Üldasjade nõukogu, 25. juuni 2024

Peamised tulemused

Artikli 7 kohane menetlus Ungari suhtes

Nõukogus toimub ärakuulamine, mis käsitleb artikli 7 lõikes 1 ette nähtud menetlust seoses Ungariga.

See oli artikli 7 kohase menetluse raames Ungari seitsmes ärakuulamine. See hõlmas kõiki küsimusi, mis tõstatati Euroopa Parlamendi 2018. aasta septembri põhjendatud ettepanekus, mis menetluse käivitas. Eesmärk oli anda nõukogule ajakohastatud ülevaade olukorrast Ungaris.

Arvamuste vahetuses keskenduti eelkõige järgmistele küsimustele: põhiseadusliku süsteemi ning kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi toimimine, korruptsioonivastane võitlus, kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ning akadeemilise ja meediavabaduse kaitse ning LGBTIQ-inimeste õiguste kaitse Ungaris.

Õigusriigi põhimõtte ja meie ühiste põhiväärtuste austamine on Euroopa Liidu toimimiseks väga oluline. Euroopa Parlamendi põhjendatud ettepanekuga hõlmatud valdkondades esineb endiselt olulisi probleeme. Artikkel 7 võimaldab meil neid probleeme käsitleda. Seetõttu peaks see jääma meie päevakorda seni, kuni lahendamata küsimustele on lahendus leitud.

Belgia välis- ja Euroopa asjade minister Hadja Lahbib

• Põhjendatud ettepanek, millega algatatakse Ungari suhtes artikli 7 kohane menetlus
• ELi lepingu artikli 7 lõikes 1 osutatud ärakuulamise standardkord
• Õigusriigi põhimõte (taustteave)

Huvide esindamine kolmandate riikide nimel

Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise läbipaistvust käsitleva direktiivi üle. Selle eesmärk oli teha kokkuvõte tehnilisel tasandil tehtud edusammudest ja anda suuniseid edasiseks tööks.

Mõttevahetuse käigus kinnitasid ministrid oma üldist toetust kavandatava direktiivi eesmärkidele ja välissekkumise küsimuse käsitlemisele. Nad olid üksmeelel, et kavandatavas direktiivis on vaja objektiivsetel kriteeriumidel põhinevaid selgeid määratlusi, samuti tugevaid kaitsemeetmeid häbimärgistamise vastu ja põhivabaduste kaitset.

Ministrid tuletasid samuti meelde, et selle ettepaneku puhul on tegemist üksnes läbipaistvuse tagamise vahendiga. Rõhutati vajadust minimeerida halduskoormus. Samal ajal kui mõned ministrid soovisid hõlmata kogu lobitöö lisaks kolmandate riikide nimel toimuvale lobitööle, kutsusid teised üles ettepanekut täiendavalt hindama.

• Eesistujariigi aruteludokument
• Komisjoni ettepanek võtta vastu direktiiv kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise läbipaistvuse kohta
• Valimisõigused ja demokraatias osalemine (taustteave)

Euroopa Ülemkogu juuni kohtumine

Ministrid jätkasid 27. ja 28. juunil 2024 toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise ettevalmistamist, arutades järelduste eelnõu.

Juuni kohtumisel käsitlevad ELi juhid järgmist:

• Ukraina
• Lähis-Ida
• julgeolek ja kaitse
• konkurentsivõime
• järgmine institutsiooniline tsükkel
• muud küsimused

• Euroopa Ülemkogu, 27.–28. juuni 2024

Euroopa tulevik

Muude küsimuste all esitas eesistujariik ministritele eduaruande Belgia eesistumise ajal Euroopa tuleviku teemal tehtud töö kohta.

• Euroopa tulevik – eesistujariigi eduaruanne

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN BG ES DA DE EL FR GA HR IT LV LT MT NL PL PT RO SK SL FI

Muud kui arutelupunktid

EMP ja Norra finantsmehhanismid aastateks 2021–2028

Nõukogu võttis vastu otsuse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanisme aastateks 2021–2028 käsitlevate lepingute allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta. Need kaks finantsmehhanismi koos tagavad 3,268 miljardi euro suuruse rahalise toetuse Euroopa Majanduspiirkonna majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

Samuti andis nõukogu põhimõttelise nõusoleku ja otsustas taotleda Euroopa Parlamendi nõusolekut kahe lepingu sõlmimiseks.

• Nõukogu kiitis heaks EMP ja Norra finantsmehhanisme aastateks 2021–2028 käsitlevad lepingud (pressiteade, 25. juuni 2024)

ELi suhted ELi mittekuuluvate Lääne-Euroopa riikidega

Nõukogu kiitis heaks järeldused, mis käsitlevad homogeenset laiendatud siseturgu ja ELi suhteid ELi mittekuuluvate Lääne-Euroopa riikide ja Fääri saartega.

Järeldustes, mis võetakse tavaliselt vastu iga kahe aasta järel, hinnatakse ELi suhteid Islandi, Liechtensteini, Norra, Andorra, San Marino ja Monacoga ning Fääri saarte kui Taani Kuningriigi autonoomse riigiga, kelle suhtes ELi aluslepinguid ei kohaldata.

• ELi suhted ELi mittekuuluvate Lääne-Euroopa riikidega: nõukogu kiitis heaks järeldused (pressiteade, 25. juuni 2024)

ELi ja Ukraina ühised julgeolekualased kohustused

Nõukogu andis loa allkirjastada mittesiduva leppe Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliste ühiste julgeolekualaste kohustuste vormis.

Euroopa Ülemkogu võttis 2023. aasta oktoobri kohtumisel vastu esialgse kokkuleppe, mille kohaselt EL ja selle liikmesriigid aitavad pikas perspektiivis ja koos partneritega kaasa Ukraina ees võetud julgeolekualaste kohustuste täitmisele, aidates seeläbi Ukrainal end kaitsta, seista vastu destabiliseerimispüüdlustele ja hoida ära agressiooniakte tulevikus.

• Euroopa Ülemkogu järeldused, 26.–27. oktoober 2023

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN