Puuetega inimeste ja vanemaealiste ligipääs toodetele ja teenustele

Milleks on vaja ELi ligipääsetavusnõudeid

ELi eesmärk on tagada eakate ja puuetega inimeste parem ligipääs mitmesugustele toodetele ja teenustele, austades samal ajal võrdse kohtlemise põhimõtet.

Siseturu toimimise parandamine seoses konkreetsete ligipääsetavate toodete ja teenustega on nii tarbijate kui ka ettevõtjate huvides. Keskkond, kus tooted ja teenused on paremini ligipääsetavad, võimaldab suuremat kaasatust ja kodanike osalemist ühiskondlikus elus.

Praegused riigi tasandil kehtestatud ligipääsetavusnõuded seoses konkreetsete toodete ja teenustega on liikmesriigiti erinevad ja toovad endaga kaasa ühtse turu killustumise.

Ligipääsetavate toodete ja teenuste järele on juba suur nõudlus, sest puuetega või piiratud funktsionaalse võimekusega kodanike arv suureneb oluliselt ELi rahvastiku vananedes.

Ühiste ligipääsetavusstandardite kehtestamiseks võttis EL vastu kaks direktiivi:

• Euroopa ligipääsetavuse akt (2019), milles määratakse kindlaks ligipääsetavuse miinimumnõuded olulistele toodetele ja teenustele
• avaliku sektori veebi juurdepääsetavuse direktiiv (2016), milles määratakse kindlaks standardid, et muuta digitooted ja -teenused kõikidele kasutajatele paremini kättesaadavaks.

Ligipääs toodetele ja teenustele

Euroopa ligipääsetavuse akt sisaldab ligipääsetavusnõudeid põhitoodetele ja -teenustele, nagu näiteks:

• telefonid, arvutid, makseterminalid või sõidupileteid müüvad iseteenindusterminalid
• tarbijale mõeldud pangandusteenused
• elektroonilise side teenused, sealhulgas telefoni- ja internetiteenused
• hädaabinumbri 112 kõned
• juurdepääs audiovisuaalmeedia teenustele
• e-raamatud
• e-kaubandus

Euroopa ligipääsetavuse akt (direktiiv 2019/882) võeti vastu 2019. aastal. Uued normid toovad kasu mitte ainult kümnetele miljonitele puuetega eurooplastele, vaid ka paljudele ELi eakatele.

Tooted

Toodete puhul tuleks silmas pidada järgmist:

• ühtsed ligipääsetavusnõuded kasutajaliidese ja toodete funktsionaalsuse kavandamise suhtes
• konkreetsemad ligipääsetavusnõuded teatavate elektrooniliste tarbijaseadmete suhtes
• samuti peaksid ligipääsetavad olema tarbetoodete pakendid, paigaldusjuhendid ja muu tooteteave

Teenused

Direktiiv sisaldab samuti teatavaid teenustega seotud nõudeid:

• ühised nõuded, eeskätt veebisaitide suhtes
• tugiteenused peaksid samuti olema ligipääsetavad

Konkreetsete ligipääsetavusnõuete näited iseteenindusterminalide puhul:

• pileti- või pangaautomaadid peavad võimaldama isiklike kõrvaklappide kasutamist, nii et nägemispuudega isikutel oleks võimalik saada audiojuhiseid
• kui iseteenindusterminal pakub visuaalseid kasutusrežiime, peab ta pakkuma vähemalt ühte kasutusrežiimi, mis ei eelda kasutajalt värvitaju

Normide rakendamine

Euroopa ligipääsetavuse akt on direktiiv, mis tähendab, et sellega kehtestatakse siduvad ligipääsetavuseesmärgid, kuid liikmesriigid võivad ise otsustada, kuidas nad neid saavutada tahavad.

ELi liikmesriikidel on aega kuni 2025. aasta juunini, et direktiivi suunised oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtta.

EL on jätnud ruumi ka mõnele erandile. Näiteks ei kohaldata kõnealust direktiivi teenuseid osutatavate mikroettevõtjate suhtes, kus on vähem kui 10 töötajat ja mille aastakäive on alla 2 miljoni euro, samuti on teatavatest kohustustest vabastatud tooteid pakkuvad sarnased ettevõtjad.

Veebisaitide ja rakenduste juurdepääsetavus

Avaliku sektori veebi juurdepääsetavuse direktiiviga (2016/2102) kehtestati standardid, et muuta digitooted ja -teenused kõikidele kasutajatele paremini kättesaadavaks. Sellega loodi ka järelevalvemehhanism ning viidi sisse vastavuskontroll.

Neid uusi elemente kohaldatakse riigiasutuste, riigihaiglate, kohtute ja muude avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste suhtes.

Praktikas tähendab see, et kasutajad saavad taotleda konkreetset teavet, kui veebisisu ei ole juurdepääsetav, ning anda tagasiside lingi kaudu teada nõuetele vastavusega seotud probleemidest.

Direktiiv jõustus 2016. aasta detsembris.

• Kõikide jaoks juurdepääsetavad veebisaidid ja mobiilirakendused: nõukogu võttis vastu esimesed kogu ELi hõlmavad normid (pressiteade, 18. juuli 2016)

Nõukogus

Pärast komisjoni ettepaneku esitamist 2015. aasta detsembris vaatas nõukogu sotsiaalküsimuste töörühm teksti üksikasjalikult läbi.

Eesistujariik Slovakkia viis direktiivi üle peetavaid arutelusid edasi ja võttis vastu etapiviisilise lähenemisviisi, keskendudes teksti muutmisel eeskätt järgnevale:

• kohaldamisala täpsustamine
• õigusselguse parandamine tekstis
• võimalike kattuvuste või vastuolude vältimine kehtivate ELi õigusaktidega

• Eduaruanne, 18. november 2016
• Sotsiaalküsimuste töörühm (taustteave)

Nii tehnilise kui ka poliitilise tasandi arutelude käigus koostas eesistujariik Malta sõnastamisettepanekud, et lahendada delegatsioonide mõned mureküsimused, nende seas vajadus:

• keskenduda valitud toodetele ja teenustele
• mitte kehtestada uusi ligipääsetavuse nõudeid, kui varasemate ELi õigusaktidega on ligipääsetavuse nõuded juba kehtestatud
• leppida kokku komisjoni väljapakutud struktuuri säilitamises
• luua rohkem selgust selle kohta, milliseid aspekte tuleks hõlmata audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis ja milliseid ligipääsetavuse aktis
• jätta haldus- ja finantskoormuse hirmus välja spetsiaalne ligipääsetavusmärgis

Eesistujariik astus märkimisväärse sammu edasi direktiivi suhtes võetava nõukogu seisukoha saavutamiseks.

• Eduaruanne, 1. juuni 2017

Pärast elavaid arutelusid ja ümbersõnastamist leppis nõukogu Eesti eesistumise ajal kokku oma seisukohas (üldine lähenemisviis) ligipääsetavust käsitleva direktiivi suhtes. Arutelude ajal esitasid delegatsioonid märkusi, mis puudutasid ettepaneku mitmesuguseid aspekte, arvukaid seoseid teiste ELi õigusaktidega ja lünki mõjuhinnangus.

Kõige olulisemad poliitilised probleemid lahendati viimasel kolmepoolsel kohtumisel, eelkõige sellistes valdkondades nagu:

• transport ja turism
• majutus
• toitlustusteenused
• tehiskeskkond
• asjaomased ELi õigusaktid
• mikroettevõtted

• Ligipääs toodetele ja teenustele: nõukogu leppis kokku oma seisukohas (pressiteade, 7. detsember 2017)

Läbirääkimised nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel algasid 2018. aasta märtsis ja lõppesid esialgse kokkuleppe saavutamisega 2018. aasta novembris.

Nõukogu alaliste esindajate komitee (COREPER) kiitis esialgse kokkuleppe heaks 19. detsembril 2018.

Nõukogu võttis ligipääsetavuse akti vastu 9. aprillil 2019 pärast nõukogu esimese lugemise seisukoha vastuvõtmist Euroopa Parlamendis 13. märtsil 2019.

Direktiiv jõustus 2019. aasta juunis.

• Puuetega inimesed ja eakad saavad parema ligipääsu toodetele ja teenustele: Nõukogu võttis vastu ligipääsetavuse akti (pressiteade, 9. aprill 2019)
• Parem ligipääs toodetele ja teenustele ELi kodanike jaoks: nõukogu kiitis heaks esialgse kokkuleppe Euroopa Parlamendiga (pressiteade, 19. detsember 2018)

Nõukogu veebisaidi juurdepääsetavuse poliitika

Ka see veebisait on avalik veebisait ja nõukogu peasekretariaat teeb tööd selle kasutajasõbralikkuse tagamiseks. See on kooskõlas ELi veebi juurdepääsetavuse direktiiviga (2016).

Veebi juurdepääsetavuse eesmärk on teha veebitekstid, kujutised, vormid ja navigeerimine üldsusele kättesaadavaks ja mõistetavaks.

Selleks et vastata arenevatele veebi juurdepääsetavuse kriteeriumitele, võetakse arvesse selliseid aspekte nagu:

• „alternatiivsed sisukirjeldused“ – kujutiste kirjeldused, mis aitavad ekraanilugejaga töötavatel kasutajatel mõista, mida kujutistel on kujutatud
• teksti ja tausta vaheline kontrast – seda kohandatakse parema loetavuse saavutamiseks
• navigeeritavus – üksnes klaviatuuri abil toimuv navigeerimine, mis on kättesaadav nende kasutajate jaoks, kelle jaoks hiire kasutamine on keeruline

Töötame aktiivselt oma veebisaidi juurdepääsetavuse ja kasutatavuse suurendamiseks. Lisateave:

• Nõukogu veebisaidi juurdepääsetavuse poliitika
• ELi veebi juurdepääsetavuse direktiiv (<em>Euroopa Liidu Teataja</em>)