"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teadusministrite mitteametlik videokonverents, 26. veebruar 2021
Peamised tulemused
Teadusuuringud ja innovatsioon taaste- ja vastupidavuskavades: investeeringud ja reformid
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse selle üle, kuidas taaste- ja vastupidavusrahastu saaks kaasa aidata Euroopa teadusruumi edasisele arengule.
Teadusuuringud ja innovatsioon on esirinnas majanduse taastamisel COVID-19 kriisist. Lisaks majandustegevuse stimuleerimisele võivad nad ka kiirendada rohe- ja digipööret ning suurendada majanduse vastupanuvõimet. Taaste- ja vastupidavusrahastu pakub ainulaadset võimalust Euroopa teadusruumi tugevdamiseks ja selle mõju suurendamiseks – ja vastupidi ka.
Portugali teadus-, tehnoloogia- ja kõrgharidusminister
Ministrid rõhutasid, et COVID-19 pandeemia on tõstnud esile teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsuse võitluses praeguse tervise- ja majanduskriisi vastu, samuti nende potentsiaali haavatavuse ennetmiseks tulevastes kriisides. Lisaks tunnistati laialdaselt, et teadusuuringud ja innovatsioon on rohe- ja digipöörde saavutamisel üliolulised.
Kuna taaste- ja vastupidavusrahastu pakub ainulaadset võimalust Euroopa teadusruumi tugevdamiseks ja selle mõju suurendamiseks, leppisid ministrid laialdaselt kokku, et teadus- ja innovatsioonisüsteemidesse tehtavad investeeringud ja reformid peaksid asjakohaselt kajastuma liikmesriikides praegu väljatöötamisel olevates riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades.
Oldi üksmeelel, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade raames tehtavad struktuurireformid ja arukad investeeringud peaksid keskenduma teadusuuringutele ja innovatsioonile kõige paljutõotavamates valdkondades, nagu saastevaba vesinik, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja fotoonika, tehisintellekt, kosmosesüsteemid ja innovatsioonikeskused. Mitu ministrit rõhutas, et on oluline kiirendada uuenduslike lahenduste turule sisenemist.
Tuginedes Euroopa teadusruumi tugevatele eelistele, nimelt üleeuroopalistele infrastruktuuridele, inimressurssidele, riikidevahelisele teaduskoostööle ja avatud teadusele, saavad EL ja selle liikmesriigid oluliselt suurendada kaasatust ja edendada majanduslikku heaolu tipptasemel teaduse kaudu. Sellega seoses rõhutas mitu ministrit ülikoolide ja teadlase karjääri kaasajastamise vajadust, toonitades inimkapitali investeerimise ja oskuste arendamise tähtsust.
Paljud ministrid rõhutasid, kui oluline on toetada uuenduslikke idufirmasid ja VKEsid, lihtsustades menetlusi rahastamise taotlemiseks. Finantsvõimenduse maksimeerimiseks tuleks püüda saavutada koostoime riikliku rahastamise ning eri Euroopa programmide, eelkõige programmi „Euroopa horisont“, ja erasektori investeeringute vahel, vältides samas dubleerimist. Mitu ministrit mainis ka partnerluste rolli avaliku ja erasektori koostöös ning piiriülestes projektides. Sellega seoses kutsuti komisjoni korduvalt üles andma suuniseid ja eksperdiarvamusi, et saavutada piiriüleste ja mitut riiki hõlmavate projektide edukaks rakendamiseks vajalik koordineerituse tase.
Eesistujariik Portugal teatas, et arutelu tulemusi võetakse arvesse eelseisvatel riigipeade ja valitsusjuhtide aruteludel ELi kevadisel tippkohtumisel 25.–26. märtsil.
Muud küsimused:
a) Ülevaade olukorrast seoses nõukogu määrusega, millega luuakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte
Eesistujariik Portugal andis ministritele teavet nõukogu ettevalmistavates organites määruse ettepaneku läbivaatamisel seni tehtud edusammude kohta. Ettepanekut arutatakse praegu teaduse töörühmas.
b) Euroopa teadusruumi üleminekufoorum ja Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakt
Komisjon andis ministritele ülevaate jaanuaris loodud Euroopa teadusruumi üleminekufoorumi tegevusest. Märgiti, et komisjon kavatseb 2021. aasta juuliks esitada ettepaneku teadusuuringute ja innovatsiooni pakti kohta, mille eesmärk on toimida Euroopa teadusruumi tulevase juhtimisraamistiku põhisambana.
c) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud metroloogiaalases Euroopa partnerluses
Komisjon tutvustas (avalikul istungil) 23. veebruaril esitatud otsuse ettepanekut, mis võimaldab ELil osaleda Euroopa metroloogiaalases partnerluses.
d) Ettepanek: nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames
Komisjon tutvustas 24. veebruaril esitatud nõukogu määruse ettepanekut, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, nn „üks põhiakt“.
e) Teave seoses teadusliku arvamusega plasti biolagunevuse kohta avatud keskkonnas
Komisjon teavitas ministreid komisjoni juhtivate teadusnõustajate rühma teaduslikust arvamusest plasti biolagunevuse kohta avatud keskkonnas. Arvamuses on esitatud soovitused kriteeriumide kohta, millest tuleb lähtuda biolagunevast plastist tuleneva keskkonnakasu maksimeerimisel võrreldes tavaplastiga. Komisjoni sõnul soovitab rühm vähendada plasti kasutamist kogu maailmas.
f) Programmi „Euroopa horisont“ partnerlus pandeemiateks valmistumiseks
Komisjon teavitas ministreid arutelude seisust seoses komisjoni ettepaneku ettevalmistamisega pandeemiateks valmistumiseks mõeldud Euroopa teadus- ja innovatsioonipartnerluse loomiseks programmi „Euroopa horisont“ raames. Komisjoni poolt 2020. aasta aprillis Euroopa teadusruumi või koroonavastases tegevuskavas kehtestatud meetmete osana väljakuulutatud partnerluse eesmärk on suurendada Euroopa koordineeritud reageerimise potentsiaali COVID-19 pandeemiale teadusuuringute ja innovatsiooni seisukohast.
Teadusuuringud ja innovatsioon on esirinnas majanduse taastamisel COVID-19 kriisist. Lisaks majandustegevuse stimuleerimisele võivad nad ka kiirendada rohe- ja digipööret ning suurendada majanduse vastupanuvõimet. Taaste- ja vastupidavusrahastu pakub ainulaadset võimalust Euroopa teadusruumi tugevdamiseks ja selle mõju suurendamiseks – ja vastupidi ka.
