Välisasjade nõukogu (arenguküsimused), 20. mai 2022

Peamised tulemused

Välisasjade nõukogu (arenguküsimused) pidas arutelu ähvardava ülemaailmse toiduga kindlustatuse kriisi üle, mille on põhjustanud Venemaa Föderatsiooni provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu, ning selle üle, kuidas sellele kriisile mitmepoolselt reageerida.

Toiduturg oli surve all juba enne sõda, kuid pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu on see kriis veelgi süvenenud. Praegu ohustab see kriis mitmes piirkonnas üle kogu maailma miljonite inimeste toiduga kindlustatust. Venemaa väed pommitavad Ukraina põlde, mistõttu ei ole võimalik põllukultuure külvata, nad rüüstavad toiduvarusid, blokeerivad Ukraina sadamaid ning seetõttu on paljudes maailma piirkondades toiduainete ja väetiste hinnad lakke tõusnud. Seega on maailma toiduainetega varustamine ohus, peamiselt Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse.

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Ministreid teavitati olukorra tõsidusest ja selle tagajärgedest kogu maailmale.
2021. aastal olid Venemaa ja Ukraina maailma suurimate teravilja ja päevalilleseemnete ja -õli eksportijate hulgas, kusjuures Ukraina arvele langeb kogu maailma päevalilleõli kaubandusest üle poole. Hinnanguliselt jääb Ukraina talivilja-, maisi- ja päevalilleseemnete tootmise all olevatest aladest konflikti jätkumise tõttu 20–30% koristamata või seemneid sel kevadel ei külvata. See mõjutab tõsiselt haavatavaid elanikkonnarühmi kogu maailmas, eelkõige madala sissetulekuga riikides, mis sõltuvad toiduainete ja väetiste impordist.

Seejärel arutas nõukogu erinevaid tegevussuundi, mida EL kavatseb Euroopa tiimi vaimus edasi arendada.

Esiteks pakub EL haavatavatele elanikkonnarühmadele hädaabi ning aitab lühikeses perspektiivis parandada toidu taskukohasust ja makromajanduslikku stabiilsust. Teiseks toetab EL rohkem kui 70 partnerriiki, et nende toidusüsteemide toodangut ning vastupanuvõimet ja kestlikkust suurendada, et keskpikas perspektiivis suurendada toiduga kindlustatust. Kolmandaks on EL võtnud kohustuse tagada 20 miljoni tonni teravilja vabastamine, mis on praegu Putini sõja tõttu Ukraina silodes blokeeritud, ning viia see võimalikult kiiresti maailmaturule solidaarsusradade kaudu, mille kohta Euroopa Komisjon hiljuti ettepaneku tegi. Lisaks teeb EL veelgi tihedamat koostööd ÜROga ja ÜROs, G7 raames, toiduga kindlustatuse ja põllumajanduse vastupanuvõime missiooni (FARM) algatusega ning muude selle kriisiga seotud ülemaailmse koostöö vormidega.

Arenguministrid pidasid mitteametliku arvamuste vahetuse ÜRO pagulaste ülemvoliniku Filippo Grandiga, kes andis ülevaate ülemaailmsest olukorrast ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti tehtud tööst. Arutelu keskendus muu hulgas Ukrainale, Saheli piirkonnale, Afganistanile ja Myanmarile. Praegu on maailmas üle 100 miljoni põgeniku.

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) on ELi peamine partner, kes on koos oma liikmesriikidega UNHCRi suuruselt teine rahastaja. EL teeb oma liikmesriikidega tihedat koostööd Euroopa tiimi ühiseks reageerimiseks, et tegeleda kriisi tagajärgedega ning tagada piisav rahastamine ja toetus kõige enam mõjutatud ja haavatavatele elanikkonnarühmadele kogu maailmas.

Nõukogu järeldused

Nõukogu kiitis heaks järeldused järgmistel teemadel:

• ELi uuendatud partnerlus vähim arenenud riikidega
• 2021. aasta aruanne Euroopa Liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise kohta 2020. aastal