Välisasjade nõukogu (kaitseküsimused), 17. mai 2022

Peamised tulemused

Meie kaitseinvesteeringute puudujäägi analüüsi tulemus on tõdemus, et eurooplased peavad ühiseid kulutusi suurendama ja neid paremini rakendama. Kui teeme kulutusi ühiselt, teeme neid ka arukamalt.

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Päevakajalised küsimused

Kõrge esindaja andis nõukogule ajakohastatud teavet Malis valitseva olukorra kohta.

Võttes arvesse, et üleminekuvõimud ei ole esitanud garantiid selle kohta, et Venemaa palgasõdurid ei sekku ELi väljaõppemissiooni poolt väljaõpetatud Mali relvajõudude töösse, ning kuna on üha süvenevaid kahtlusi kokkumängu kohta ja väidetavalt esineb raskeid inimõiguste rikkumisi, otsustas nõukogu kinnitada aprillis vastu võetud esialgse otsuse peatada Mali relvajõudude ja rahvuskaardi üksuste operatiivväljaõpe. EL on samuti peatanud kaitseotstarbelise varustuse tarnimise Euroopa rahutagamisrahastu raames, mis oli juba käimas.

EL ei lahku siiski Sahelist ja paigutab sõjalisi ressursse ümber naaberriikidesse.

Lähinädalatel esitatakse EUTM Mali strateegiline ülevaatus.

ÜJKP missioonid ja operatsioonid strateegilise kompassi rakendamisel

Välisasjade nõukogu arutas strateegilise kompassi rakendamist. Strateegiline kompass hõlmab enam kui 80 konkreetset meedet koos selge eesmärkide saavutamise ajakavaga ning nendest 51 meedet tuleb rakendada 2022. aasta lõpuks.

Nõukogu keskendus eelkõige sellele, kuidas EL saab kohandada oma ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioone ja operatsioone ning muuta need tõhusamaks. Arutelul rõhutati, et partnerite vajadustele reageerimisel on vaja suuremat paindlikkust, sihipärasemat väljaõpet, juhendamist, varustust ja julgeolekukeskkonnaga kohanemise võimet. Näiteks üks võimalus võiks olla loa andmine täitevvolitustega ülesannete täitmiseks, näiteks juhendamiseks. Ministrid rõhutasid, et tähtis on kriise ennetada, pakkudes partneritele väljaõpet, nõustamist või varustust enne konflikti puhkemist, võimaluse korral väiksemate ja paindlikumate rühmade abil.

Venemaa agressioon Ukraina vastu

ELi kaitseministrid arutasid koos NATO asepeasekretäri Mircea Geoană ja Ukraina kaitseministri Oleksi Reznikoviga Venemaa jätkuvat agressiooni Ukraina vastu. Ukraina kaitseminister teavitas ministreid kohapealsest olukorrast ja jätkuvalt ELilt toetust saava Ukraina sõjaväe vajadustest.

Kõrge esindaja rõhutas, et ELi toetus mõjutab sõja kulgu ning et EL peab jõupingutusi jätkama ning täiendama Ukraina ressursse ja varusid.

Samuti teatas ta, et 500 miljoni euro suurune täiendav osamakse Euroopa rahutagamisrahastu raames tähendab, et peagi on EL alates Venemaa sissetungi algusest andnud Ukraina relvajõududele sõjalist toetust kokku kahe miljardi euro ulatuses.

ELi nõuandemissioon Ukrainas (EUAM Ukraine) alustab uuesti Kiievis tööd. Missioon on välja töötanud kaks täiendavat töösuunda, mis on seotud piirihalduse toetamise ning sõjakuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega.

• ELi vastus Venemaa sissetungile Ukrainasse (taustteave)

Euroopa Kaitseagentuuri juhtnõukogu

Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) ministrite tasandi juhtnõukogu kohtus enne nõukogu istungit.

Juhtnõukogu arutas analüüsi „Scoping EU defence investment gaps“ („ELi kaitseinvesteeringute puudujääkide kindlakstegemine“), mille kaitseagentuur koostas pärast seda, kui riigipead ja valitsusjuhid esitasid 10.–11. märtsil 2022 Versailles’s toimunud mitteametlikul kohtumisel agentuurile taotluse sellise analüüsi koostamiseks. Juhtnõukogu kiitis heaks ka Euroopa Kaitseagentuuri raames ELi kaitsevaldkonna innovatsioonikeskuse (HEDI) loomise.

• EDA juhtnõukogu koosoleku tulemused, 17. mai 2022 (EDA)
• EDA raames loodi kaitsevaldkonna innovatsioonikeskus, mai 2022 (EDA)

Ühtlasi võttis nõukogu aruteluta vastu päevakorrapunktid, mis on esitatud seadusandliku tegevusega seotud ja muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas.