"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Eesistujariik Ungari tutvustas oma 1. juulist kuni 31. detsembrini 2024 kestva eesistumisperioodi prioriteete.
Eesistujariik Ungari on oma eesistumisajaks seadnud järgmised üldised prioriteedid:
uus Euroopa konkurentsivõime kokkulepe
Euroopa kaitsepoliitika tugevdamine
järjepidev ja tulemuspõhine laienemispoliitika
ebaseadusliku rände vähendamine
ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamine
põllumajandustootjale keskenduv ELi põllumajanduspoliitika
demograafiliste probleemide käsitlemine
Üldasjade nõukogus jätkab eesistujariik tööd muu hulgas järgmiste teemadega: strateegilise tegevuskava rakendamine, õigusriik, läbipaistvus ja terviklikkus, demokraatlik vastupanuvõime, Euroopa tulevik, laienemine, antisemitismi vastu võitlemine ja juudi eluviisi edendamine, ELi ja Ühendkuningriigi suhted, ELi ja Šveitsi suhted ning Andorra ja San Marinoga sõlmitud assotsieerimislepingud.
Ungari eesistumisperioodi üks peamisi prioriteete on viia ellu tulemuspõhist, tasakaalustatud ja usaldusväärset laienemispoliitikat. Meie eesmärk on anda uut hoogu Lääne-Balkani partnerite integratsiooniprotsessile, tunnistades, et neid kaasamata ei ole EL terviklik. Loodame teha käegakatsutavaid edusamme nende kandidaatriikide ühinemisel ELiga, kasutades koostöö süvendamiseks eelseisvat ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumist ning Euroopa poliitilise ühenduse platvormi.
Nõukogu iga-aastase õigusriigidialoogi osana pidasid ministrid arutelu üldiste arengusuundade üle seoses õigusriigi olukorraga ELis, võttes aluseks Euroopa Komisjoni 2024. aasta aruande õigusriigi olukorra kohta.
Arutelu hõlmas nelja õigusriigi olukorraga seotud valdkonda: kohtusüsteem, korruptsioonivastane raamistik, meedia mitmekesisus ja meediavabadus ning muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused.
Arutelu käigus väljendasid ministrid heameelt üldiste edusammude üle komisjoni soovituste täitmisel ja seda, et käesoleva aasta aruanne hõlmab kandidaatriike. Nad kordasid oma toetust õigusriigidialoogile, mis on kasulik vahend riiklike reformide suunamiseks, ning pidasid oluliseks dialoogi jätkata, järgides täielikult objektiivsuse, mittediskrimineerimise ja kõigi liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Nõukogu peaks novembris toimuval üldasjade nõukogu istungil pidama riigipõhise arutelu, milles keskendutakse sündmustele Maltal, Madalmaades, Austrias ja Poolas.
Samuti vahetasid ministrid arvamusi õigusriigi olukorra üldise suundumuse üle Albaanias, Montenegros, Põhja-Makedoonias ja Serbias. Nõukogu istungil osalesid asjaomaste riikide ministrid.
Õigusriigi olukorral kui ELi liikmesuse põhitingimusel on laienemisprotsessis keskne roll. Sel aastal hõlmas Euroopa Komisjoni õigusriigi olukorda käsitlev aruanne esimest korda Albaaniat, Montenegrot, Põhja-Makedooniat ja Serbiat kui ühinemisprotsessis enim edusamme teinud kandidaatriike, käsitledes nende valmisoleku taset õigusriigi valdkonnas.
Seda arvesse võttes pidasid ministrid nende kandidaatriikidega üldise mõttevahetuse õigusriigi küsimustes, juhindudes komisjoni 2024. aasta aruande horisontaalsest peatükist. Ministrid tunnustasid ulatuslikke reforme, mida need riigid on õigusriigi tugevdamiseks ellu viinud või algatanud, ning julgustasid nelja kandidaatriiki ELiga ühinemiseks valmistudes reforme jätkama.
Arutelu keskendus üksnes õigusriigi üldistele suundumustele ja arutelu tulemusel ametlikke järeldusi ei esitatud. Arutelusid õigusriigi olukorra üle igas kandidaatriigis jätkatakse laienemisprotsessi raames.
Nõukogu alustas ettevalmistusi 17.–18. oktoobril 2024 toimuvaks Euroopa Ülemkogu kohtumiseks, arutades selgitustega päevakorra kavandit.
ELi juhtide kohtumisel Brüsselis käsitletakse Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda ja olukorda Lähis-Idas. Samuti peavad nad esimese mõttevahetuse Euroopa konkurentsivõime tulevikku käsitleva Mario Draghi aruande üle. Muud võimalikud teemad on ränne ning julgeolek ja kaitse.
2024. aasta Euroopa poolaasta raames palutakse Euroopa Ülemkogul kiita heaks riigipõhised koondsoovitused.
Päevakorrapunkti all „Muud küsimused“ teevad juhid kokkuvõtte ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 29. istungjärgu COP29 ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 16. istungjärgu COP16 ettevalmistustest. Samuti võidakse käsitleda konkreetseid välispoliitilisi küsimusi seoses sündmustega muu hulgas Gruusias ja Moldovas.
