"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu (siseküsimused), 4. juuni 2026
Peamised tulemused
Ränne
Pärast komisjonilt saadud ajakohastatud teavet tegid siseministrid kokkuvõtte varjupaiga- ja rändeleppe rakendamisest enne selle kohaldamise algust 12. juunil. Samuti vaatasid nad läbi edusammud, mida on tehtud samal päeval kasutusele võetava uue Eurodac-süsteemi rakendamisel.
Eesistujariik Küpros teatas, et ministrid tähistavad varjupaiga- ja rändeleppe kohaldamise algust 12. juunil Nikosias toimuval ministrite konverentsil. Lepe muudab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tõhusamaks, tagades kiiremad menetlused ja selgemad normid nii vastutuse jagamise kui ka liikmesriikide vahelise solidaarsuse osas. Pikas perspektiivis aitab see vähendada ka rändesurvet.
12. juunil pöörab EL rände haldamisel uue lehekülje. Rände- ja varjupaigaleppe kohaldamine on oluline saavutus, mis näitab meie suutlikkust leida ühistele probleemidele ühiseid lahendusi. Eesistujariik Küpros on seadnud leppe rakendamise üheks oma kõige olulisemaks prioriteediks ning oleme teinud väsimatult tööd, et tagada selle edukas start. Leppega tugevdatakse ELi suutlikkust jälgida ja hallata oma välispiire ning nähakse ette tõhusamad rände- ja varjupaigamenetlused.
Küprose Vabariigi rände ja rahvusvahelise kaitse valdkonna abiminister Nicholas A. Ioannides
Ministrid vahetasid arvamusi rände välismõõtme üle, keskendudes eelkõige ebapiisavale koostööle Somaaliaga tema kodanike tagasivõtmise valdkonnas. Aastatel 2024–2025 ebaseaduslikult ELi saabuvate Somaalia kodanike arv enam kui kahekordistus, kusjuures sageli aitasid sellele kaasa smugeldamisvõrgustikud. Seda arvesse võttes andsid ministrid suuniseid edasiste sammude kohta seoses komisjoni kavandatud piiravate viisameetmetega. Samuti arutasid nad, kuidas EL saaks tugevdada oma reageerimist rändajate smugeldamise võrgustikele nii Somaalias kui ka transiidiriikides.
Ministreid teavitati ka rändesurvest La Manche’i väinas ja Põhjamerel. Kuigi seadusliku aluseta ELi saabujate arv on 2026. aastal võrreldes 2025. aastaga üldiselt vähenenud, on ebaseaduslike piiriületuste suur arv La Manche’i väinas endiselt murettekitav. Ministrite arutelud peaksid aitama komisjonil viimistleda La Manche’i väina rändetee tegevuskava.
Siseministrid arutasid Schengeni ala üldist olukorda pärast seda, kui komisjon esitas 2026. aasta Schengeni olukorda käsitleva aruande, milles hinnatakse Schengeni acquis’ rakendamist viimase aasta jooksul. Tõhus rakendamine on julgeolekuprobleemide lahendamisel ja ELi välispiiride kaitse tagamisel endiselt keskse tähtsusega.
Sellega seoses vahetasid ministrid arvamusi Schengeni nõukogu 2026.–2027. aasta tsükli prioriteetsete meetmete üle ja kiitsid need heaks. 2026.–2027. aasta tsükkel tugineb eelmiste aastate prioriteetidele, kõrvaldades allesjäänud lüngad sihipäraste prioriteetsete meetmete abil. Nende hulgas rõhutas mitu liikmesriiki vajadust suurendada ühise viisapoliitika rolli esimese astme julgeolekukontrollina, mis aitab kaasa tõhusale piirihaldusele.
Uues tsüklis keskendutakse jätkuvalt järgmisele:
menetluste ja süsteemide digitaliseerimise kiirendamine ning suuremahuliste IT-süsteemide valmisoleku parandamine
välispiiride vastupanuvõime ja tagasisaatmise tulemuslikkuse tugevdamine
sisejulgeoleku suurendamine, püüdes samal ajal tagada sisepiirikontrollita alal vaba liikumise
Arutelude käigus võtsid mõned liikmesriigid teadmiseks komisjoni arvamused mitme liikmesriigi pikendatud sisepiirikontrolli proportsionaalsuse kohta.
Ministrid vaatasid läbi ka edusammud, mida on tehtud ELi justiits- ja siseküsimuste valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide, sealhulgas riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) koostalitlusvõime valdkonnas. Komisjon ja eu-LISA andsid ettevalmistuste kohta ajakohastatud teavet. Ministrid rõhutasid vajadust jätkata jõupingutusi, et vältida viivitusi koostalitlusvõime tegevuskava rakendamisel.
Nõukogu võttis vastu nõukogu järeldused Schengeni ala juhtimise tugevdamise kohta ELi ja riigi tasandil, mis annab märkimisväärse panuse Schengeni juhtimise tulemuslikkuse, koordineerimise ja vastupidavuse täiendavaks suurendamiseks nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Nõukogu kiitis heaks raamistiku ELi narkostrateegia rakendamiseks, et reageerida kasvavatele tervishoiu-, julgeoleku- ja ühiskondlikele probleemidele, mis tulenevad uimastitarbimisest ja -kaubandusest, mis võivad kahjustada meie demokraatia ja õigusriigi toimimist. Rakendusraamistiku osana kiitis nõukogu heaks uue uimastikaubanduse vastase võitluse Euroopa tegevuskava ja konkreetsed meetmed, et viia ellu peamised prioriteedid, mille eesmärk on vähendada uimastite tarbimist ja uimastitega seotud kahju. Arutelu on oluline enne juunis toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist, kus juhid käsitlevad esimest korda uimastitarbimise ja -kaubandusega seotud probleeme.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Töölõunal arutasid ministrid Ukraina põgenike tulevast õiguslikku seisundit ja andsid suuniseid enne komisjoni eeldatavat ettepanekut ajutise kaitse pikendamise kohta. Aruteludes käsitleti seda, kas pikendades tuleks kohaldamisala säilitada või seda vähendada, sealhulgas piiranguid sõjaväekohustuslikus vanuses meestele, kellel ei ole lubatud Ukrainast lahkuda. Praegune ajutine kaitse kehtib kuni 4. märtsini 2027.
Ministrid arutasid piiratud koosseisus praeguse geopoliitilise keskkonna mõju ELile, keskendudes Lähis-Ida üldise olukorra ja Iraani konflikti tagajärgedele.
Ministrid tegid samuti kokkuvõtte üldisest julgeolekuolukorrast. Lühivideos tutvustati kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) 2022.–2025. aasta tsükli saavutusi. Komisjon tutvustas ka valdkonnaüleseid julgeolekusuundumusi.
Seejärel arutasid ministrid sisejulgeoleku aspekte, mis peaksid kajastuma tulevases Euroopa julgeolekustrateegias. Ministrid avaldasid laialdast toetust:
julgeolekukaalutluste süstemaatilise integreerimise suhtes ELi õigusaktidesse, poliitikasse ja programmidesse;
struktureeritud koostööle julgeolekuvaldkonna osalejate vahel, sealhulgas turvalise teabevahetuse parandamisele;
ning välisjulgeoleku mõõtme tugevdamisele võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu.
Mitu ministrit viitas ka hübriidohtudega võitlemisele ja elutähtsa taristu kaitsele.
Muude küsimuste raames teavitas Soome ministreid tsiviilvalmisoleku ja -vastupanuvõime Euroopa koalitsiooni jõupingutustest. Madalmaad käivitasid koalitsiooni 2025. aastal, et tuua kokku liikmesriigid, kes pooldavad sellega seoses suuremat koordineerimist ELi tasandil.
Horvaatia teavitas 18.–19. mail Horvaatias toimunud MED9 siseministrite kohtumise tulemustest. Aruteludes keskenduti rändeprobleemidele, mis mõjutavad kõige suurema surve all olevaid liikmesriike ja Vahemere piirkonda laiemalt.
Iirimaa tutvustas ka oma eesistumisperioodi tööprogrammi.
