"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Josep Borrell Fοntelles, kes on alates 1. detsembrist uus ELi kõrge esindaja, juhatas esmakordselt välisasjade nõukogu istungit.
Päevakajalised küsimused
Ministrid arutasid viimaseid arenguid seoses Türgi ja Liibüa vahelise vastastikuse mõistmise memorandumiga merealade jurisdiktsiooni piiritlemise ning julgeoleku ja sõjalise koostöö kohta ning väljendasid muret seoses nimetatud dokumendiga. Nõukogu osutas ka poliitilisele olukorrale Liibüas ja eelkõige Berliini protsessile, mille eesmärk on leida riigis valitsevale olukorrale püsiv lahendus.
Ministrid käsitlesid Ukrainat täna Pariisis toimuva Normandia neliku tippkohtumise kontekstis. Ministrid vahetasid samuti arvamusi olukorra kohta Iraanis, võttes arvesse ühise laiaulatusliku tegevuskava ühiskomisjoni hiljutist kohtumist ning hiljutisi meeleavaldusi selles riigis. Kõrge esindaja esitas ülevaate olukorrast Boliivias, Hongkongis ja Moldovas.
Välisministrid arutasid ELi ja Aafrika suhteid ELi ja Aafrika Liidu (AL) vahel järgmisel aastal toimuvate ministrite kohtumiste ja tippkohtumiste tasandi kohtumiste ettevalmistamise raames. Arutelu tulemusi kasutatakse uue tervikliku Aafrika strateegia teemalises mõttevahetuses.
Üks asi on selge: meil ei saa olla Aafrika strateegiat ilma Aafrikata. See peab põhinema eurooplaste, kuid peamiselt aafriklaste isevastutusel. Me peame kaasama oma Aafrika partnerid ja ma palusin välisministritel sellesse täiel määral panustada.
ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell Fοntelles
Nõukogu käsitles ELi ja Aafrika suhete poliitilisi, majanduslikke, julgeolekualaseid ja demograafilisi aspekte. Samuti käsitleti selliseid olulisi valdkondadevahelisi küsimusi nagu kliimamuutused ja digiteerimine.
Ministrid rõhutasid, et Aafrika ja Euroopa Liidu vahelistes suhetes on 2020. aasta pöördeline aasta. Järgmine tippkohtumine on oluline verstapost ELi ja Aafrika partnerluse ajakohastamisel ja laiendamisel.
Inimõiguste päeva, 10. detsembri eel arutas nõukogu inimõiguste edendamist ja kaitsmist maailmas.
Välisministrid hindasid ELi tööd inimõiguste valdkonnas, tema käsutuses olevaid vahendeid ning tulevaste kuude prioriteete. Samuti kinnitasid nad, et ELil on juhtroll inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel kogu maailmas.
Nõukogu arutas, kuidas täiendada ELi inimõigustealaste meetmete paketti, ning kõrge esindaja teavitas ettevalmistustöö alustamisest võimalike horisontaalsanktsioonide korra kehtestamiseks, et käsitleda tõsiseid inimõiguste rikkumisi.
Ministrid keskendusid ka kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemisele ja inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rangetele meetmetele paljudes maailma piirkondades. Sellega seoses puudutati inimõiguste ja demokraatia uue tegevuskava (2020–2024) küsimust. Kõnealuses tegevuskavas määratakse kindlaks ELi ambitsioonid ja prioriteedid järgmiseks viieks aastaks.
Ministrid käsitlesid ka soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi seoses Pekingi tegevusprogrammi 25. aastapäevaga.
Lõunalauas peeti välisministrite mitteametlik arutelu välisasjade nõukogu töömeetodite üle. Uus kõrge esindaja tutvustas oma prioriteete ja oma seisukohta selle kohta, kuidas EL saaks teha tõhusamat koostööd tegevustulemuste saavutamiseks.
Üks asi on selge: meil ei saa olla Aafrika strateegiat ilma Aafrikata. See peab põhinema eurooplaste, kuid peamiselt aafriklaste isevastutusel. Me peame kaasama oma Aafrika partnerid ja ma palusin välisministritel sellesse täiel määral panustada.
