"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu arutas Venemaa agressiooni Ukraina vastu, olles eelnevalt ära kuulanud Ukraina välisministri Andri Sõbiha videokonverentsi teel tehtud pöördumise, milles ta teavitas oma ELi kolleege viimastest sündmustest kohapeal ja Ukraina kõige pakilisematest vajadustest.
Seejärel võttis nõukogu Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile reageerimiseks vastu isikute vastu suunatud ja majanduslike piiravate meetmete viieteistkümnenda paketi.
Täna võtsime vastu Venemaa vastu suunatud sanktsioonide viieteistkümnenda paketi. Seekord on sihikul varilaevastik ja Põhja-Korea ametnikud ning esimest korda ka Hiina ettevõtted, mis valmistavad Moskvale droone.
Meie sõnum on väga selge: kui aitad kaasa sõjale Euroopas, pead selle eest ka vastutama.
Samal ajal aga vajab Ukraina meie toetust lahinguväljal. Mida tugevamad on ukrainlased lahinguväljal, seda tugevamad on nad ka läbirääkimiste laua taga. Lisaks vajadusele vastu pidada, on neil ka vaja tasakaalu enda kasuks kallutada, sest Putin ei peatu, kui teda ei peatata.
Kaja Kallas, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja
Seejärel arutati nõukogus ELi sõjalist toetust Ukrainale. Kõrge esindaja rõhutas vajadust toetust tõhustada, eelkõige laskemoona, õhukaitse ja Ukraina kaitsetööstuse üldisema toetamise osas. Samuti tuletas ta ELi ministritele meelde talveks ettevalmistumisega seotud vajadusi.
Lõpuks võttis nõukogu režiimi vastu esimesed loetellu kandmised Venemaa destabiliseeriva tegevuse kohta.
Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi hiljutiste sündmuste üle Gruusias ning nende mõju üle Gruusia rahvale ja Gruusia Euroopa suunas liikumisele, võttes arvesse riigi valitsuse 28. novembri teadaannet oma kavatsuse kohta peatada riigi ELiga ühinemise protsess kuni 2028. aastani, sellele järgnenud massimeeleavaldusi ning meeleavaldajate, meedia ja poliitilise opositsiooni vastu suunatud vägivalla sagenemist.
Olukord ei liigu Gruusia rahva jaoks positiivses suunas. Demokraatlikud riigid ei suru alla opositsiooni häält ega piira meediavabadust.
Kaja Kallas, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja
Kõrge esindaja rõhutas, et EL on vähendanud poliitilisi kontakte ja Gruusia valitsuse rahastamist, ning teatas, et on jõutud kokkuleppele vajaduses peatada diplomaatiliste passide omanike viisavabadus. Komisjon esitab selle kohta ettepaneku juba käesoleval aastal.
Nõukogu leppis kokku, et EL jätkab Gruusia rahva toetamist, suunates muu hulgas rahalised vahendid ametivõimude toetamiselt ümber kodanikuühiskonnale ja sõltumatule meediale.
Olukord Lähis-Idas, sealhulgas Süürias
Välisasjade nõukogu arutas viimaseid sündmusi Süürias.
Kõrge esindaja andis ELi ministritele ülevaate oma osalemisest Jordaania Kuningriigi korraldatud rahvusvahelisel kohtumisel, kus ta kohtus Araabia riikide ning Türgi ja Ameerika Ühendriikide välisministritega, et arutada aluspõhimõtteid Süüria uue juhtkonnaga suhtlemiseks. Kõrge esindaja teatas ka, et praegu Liibanonis asuva ELi Süüria delegatsiooni juht reisis Damaskusesse, et luua kontakte riigi uute ametivõimudega ja edastada ELi sõnumeid.
Nõukogu arutelus rõhutati ELi kokkulepet Süüria territoriaalse terviklikkuse, sõltumatuse ja suveräänsuse põhimõtete kohta ning vastutust, kaasatust, vähemuste austamist ja naiste õigusi. Ministrid kinnitasid, et üleminekuprotsessi juhiks ja isevastutuse kandjaks peab olema Süüria ning selles peab kajastuma Süüria rahvas kogu selle mitmekesisuses.
Äärmuslusel, Venemaal ja Iraanil ei tohiks olla kohta Süüria tulevikus.
Kaja Kallas, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja
Kõrge esindaja rõhutas, et Euroopa Liit on endiselt Süüria rahva suurim humanitaarabi andja, nagu näitab kohe pärast režiimi kukutamist ELi poolt loodud õhusild, mille kaudu antakse 100 tonni humanitaarabi tervishoiu, hariduse ja peavarju toetamiseks.
EL korraldab 2025. aastal üheksanda Brüsseli-Süüria konverentsi, et toetada Süüria rahvast ülemineku ajal.
Seejärel arutas nõukogu laiemat arengut Lähis-Idas ja Gaza sektoris.
Ministrid kordasid oma üleskutset relvarahu kehtestamiseks, pantvangide vabastamiseks ning piisava ja takistamatu humanitaarabi kohaletoimetamiseks. Samuti kinnitasid nad oma toetust kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele.
Kõrge esindaja teatas, et teeb ettepaneku korraldada võimalikult kiiresti Iisraeliga assotsiatsiooninõukogu, millele järgneb esimene kõrgetasemeline dialoog Palestiina omavalitsusega.
Päevakajalised küsimused
Päevakajaliste küsimuste raames vahetas nõukogu arvamusi Valgevene teemal, pidades silmas nn presidendivalimisi, mis peaksid toimuma 26. jaanuaril 2025.
