2024. aastal võttis nõukogu vastu kaks direktiivi, millega tugevdatakse võrdõigusasutuste rolli, kehtestades miinimumstandardid sellistes valdkondades nagu pädevus, ressursid ja sõltumatus välismõjudest.
Vaata ka
Viimati läbi vaadatud: 30. juuli 2025