"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu (kaitseküsimused), 20. mai 2025
Peamised tulemused
Välisasjade nõukogu istungit juhatas ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas ning selle raames tulid hommikul kokku ELi kaitseministrid ja pärastlõunal ELi välisministrid.
Venemaa sõda Ukraina vastu / ELi toetus Ukrainale
Pärast videokonverentsi teel Ukraina kaitseministri Rustem Umerovi poolt esitatud kõnet arutasid ELi kaitseministrid NATO peasekretäri Mark Rutte osavõtul ELi sõjalist toetust Ukrainale.
Nad keskendusid ELi võimalikule panusele Ukraina julgeolekutagatistesse seoses Willingi koalitsiooni käimasolevate jõupingutustega ning edusammudega, mida on tehtud kõrge esindaja algatuse „Suurem sõjaline toetus Ukrainale“ rakendamisel, mille eesmärk on anda Ukrainale 2025. aastal 2 miljonit ühikut suurekaliibrilist laskemoona.
Pärastlõunal ühines ELi välisministritega põgusalt Ukraina välisminister Andri Sõbiha, kes andis ministritele ülevaate käimasolevatest diplomaatilistest arengutest, sealhulgas järgmisest kohtumisest Türgis.
Meie peamiseks prioriteediks on endiselt täieliku ja tingimusteta relvarahu saavutamine. Ukraina nõustus selle plaaniga juba rohkem kui 60 päeva tagasi, kuid selle asemel, et püüda saavutada rahu, mängib Venemaa endiselt oma mänge ja on eskaleerinud oma rünnakuid. Ainus võimalus on avaldada Venemaale suuremat survet, et ta nõustuks tõsiselt läbirääkimisi pidama.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Nõukogu võttis vastu majanduslike ja individuaalsete piiravate meetmete 17. paketi, millega katkestatakse Venemaa juurdepääs olulisele sõjatehnoloogiale ja piiratakse Venemaa energiatulusid, mis soodustavad Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, võttes sihikule Venemaa „varilaevastiku“, mis koosneb naftatankeritest, nende käitajatest ja ühest peamisest Venemaa naftatootjast.
Nõukogu andis samuti ajakohastatud teavet ELi sanktsioonide saadiku David O’Sullivani sanktsioonide kohta ning luure- ja situatsioonikeskuse (INTCEN) direktori Daniel Markići kehtestatud ELi sanktsioonide majandusliku mõju kohta Venemaale.
ELi ministrid pidasid arutelu kaitsevalmiduse teemal, keskendudes Euroopa kaitseteemalise valge raamatu „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ ja kava „ReArm Europe“ rakendamisele.
Ministrid keskendusid Euroopa Ülemkogus kokku lepitud kindlaksmääratud prioriteetsete võimete valdkondadele ning sellele, kuidas rakendada neid konkreetsetes koostööprojektides, kasutades ühtlasi ära ühishankeid.
Kõrge esindaja rõhutas, et edusamme tuleb saavutada juunikuuks, kui toimuvad nii Euroopa Ülemkogu kohtumine kui NATO tippkohtumine.
Ta taeatas ka, et ELi kiirsiirmisvõime koguvõimsuses kuni 5000 sõjaväelast, on nüüd teostamiseks valmis ja see on oluline samm ELi suutlikkuse jaoks tegutseda kriisi puhkemise korral kiiresti ja otsustavalt.
Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi Lähis-Ida teemal, võttes arvesse Iisraeli järjest intensiivsemaid sõjalisi operatsioone ja humanitaarolukorra järsku halvenemist Gaza sektoris.
Kõrge esindaja kinnitas, et abi peab saama kohale toimetada viivitusteta, takistamatult ja suures ulatuses ning et seda seisukohta on väljendatud nii Iisraeli kolleegidele, ÜRO-le kui ka piirkondlikele juhtidele.
Tänasest arutelust nähtub, et valdav enamus toetab Iisraeliga sõlmitud assotsieerimislepingu artikli 2 läbivaatamist. Seega saame käivitada nimetatud tegevuse ja vahepeal on Iisraeli ülesanne humanitaarabi blokeerimine lõpetada. Elude päästmine peab olema meie peamine prioriteet.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Seoses Süüria küsimusega teatas kõrge esindaja, et ELi ministrid nõustusid tühistama kõik majandussanktsioonid, säilitades siiski Assadi režiimi ja inimõiguste rikkumistega seotud sanktsioonid. Ta rõhutas, et see otsus on tagasipööratav ja sõltub tehtud edusammudest.
Ilma majanduse taastumiseta ei ole võimalik saavutada rahu. Ja me kõik vajame stabiilset Süüriat.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Nõukogu arutas ka olukorda Daeshi laagrites ja kinnipidamiskeskustes Kirde-Süürias ning kõrge esindaja teatas, et laagrite tingimuste parandamiseks on ette nähtud 18 miljoni euro suurune rahastamispakett.
Kõrge esindaja teatas, et Euroopa demokraatia rahastuga valmistatakse ette lepingut 5,5 miljoni euro eraldamise kohta, millega toetatakse Raadio Vaba Euroopa tegevust.
Nõukogu leppis kokku erinevates ELi meetmetes, mis on suunatud Venemaa hübriidtegevuse, riigisiseste inimõiguste rikkumiste ja massirahutuste mahasurumises osalevate ametnike kasutamise vastu Venemaa vägede poolt Ukrainas kolme muu sanktsioonirežiimi alusel.
ELi kaitseministrid kohtusid Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) juhi kohuseid täitva kõrge esindaja Kaja Kallase juhtimisel EDA juhtnõukogus.
ELi kaitseministrid kiitsid heaks kokkuvõtte Euroopa Kaitseagentuuri projektide, meetmete ja ettepanekute kohta soetada kooskõlas Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta järelduste ja Euroopa kaitsevalmidust käsitlevas valges raamatus esitatud prioriteetsete valdkondade esialgse loeteluga ühiselt lühaiajaliselt kaitsevarustust.
