Skip to content

Kuidas EL võitleb keskkonnakuritegudega?

Keskkonnakuriteod on üks maailma kõige tulusamaid organiseeritud kuritegevuse liike ning need ei mõjuta rängalt üksnes keskkonda, vaid ka inimtervist. Keskkonnakuritegevus on väga tulus, kuid seda on raske avastada ning raske on ka selle eest vastutusele võtta ja karistada. Need tegurid muudavad selle organiseeritud kuritegelike rühmituste jaoks väga atraktiivseks.

EL on võtnud meetmeid, et võidelda igat liiki keskkonnakuritegudega tegelevate kuritegelike võrgustike vastu, kehtestades sealhulgas eeskirjad jäätmekäitluse ning looduslike liikide ja taimedega kauplemise kohta. EL tugevdab ka kehtivaid eeskirju, mis käsitlevad keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu.

Õiguskaitse- ja tolliasutused kõigis ELi liikmesriikides, ELi institutsioonid, asutused ja organid ning partnerriigid ja -organisatsioonid teevad uurimise, konfiskeerimise ja muude politseioperatsioonide kaudu koostööd, et võidelda seda liiki kuritegevuse vastu.

Infograafikult leiate teavet selle kohta, mis on keskkonnakuriteod ja millised on keskkonnakuritegude vastase võitluse vallas ELi jõupingutuste tulemused EMPACTi raames, mis on ELi juhtalgatus organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevuse vastases võitluses.

Infograafik, milles kirjeldatakse peamisi keskkonnakuritegusid ja politseioperatsioonide tulemusi aastatel 2018–2021. Illustratsioonid kujutavad eri liiki kuritegusid, sealhulgas looduslike liikide, puidu ja jäätmetega kaubitsemist. Kaardil näidatakse kõige levinumaid marsruute Euroopa Liidust ja Euroopa Liitu.

ELi võitlus keskkonnakuritegude vastu

Keskkonnakuriteod:

  • on oma levikult kuritegelike tegevuste hulgas uimastikaubanduse ja -võltsimise järel maailmas kolmandal kohal
  • kasvavad 5–7% aastas
  • tekitavad igal aastal 110–281 miljardi dollari eest kahju

Mis on keskkonnakuriteod?

  • jäätmete nõuetele mittevastav kogumine, transport, taaskasutamine või kõrvaldamine
  • ainete ebaseaduslik heide atmosfääri, vette või pinnasesse
  • kaitsealuste metslooma- või taimeliikide tapmine, hävitamine, omamine või nendega kauplemine
  • ebaseaduslik kauplemine osooni kahandavate ainetega

Millised on keskkonnakuritegude tagajärjed?

  • saaste suurenemine
  • eluslooduse seisundi halvenemine
  • elurikkuse vähenemine
  • ökoloogilise tasakaalu häirimine
  • riskid inimeste tervisele

Ebaseadusliku jäätmeveo ning puidu ja loomaliikidega ebaseadusliku kauplemise marsruudid

  • linnud: Aasiast ja Ladina-Ameerikast Euroopasse (EL kui sihtkoht)
  • roomajad: Aasiast, Aafrikast ja Ladina-Ameerikast Euroopasse (EL kui sihtkoht)
  • ninasarvikusarved: Aafrikast ja Aasiast läbi Euroopa (EL kui transiidikeskus)
  • elevandiluu: Aafrikast ja Aasiast läbi Euroopa (EL kui transiidikeskus)
  • angerjad: Euroopast Aasiasse (EL kui päritolukoht)
  • puit: Aasiast Euroopasse (EL kui lõplik sihtkoht)
  • jäätmed: Euroopast Aasiasse ja Aafrikasse (EL kui päritolukoht)

ELi politseioperatsioonide tulemused aastatel 2018–2021

Konfiskeerimine

167 452 tonni jäätmeid – 15–30% jäätmesaadetistest peetakse ebaseaduslikuks, moodustades 9,5 miljardi euro suuruse aastatulu ebaseaduslikust jäätmeturust ELis.

1174 tonni elektroonikajäätmeid – üks tonn nutitelefone sisaldab 100 korda rohkem kulda kui üks tonn kullamaaki. Euroopast salakaubana toodud elektroonikajäätmed võetakse ringlusse käsitsi, mille käigus eraldub kangeid toksiine.

32 007 m³ puitu – ebaseaduslik metsaraie moodustab 15–30% ülemaailmsest puidukaubandusest. Puitu kasutatakse ehituses ja puittoodete valmistamiseks.

355 roomajat väärtusega 800 000 eurot – kaubitsemine ohustab roomajate liike kogu maailmas. Neid kasutatakse peamiselt moetööstuses või lemmikloomadena.

4,6 tonni klaasangerjaid – EList viiakse igal aastal salakaubana välja 350 miljardit klaasangerjat, mis on väärt 3 miljardit eurot. Neid müüakse enamasti Aasias toiduna.

639 elevandiluust eset – elevantide salaküttimine suurendab nende väljasuremise ohtu. Elevandiluu pärineb peamiselt Aafrikast ja see viiakse Euroopa kaudu Aasiasse.

8,3 miljoni euro koguväärtuses konfiskeerimisi.

Vahistamised:

829 isikut

Lisateave:

Teemad