"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu arutas Venemaa agressiooni Ukraina vastu, olles eelnevalt ära kuulanud Ukraina välisministri Andri Sõbiha videokonverentsi teel tehtud pöördumise, milles ta teavitas oma ELi kolleege viimastest poliitilistest ja kohapealsetest arengutest.
On selge, et kõik ELi liikmesriigid soovivad rahu. [...] Ja siiski peame tõdema, et Venemaa tahab sõda, sest alles eile olime tunnistajaks ohvriterohkeimale rünnakule ning terve nädalavahetuse toimusid Sumõs õhurünnakud. On selge, et nad ainult venitavad ega soovi mingit rahu. Seega ainus viis, kuidas Venemaa päriselt läbi rääkima saada, on survet kasvatada.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Nõukogu arutas ELi sõjalise toetuse suurendamist. Kõrge esindaja rõhutas, et EL on suurim Ukrainale sõjalise abi andja, aga ka Ukraina kaitsetööstuse suurim toetaja, kuna Euroopa riigid on sel aastal eraldanud Ukrainale sõjaliseks abiks üle 23 miljardi euro.
Nõukogu käsitles ka Ukraina sõdurite väljaõpet missiooni EUMAM Ukraine kaudu, mille raames on siiani saanud väljaõppe üle 73 000 sõduri. Nõukogu arutas, mida selle missiooniga seoses saaks veel ära teha.
Mis puudutab kõrge esindaja algatust tarnida Ukrainale 2 miljonit ühikut laskemoona, siis teatas kõrge esindaja, et kaks kolmandikku eesmärgist on juba saavutatud ning et valdav enamik liikmesriike nõustus, et EL peab rohkem panustama.
Lõpetuseks analüüsis nõukogu Venemaa-vastaste sanktsioonide hetkeseisu ning kõrge esindaja teatas, et on alustatud tööd 17. sanktsioonide paketiga, milles keskendutakse varilaevastikule ja muudele elementidele.
Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi Lähis-Ida, sealhulgas Süürias toimuvate arengute üle.
Kõrge esindaja teavitas ministreid oma hiljutisest visiidist piirkonda ning seal peetud aruteludest taastamise ja ülesehitamise Araabia kava üle.
Kõik liikmesriigid on ühel meelel selles, et toetame kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevat lahendust. Samuti oleme teinud ettepaneku eraldada kolme aasta jooksul Palestiina omavalitsusele, kes peaks teenuseid pakkuma, ja palestiinlastele 1,6 miljardit eurot.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Kõrge esindaja rõhutas, et üldine olukord on väga ränk ja läbirääkimistelaua juurde tagasipöördumine on äärmiselt oluline, et võimaldada relvarahu taastamist, pantvangide vabastamist ja humanitaarabi takistamatut pääsu Gazasse ning selle katkematut ja piisavat jagamist kogu Gazas.
Kõrge esindaja ütles, et nõukogu tervitab Araabia kava, kuid rõhutas, et selles puuduvad olulised elemendid, nagu rahastamine, julgeolek ja Gaza valitsemine, ning et EL teeb nendes küsimustes töö jätkamiseks koostööd oma rahvusvaheliste partneritega.
Seejärel arutas nõukogu Süüria küsimust ja eelkõige seda, kas jätkata ELi sanktsioonide leevendamist või mitte. Sellega seoses teatas kõrge esindaja, et nõukogu otsustas mitte ainult protsessi hinnata, vaid teha ka ettepaneku järgmiste sammude kohta, pidades silmas tingimuslikkust ja üldteada piire, millest üleastumist peab EL lubamatuks.
Välisasjade nõukogus toimus arutelu ELi ja Aafrika Liidu vaheliste suhete üle. Kahe liidu partnerlus tähistab 2025. aastal oma 25. aastapäeva.
Kõrge esindaja rõhutas, et kõik ELi liikmesriigid soovivad Aafrika riikidega suuremat koostööd ning et on oluline vältida nende jäämist mõne välisriigi, nt Venemaa või Hiina, mõjusfääri. Ta käsitles ka eelseisvat ELi ja ALi ministrite kolmandat kohtumist, mis kava järgi toimub 21. mail Brüsselis, ning ütles, et nõukogu arutas, milliseid tulemusi võiks seal saavutada.
Seejärel arutas nõukogu olukorda Sudaanis, mis seisab kaks aastat pärast sõja algust silmitsi enneolematu humanitaarkriisiga. Arutelul käsitleti humanitaarolukorda ning ELi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi ühiselt korraldatud konverentsi, mis toimub 15. aprillil Londonis.
Lääne-Balkan
Nõukogu vahetas arvamusi ELi suhete üle Lääne-Balkani partneritega, keskendudes sellele, kuidas poliitiliste väljakutsetega silmitsi seistes julgeoleku- ja kaitsekoostööd veelgi tõhustada ning kuidas edendada piirkondlikku stabiilsust ja julgeolekut. EL 27 mõttevahetus peeti pärast nõukogu istungi eelõhtul toimunud mitteametlikku õhtusööki Lääne-Balkani välisministritega.
Kõrge esindaja rõhutas, et piirkonna stabiilsus ja julgeolek on ELi jaoks väga olulised.
Nõukogus toimus arutelu olukorra üle Bosnias ja Hertsegoviinas ning Serbias ning kinnitati vajadust normaliseerida Serbia ja Kosovo* vahelised suhted.
* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Muud otsused
Nõukogu otsustas kehtestada piiravad meetmed veel seitsme isiku ja kahe üksuse suhtes, kes vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest Iraanis, sealhulgas kohtusüsteemi kasutamise eest meelevaldse kinnipidamise vahendina.
Nõukogu vaatas läbi ELi relvaekspordi kontrolli raamistiku, võttes vastu otsuse, millega muudetakse nõukogu ühist seisukohta, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad, ning kiitis heaks seda küsimust käsitlevad järeldused.
Nõukogu suurendas kuni 30. juunini 2025 EU BAM Rafahi lähtesummat rohkem kui 4 300 000 euro võrra. See otsus võimaldab katta lisakulud, mis tulenevad missiooni ümberpaigutamisest Rafahi piiriületuspunkti, milleks anti luba 2025. aasta jaanuaris Gazas sõlmitud relvarahukokkuleppe tõttu.
Kohtumisega seotud dokumendid
Ettevalmistavad dokumendid
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
