"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu (arenguküsimused), 25.11.2019, 25. november 2019
Peamised tulemused
Päevakajalised küsimused
Nõukogu käsitles ülemaailmset pagulasfoorumit, mis toimub 17.–18. detsembril 2019 Genfis. Arenguministreid teavitati ELi laiemast eesmärgist, mis hõlmab ülemaailmse pagulasi käsitleva kokkuleppe kõiki eri valdkondi.
Samuti anti nõukogule ülevaade ELi ja Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide tulevase partnerluslepingu üle peetavate läbirääkimiste seisust, pidades silmas Cotonou raamistiku kehtivuse lõppemist 2020. aastal.
Peame kvaliteetsete investeeringute abil maksimeerima kestlikke arengutulemusi ning samuti huvitab meid Euroopa Liidu jaoks saadav mõjujõud, nähtavus ja poliitiline tulu.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini
Pärast kõrgetasemelise eksperdirühma aruande avaldamist 8. oktoobril 2019 pidasid arenguministrid arvamuste vahetuse kestliku arengu tulevase finantsstruktuuri teemal.
Kõrgetasemelise eksperdirühma esimees Thomas Wieser esitas lõpparuande selle kohta, kuidas maksimeerida Euroopa arengualase finantsstruktuuri lisaväärtust, võttes arvesse olemasolevaid ning protsessis osalevaid riiklikke ja rahvusvahelisi organeid. Arutelul osalesid ja väljendasid oma arvamust ka Euroopa Investeerimispanga president Werner Hoyer ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga president Suma Chakrabarti.
Aruandes toetatakse ELi-välise arengu rahastamise ja kliimaalase tegevuse ühtlustamist ja selle koondamist ühte ainsasse üksusesse, nn Euroopa kliima ja kestliku arengu panka, et vältida kattumisi ning tugevdada ELi kohalolekut, rolli ja pikaajalist suutlikkust viia ellu oma arenguprioriteedid. Aruandes kirjeldatakse ka mitut võimalust selle saavutamiseks. Lisaks pooldatakse aruandes kiiremate meetmete võtmist tugeva poliitilise keskuse loomiseks ELis ning tulevase mitmeaastase finantsraamistiku ELi arengueelarve kasutamiseks olemasoleva süsteemi reformi katalüsaatorina.
Arutelu käigus rõhutasid ministrid, kui oluline on töötada ühise ja strateegilise seisukoha saavutamise nimel ning parandada ELi meetmete sidusust ja tõhusust, suurendades seeläbi ELi kui maailma suurima rahastaja nähtavust ning mõju. Ministrid rõhutasid ka, et võimalikult kiiresti tuleks jätkata tööd lühiajaliste meetmetega ning et pikemaajalised lahendused peaksid põhinema süvaanalüüsil.
Eesistujariik Soome eesmärk on võtta aruannet käsitlevad nõukogu järeldused vastu 2019. aasta detsembriks, võttes arvesse arenguministrite suuniseid.
Nõukogu arutas ELi ja liikmesriikide paremaid koostöövõimalusi, et toetada üleminekuriikide arengut, pöörates erilist tähelepanu Etioopiale ja Sudaanile. Ministrid jagasid oma kogemusi ning tegid kindlaks parima tava, mureküsimused ja prioriteedid, mis Etioopia puhul keskenduvad majanduslikule üleminekule, sealhulgas avaliku sektori kaasamisele.
Põgusas Sudaani käsitlevas arvamuste vahetuses, mille aluseks oli välisministrite 11. novembri arutelu, kinnistas nõukogu taas oma toetust rahuprotsessile ning kordas naiste ja noorte kaasamise olulisust pikaajalise stabiilsuse tagamiseks, samuti demokraatiale ülemineku jaoks vajalike vahendite tagamise pakilisust.
Töölõuna käigus vahetasid ELi arenguministrid arvamusi Etioopia haridusministri dr Tilaye Getega. Nad käsitlesid õppimisprobleeme Aafrikas soolise võrdõiguslikkuse aspektist lähtudes.
Peame kvaliteetsete investeeringute abil maksimeerima kestlikke arengutulemusi ning samuti huvitab meid Euroopa Liidu jaoks saadav mõjujõud, nähtavus ja poliitiline tulu.
