Välisasjade nõukogu (kaitseküsimused), 19. november 2024

Peamised tulemused

Lubage mul teha kiire ülevaade viimase viie aasta jooksul tehtust.

Esiteks, me alustasime Euroopa rahutagamisrahastu rakendamisega. Selle kaudu oleme toetanud rohkem kui 20 riiki kogu maailmas, mitte ainult Ukrainat. [...] Teiseks leppisime kokku strateegilises kompassis. [...] See kiideti heaks enam-vähem samal ajal, kui Venemaa alustas agressiooni Ukraina vastu. Siis ei rääkinud keegi julgeolekust ja kaitsest. See oli esimene kord, kui tulime välja ideega, et julgeolek ja kaitse peavad olema ELi tegevuses väga tähtsal kohal. Kolmandaks suurendasime oma küber- ja hübriidohtude alast suutlikkust. Parandasime oma kaitsevõimet ja tugevdasime Euroopa kaitsetööstust.

Koos oma kaasvoliniku Bretoniga avaldasime Euroopa kaitsetööstuse strateegia ning seadsime kaitsetööstuse üheks prioriteediks tööstussektorite arendamisel. Käivitasime olulised kriisiohjemissioonid ja -operatsioonid Punasel merel, Vahemerel, Mosambiigis, Moldovas ja Armeenias ning andsime väljaõppe ligikaudu 70 000 Ukraina sõdurile. Taani võttis tagasi kaitsekoostöös osalemisest loobumise klausli ja ühines Euroopa Kaitseagentuuriga. Julgeoleku- ja kaitsekoostööd soovivad tõhustada ka uued partnerid väljastpoolt ELi.

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

ELi toetus Ukrainale

Kaitsekoosseisus kohtunud välisasjade nõukogu arutas ELi sõjalist toetust Ukrainale.

Pärast ELi liikmesriikides peetud arutelusid vahetasid ELi kaitseministrid videokonverentsi teel arvamusi NATO peasekretäri Mark Ruttega, kes ühines meiega esimest korda, Ukraina kaitseministri Rustem Umeroviga ja president Zelenskõi nõunikuga strateegilistes küsimustes Oleksandr Kamõšiniga.

Ukrainlaste saatus määrab Euroopa Liidu saatuse. Kui Putin on Ukrainas edukas, maksame väga kõrget hinda, mis on palju suurem kui mis tahes sõjaline toetus, mida me saame täna pakkuda.

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Arutelu käigus rõhutas kõrge esindaja, et ELi ja selle liikmesriikide sõjaline toetus ulatub nüüdseks rohkem kui 45 miljardi euroni ning et EL on peaaegu saavutanud eesmärgi tarnida Ukrainasse miljon suurtükimürsku.

ELi kaitseministrid käsitlesid Euroopa rahutagamisrahastut, teise osamakse tegemist ootamatu tulu pealt (st netokasum, mis tuleneb ELi piiravate meetmete rakendamisest tulenevast ootamatust ja erakorralisest tulust, mis laekub ELi väärtpaberite keskdepositooriumidele), ning jätkuvat väljaõppetoetust Ukraina toetuseks läbiviidava ELi sõjalise abi missiooni (EUMAM Ukraine) kaudu.

Kaitsevalmidus

Nõukogu pidas arutelu kaitsevalmiduse üle, võttes arvesse aruannet „Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamine“, mille esitas 30. oktoobril Soome Vabariigi endine president ja Euroopa Komisjoni presidendi erinõunik Sauli Niinistö, kes osales nõukogu istungil, et vahetada arvamusi ELi kaitseministritega.

Kõrge esindaja rõhutas, et EL peab kulutama rohkem ja paremini ning samuti viisil, mis on Euroopale omasem. Samuti rõhutas ta, et Euroopa Investeerimispangal võib olla oluline roll kaitsealgatuste toetamisel ning et on väga oluline, et EL rakendaks Euroopa kaitsetööstuse strateegiat viivitamata ja võtaks 2025. aasta keskpaigaks vastu Euroopa kaitsetööstuse programmi.

Järgnenud arutelu käigus hindasid ELi kaitseministrid oma jõupingutusi tugevdada ELi kaitsevalmidust ja üldist valmisolekut kriisideks.

Ministrite arutelu aitab ette valmistada eelseisvat valget raamatut Euroopa kaitse tuleviku kohta.

Nõukogu järeldused

Nõukogu kiitis heaks järeldused, milles käsitletakse alalise struktureeritud koostöö (PESCO) strateegilist läbivaatamist.

• ELi kaitsekoostöö: nõukogu kiitis heaks järeldused, milles käsitletakse PESCO strateegilist läbivaatamist (pressiteade, 19. november 2024)

Euroopa Kaitseagentuuri juhtnõukogu

ELi kaitseministrid kohtusid Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) juhi kohuseid täitva kõrge esindaja Josep Borrelli juhtimisel EDA juhtnõukogus.

Lisaks EDA 2025. aasta üldeelarvele, ametikohtade loetelule ja kolmeaastasele planeerimisraamistikule kiitsid ministrid heaks 2024. aasta kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise (CARD) aruande, milles esitatakse peamised järeldused ja soovitused, mis põhinevad liikmesriikide kaitsekulutuste ja kaitseplaanide analüüsil, sealhulgas nende vastavus ELi 2023. aasta võimearendusprioriteetidele.

• 2024. aasta kaitseküsimuste läbivaatamine sillutab teed ühistele sõjalistele projektidele, pressiteade EDA veebisaidil