"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu arutas Venemaa agressiooni Ukraina vastu pärast Ukraina välisministri Andri Sõbiha sõnavõttu, kes andis ELi ministritele videokonverentsi teel ülevaate käimasolevatest diplomaatilistest arengutest, kohapealsest olukorrast ja Ukraina kõige pakilisematest prioriteetidest.
Seejärel arutas nõukogu käimasolevat tööd seoses Venemaa-vastaste individuaalsete ja majandussanktsioonide 18. paketiga.
Sanktsioonid on vajalikud selleks, et võtta Venemaalt ära vahendid selle sõja pidamiseks, ja Euroopa Liit jätkab kulude suurendamist, et Venemaa agressiooni peatamine oleks Moskva jaoks ainus tulevikuväljavaade.
[...] Sõnum on väga selge: Venemaa jõupingutused on asjatud ja Euroopa on täielikult pühendunud Ukrainale.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Seejärel arutas nõukogu sõjalist toetust Ukrainale ja edasist ülemaailmset suhtlust peamiste ülemaailmsete osalejatega, kes toetavad täielikku ja tingimusteta relvarahu.
Nõukogu kehtestas piiravad meetmed viie isiku suhtes, kes on vastutavad inimõiguste raske rikkumise ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest Venemaal.
Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi olukorra üle Lähis-Idas, alustades arutelust humanitaarolukorra üle Gazas.
Eelmisel nädalal jõudsid Iisrael ja Euroopa Liit kokkuleppele humanitaarabi laiendamises Gazasse, nii et me näeme positiivseid märke, Gazasse jõuab rohkem veoautosid ja varustust, avatakse rohkem sisenemispunkte, ka elektriliine parandatakse, kuid Iisrael peab võtma konkreetsemaid meetmeid kohapealse humanitaarolukorra parandamiseks. Euroopa Liit jälgib tähelepanelikult, kuidas Iisrael seda ühist kokkulepet ja lubadusi rakendab, ning ajakohastab nende järgimist iga kahe nädala järel.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Pärast välisasjade nõukogu arutelu 23. juunil, mis käsitles ELi ja Iisraeli assotsieerimislepingu artikli 2 Iisraeli-poolse järgimise läbivaatamist, pidas nõukogu arvamuste vahetuse võimalike järelmeetmete loetelu üle.
Euroopa Ülemkogu palvel esitasin ma samuti ministritele loetelu erinevatest meetmetest, mida võiks võtta seoses juunis läbiviidava läbivaatamisega, nii et me pidasime selle üle arutelu ja need on valikud, mida liikmesriigid peavad tegema. Me jätkame nende võimaluste arutamist ja oleme valmis tegutsema, kui Iisrael ei täida oma lubadusi. Eesmärk ei ole karistada Iisraeli, vaid tõepoolest parandada olukorda Gazas.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Nõukogu tegi samuti kokkuvõtte hiljutistest Iraaniga seotud sündmustest ning kordas oma seisukohta, et Iraanil ei tohiks olla tuumarelvi ning et diplomaatia on parim pikaajaline lähenemisviis selle eesmärgi saavutamiseks.
Välisasjade nõukogu tegi kokkuvõtte olukorrast Gruusias ja arutas võimalikke tulevasi meetmeid ametivõimude-poolsetele repressioonidele reageerimiseks ning algatusi Gruusia kodanikuühiskonna ja sõltumatu meedia paremaks toetamiseks.
Vahemere piirkond aastal 2025: lepe ja Vahemere Liidu reform
Nõukogu pidas arutelu teemal „Vahemere piirkond aastal 2025: lepe ja Vahemere Liidu reform“, keskendudes uuele Vahemere piirkonna leppele, mille eesmärk on anda uut hoogu ELi tegevusele Vahemere piirkonnas, ja Vahemere Liidu reformiprotsessile Barcelona deklaratsiooni 30. aastapäeva eel.
Muud arutelud ja otsused
Päevakajaliste küsimuste raames käsitles kõrge esindaja järgmisi teemasid: ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse suhted, Somaalia, Hiina, ja Jaapan.
Nõukogu kehtestas piiravad meetmed:
kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase ELi sanktsioonirežiimi raames kaheksa inimese ja ühe üksuse suhtes seoses Iraani riigiasutuste nimel toime pandud inimõiguste raskete rikkumistega väljaspool Iraani
seitsme isiku ja kolme üksuse suhtes, kes vastutavad tegevuse eest, mille eesmärk on destabiliseerida olukorda Moldova Vabariigis ning kahjustada või ohustada riigi suveräänsust ja sõltumatust ning demokraatiat, õigusriiki ja stabiilsust.
