Kuidas ELi laienemine toimub?
EL võtab laienemisprotsessi kaudu juurde uusi liikmeid, kui nad on täitnud mitmed poliitilised ja majanduslikud tingimused. Iga kandidaatriik peab vastama samadele tingimustele ja viima lõpule samad etapid.
Mida ELi laienemise all mõeldakse?
Laienemine on protsess, mille käigus riigid ühinevad Euroopa Liiduga pärast seda, kui nad on täitnud terve rea poliitilisi ja majanduslikke tingimusi.
Iga Euroopa riik, kes austab ELi demokraatlikke väärtusi ja on pühendunud nende edendamisele, võib taotleda ELi liikmeks saamist.
Ühinemiskriteeriumid
Ühinemiskriteeriumid ehk Kopenhaageni kriteeriumid (mis said oma nime pärast 1993. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumist, kus need määratleti) on põhitingimused, millele kandidaatriigid peavad vastama, et ELi liikmesriigiks saada. Need on järgmised:
- poliitilised kriteeriumid: demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsus
- majanduslikud kriteeriumid: toimiv turumajandus ning suutlikkus tulla toime konkurentsi ja turujõududega
- haldus- ja institutsiooniline suutlikkus: võime ELi acquis’d (ühine õigustik) tõhusalt rakendada ja võtta endale ELi liikmesusest tulenevaid kohustusi
Oluline on ka kaaluda, kas EL on suuteline uusi liikmeid vastu võtma, säilitades samal ajal Euroopa integratsiooni tempo.
Ühinemisetapid
Pärast seda, kui riik on esitanud ELi liikmeks saamise taotluse ja kõik ELi liikmesriigid on tema taotluse heaks kiitnud, võib ühinemisprotsess alata. Ametlike ühinemisläbirääkimiste alustamiseks on vaja kõigi ELi liikmesriikide nõusolekut. Läbirääkimised aitavad kandidaatriigil valmistuda võimalikuks ELi liikmeks saamiseks ning keskenduda väljakujunenud ELi õiguse vastuvõtmisele ning vajalike kohtu-, haldus- ja majandusreformide rakendamisele.
Kui läbirääkimised kõigis poliitikavaldkondades on lõpule viidud ja EL ise on suuteline uusi liikmeid vastu võtma ja laienemiseks valmis, koondatakse ühinemistingimused, sealhulgas võimalikud kaitseklauslid ja üleminekukord, ühinemislepingusse. Leping peab saama Euroopa Parlamendi nõusoleku ja nõukogu ühehäälse heakskiidu, enne kui kõik ELi liikmesriigid ja kandidaatriik saavad sellele alla kirjutada.
Pärast seda, kui kõik lepinguosalised on ühinemislepingu kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate normidega ratifitseerinud, saab kandidaatriigist ühinemislepingus sätestatud kuupäeval ELi liikmesriik.
Nõukogu roll
Nõukogu (üldasjade koosseisus) teostab järelevalvet ELi laienemisprotsessi ja ühinemisläbirääkimiste üle, mis on oma olemuselt valitsustevahelised. Laienemispoliitikaga seotud küsimustes tegutseb nõukogu üldiselt kõigi ELi liikmesriikide ühehäälsel kokkuleppel.
Nõukogu teeb igal aastal kokkuvõtte laienemisprotsessis tehtud edusammudest ja kiidab tavaliselt järeldused heaks. Nõukogu eesistujariik Taani esitas 16. detsembril 2025 järeldused, mida toetasid poliitiliselt 26 liikmesriiki. Järeldustes hinnati olukorda igas ELi partnerriigis ning kehtestati poliitilised prioriteedid ja suunised täiendavateks reformideks.
Viimati läbi vaadatud: 4. november 2025