ELi võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu

Millised on peamised organiseeritud kuritegevusega seotud ohud, millega EL vastamisi seisab?

Organiseeritud kuritegevus kujutab tõsist ohtu nii inimestele, ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele kogu ELis kui ka majandusele tervikuna.

Kuna kuritegelikud võrgustikud tegutsevad hõlpsasti piiriüleselt, peab Euroopa selliste kuritegude tõhusaks ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks tegutsema koordineeritult.

Peamised kuritegelikud tegevused ELis hõlmavad:

• küberründeid
• inimkaubandust
• rändajate smugeldamist
• ebaseaduslikku uimastikaubandust
• aktsiisipettust ja finantskuritegusid
• keskkonnakuritegusid
• ebaseaduslikku tulirelvakaubandust ja ebaseaduslikku lõhkeainetega kauplemist
• laste seksuaalset ärakasutamist

EL võtab meetmeid nende ohtude vastu võitlemiseks, sealhulgas EMPACTi – kõige raskemate organiseeritud kuritegevuse vormide vastu võitlemiseks loodud ELi valdkondadevahelise platvormi kaudu.

Mis on EMPACT?

Kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm (EMPACT) on peamine ELi raamistik raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks.

EMPACTi kaudu teevad ELi riigid, õiguskaitseasutused, ELi asutused ja rahvusvahelised partnerid koostööd, et määrata kindlaks prioriteedid, koordineerida tegevust ja võidelda piiriüleselt tegutsevate kuritegelike võrgustike vastu.

Platvorm koondab:

• õiguskaitseasutusi
• ELi institutsioone, asutusi ja organeid
• avaliku ja erasektori organisatsioone
• asjaomaseid ELi mittekuuluvaid riike ja rahvusvahelisi partnereid

EMPACT ühendab kohapealse tegevuse strateegiliste meetmetega kuritegevuse ennetamiseks ja vähendamiseks, muutes seeläbi Euroopa ohutumaks ja turvalisemaks.

• EMPACTi ühine teabevahetusstrateegia

ELi kuritegevusevastase võitluse tulemused

2022–2025

ELi kuritegevusvastase võitluse prioriteedid aastateks 2026–2029

Kooskõlas EMPACTi poliitikatsükliga lepib nõukogu kokku ELi prioriteedid raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks.

Ajavahemikuks 2026–2029 määras nõukogu kindlaks seitse ELi kuritegevusvastase võitluse prioriteeti:

• kõige ohtlikumate kuritegelike võrgustike ja üksikisikust kurjategijate kindlakstegemine ja takistamine
• võitlemine selliste internetikuritegudega, mille hulk kasvab kõige kiiremini, nagu küberründed, internetis toimuv laste seksuaalne ärakasutamine, võrgupettuse skeemid
• võitlemine ebaseadusliku uimastikaubandusega
• võitlemine rändajate smugeldamise ja inimkaubandusega
• võitlemine tulirelvade ja lõhkeainetega seotud kuritegevuse vastu
• keskkonnakuritegudega seotud võrgustike takistamine
• võitlemine majandus- ja finantskuritegudega, nagu käibemaksupettus ja intellektuaalomandivastased kuriteod

Seda silmas pidades kutsus nõukogu komisjoni üles tegema ettepaneku suurendada ELi eelarves EMPACTile eraldatavaid vahendeid, sealhulgas ELi poolt Europolile antava suurema toetuse kaudu.

ELi kuritegevusvastase võitluse prioriteedid, mille nõukogu vastu võttis, põhinevad soovitustel, mis on esitatud Europoli koostatud ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangus (EU SOCTA), ning nendes on arvesse võetud muid strateegiadokumente, hinnanguid ja poliitikameetmeid.

• Nõukogu määras kindlaks järgmiste aastate ELi kuritegevusvastase võitluse prioriteedid (pressiteade, 13. juuni 2025)

Kuritegelikul teel saadud raha arestimine ja konfiskeerimine

EL tugevdab liikmesriikide võimet võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu ja konfiskeerida ebaseaduslikku tulu. Kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist käsitlevates ELi õigusnormides sätestatakse miinimumstandardid kuritegelikul teel saadud vara jälitamiseks, kindlakstegemiseks, arestimiseks ja haldamiseks. Nende meetmetega tagatakse, et kurjategijad ei saa oma ebaseaduslikust tegevusest kasu ja et arestitud vara on võimalik tõhusalt tagasi saada.

• Organiseeritud kuritegevus: nõukogu andis heakskiidu kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist käsitlevale ELi õigusaktile (pressiteade, 12. aprill 2024)

Tolliohu kindlakstegemine ja selle vastu võitlemine

Tollialases ohuhinnangus tuuakse esile peamised suundumused ja ohud, millega Euroopa tolliasutused vastamisi seisavad. Ohuhinnang koostati esimest korda 2025. aastal ja selle raames tulid kokku ELi tollieksperdid, keda toetasid Euroopa Komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), Frontex ja Europol.

Hindamise käigus määrati kindlaks üheksa prioriteetset ohuvaldkonda:

• valdkonnaülesed ohud hõlmavad: e-kaubandust, finantskuritegusid, ELi finantshuvide kaitset, ulatuslikke kriise
• temaatilised ohud hõlmavad: narkootikume, piraatkaubandust, aktsiisipettuseid, ebaseaduslikku tulirelvakaubandust ja ebaseaduslikku lõhkeainetega kauplemist, keskkonnakuritegusid

Tollialane ohuhinnang näitab, kuidas Euroopa tolliasutused teevad koostööd pettuste ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel, tõstes samal ajal esile uusi probleeme, millega ametiasutused kogu ELis vastamisi seisavad.

Ohuhinnang esitati Euroopa Liidu Nõukogule ametlikult 25. juunil 2025.

Ka hiljutised ühised tollimeetmed on andnud märkimisväärseid tulemusi. Aastatel 2024–2025 aitas ELi tolliasutuste vaheline koostöö arestida:

• 134,5 tonni kokaiini
• 13,1 tonni kanepit
• üle 9 miljoni euro deklareerimata sularaha
• üle 18 miljoni sigareti

• Tollialane ohuhinnang 2025

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Tollialane ohuhinnang 2025 (brošüür)
• Õiguskaitse töörühma (toll) 12. tegevuskava (2024–2025)

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Tolli tegevuskava (2024–2025) peamised tulemused
• ELi tolliliit

Ohvrite õigused

Igal aastal langeb üle kogu ELi kuriteo ohvriks miljoneid inimesi.

Ohvritele toe, kaitse, teabe ja õiguskaitse kättesaadavuse tagamine on turvalise ja õiglase ühiskonna loomise oluline osa.

Nimetatud õiguste tugevdamiseks kiitis nõukogu 8. juunil 2026 lõplikult heaks ELi direktiivi kuriteoohvrite õiguste kohta. Selle õigusaktiga ajakohastatakse 2012. aasta kuriteoohvrite õiguste direktiivi. Peamistes sätetes nähakse ette:

• kogu ELi hõlmava ohvriabitelefoni (116 006) kasutuselevõtmine
• kuritegudest teatamise lihtsustamine
• lapsohvrite kaitse ja toe tugevdamine
• õigusabile ja õigusemõistmisele juurdepääsu parandamine
• hüvitisele juurdepääsu kiirendamine
• ohvrite isikuandmete kaitse tõhustamine

Pärast direktiivi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas on ELi liikmesriikidel aega kaks aastat, et see riigisisesesse õigusesse üle võtta.

• Nõukogu kiitis heaks õigusakti, millega tugevdatakse ohvrite õiguste kaitset (pressiteade, 8. juuni 2026)
• Ettepanek: direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded

Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu

Konfliktid võivad luua võimalusi organiseeritud kuritegevuseks ja suurendada ohtu sisejulgeolekule. Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 28. märtsi 2022. aasta istungil kiitsid ELi ministrid heaks EMPACTi kasutuselevõtmise, et aidata liikmesriikidel võidelda kuritegelike võrgustike vastu, kes kasutavad ära Ukrainas toimuvat sõda.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu erakorraline istung, 28. märts 2022

Vastastikune hindamine

Organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonna vastastikuse hindamise mehhanism võeti kasutusele 1997. aastal pärast nõukogu poolt vastu võetud ühismeedet.

Vastastikuse hindamise käigus hindavad liikmesriigid üksteist kuritegevuse vastast võitlust käsitlevate ELi ja rahvusvaheliste õigusaktide ning vahendite rakendamise küsimuses. Hindamised põhinevad võrdsuse ja vastastikuse usalduse põhimõtetel.

Mehhanismi eesmärk on:

• leida praktilisi lahendusi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks ELis
• parandada Euroopa õigusalast koostööd
• jagada parimaid tavasid liikmesriikide vahel

Nõukogu koordineerib hindamisprotsessi ja koostab aruandeid, sealhulgas järeldusi ja soovitusi.

• Ühismeetmed vastastikuse hindamise mehhanismi kohta organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas