Üldasjade nõukogu (ühtekuuluvuspoliitika), 18. juuni 2024

Peamised tulemused

Ühtekuuluvuspoliitika ja ELi strateegiline tegevuskava aastateks 2024–2029

Ministrid vahetasid arvamusi ühtekuuluvuspoliitika ja ELi 2024.–2029. aasta strateegilise tegevuskava (mille Euroopa Ülemkogu peaks oma 27.–28. juuni 2024. aasta kohtumisel vastu võtma) vahelise seose üle.

Ühtekuuluvuspoliitikal on olnud oluline roll, aidates ELil aastate jooksul saavutada oma strateegilisi eesmärke investeeringute kaudu, mis aitavad kaasa konkurentsivõimele, sotsiaalsele kaasatusele, rohe- ja digipöördele ning tööstuse ümberkujundamisele ELi piirkondades. Nagu on märgitud Enrico Letta aruandes „Much More Than A Market“ („Palju enamat kui turg“), on see tugevdanud ka ühtset turgu ja taganud, et sellest saavad kasu kõik piirkonnad.

Ministrid arutasid seda, kuidas tagada, et ühtekuuluvuspoliitika saaks tulevikus jätkuvalt kaasa aidata ELi strateegiliste eesmärkide saavutamisele, ning seda, et kõik piirkonnad saaksid, võttes arvesse nende eripära ja erinevusi, selles protsessis osaleda.

Arutelu käigus tõid sõnavõtjad esile mitmesuguseid viise, kuidas tänu ühtekuuluvuspoliitika pikaajalisele olemusele saab sellega jätkata Euroopa ees seisvate strateegiliste väljakutsetega tegelemist. Nad rõhutasid, et on oluline jätkata investeerimist konkurentsivõimet ja töökohtade loomist toetavatesse struktuurimeetmetesse ning toetada piirkondi demograafiliste muutuste ning rohe- ja digipöörde kontekstis. Mõned sõnavõtjad rõhutasid ka vajadust toetada muutunud julgeolekuolukorras idapoolseid piirialasid ning seost ühtekuuluvuspoliitika ja ELi laienemise vahel.

Ministrid rõhutasid samuti, et kuigi ühtekuuluvuspoliitika aitab kaasa ELi strateegiliste eesmärkide saavutamisele, peaks see jätkuvalt täitma oma aluslepingutest tulenevat peamist eesmärki vähendada eri piirkondade arengutasemete erinevusi. Selle eesmärgi saavutamiseks pidasid nad väga oluliseks tagada, et kõik piirkonnad saaksid ELi strateegiliste eesmärkide rakendamises võrdsetel alustel osaleda ja sellest protsessist kasu saada.

• Taustteave aruteluks
• ELi strateegiline tegevuskava 2024–2029 (taustteave)

Nõukogu järeldused üheksanda ühtekuuluvusaruande kohta

Nõkogu kiitis heaks ka järeldused, mis käsitlevad 27. märtsil 2024 avaldatud komisjoni teatist üheksanda ühtekuuluvusaruande kohta.

Aruandes hinnatakse ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse olukorda, tuginedes mitmesugustele näitajatele. Selles rõhutatakse viimastel aastakümnetel toimunud märkimisväärset ülespoole suunatud majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist paljudes ELi piirkondades, osutades samal ajal mitmele allesjäänud ebavõrdsusele ja probleemile.

Nõukogu võtab oma järeldustes teadmiseks üheksanda ühtekuuluvusaruande järeldused ning tuletab meelde mitmesuguseid struktuurseid ja esilekerkivaid väljakutseid, millega tuleb tegeleda, vältides samal ajal erinevuste suurenemist kogu ELis. Sellised väljakutsed on rohe- ja digipööre, kliimamuutused, ränne, vajadus tagada ülemaailmse konkurentsi kontekstis ELi konkurentsivõime ja strateegiline autonoomia ning geopoliitiline ebastabiilsus ELi välispiiridel. Nõukogu väljendab erilist muret demograafiliste probleemide ja piirkondlikul tasandil endiselt esinevate suurte sotsiaal-majanduslike erinevuste pärast, mistõttu seisavad paljud piirkonnad silmitsi majandusliku stagnatsiooni ja arengulõksudega. Nõukogu pöörab tähelepanu ka sellele, milline on tulevaste laienemiste mõju ühtekuuluvuspoliitikale.

Seda arvesse võttes kutsub nõukogu komisjoni üles kaaluma asjakohaseid viise, kuidas pakkuda piirkondadele sihipärast toetust pärast 2027. aastat, et neid probleeme edukalt lahendada, pöörates erilist tähelepanu keskkonna-, digi-, tööstus- ja demograafilistele probleemidele ning sotsiaal-majandusliku arengu eri tasemetele.

Nõukogu kinnitab taas ka mitmeid peamisi põhimõtteid, mida tuleks ühtekuuluvuspoliitikas 2027. aasta järgsel perioodil järgida, nagu jagatud eelarve täitmine, mitmetasandiline valitsemine, kohapõhine lähenemisviis ja partnerluse põhimõte. Samuti rõhutatakse vajadust veelgi lihtsustada ühtekuuluvuspoliitika rakendamist ning keskenduda heale valitsemistavale ja suutlikkuse suurendamisele, et tagada selle eesmärkide parim saavutamine.

• Nõukogu järeldused üheksandat ühtekuuluvusaruannet käsitleva teatise kohta
• Üheksas aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta (Euroopa Komisjon)

Muud küsimused

Muude küsimuste raames teavitas Tšehhi ministreid 14. mai 2024. aasta ühisavaldusest ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta, milles 11 ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavat ministrit leppisid kokku oma kohtumisel Prahas.

• Ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavate ministrite ühisavaldus, Praha, mai 2024

Tšehhi ja Slovakkia andisd ministritele teavet ka söepiirkondades ülemineku toetamist tulevikus käsitleva „Karlovy Vary avalduse“ kohta, mille 11 ELi liikmesriigi piirkondade ja linnade esindajat allkirjastasid 27.–28. juunil 2023 üleminekuetapis söepiirkondade iga-aastase poliitilise dialoogi raames Karlovy Varys Tšehhis.

• Karlovy Vary avaldus „Söepiirkonnad vajavad täiendavat toetust pärast 2027. aastat, et kedagi ei jäetaks kõrvale“, juuni 2023