IT-süsteemid kuritegevuse vastu võitlemiseks ja ELi piirijulgeoleku tagamiseks
Ametiasutused kogu ELis jagavad teavet suuremahuliste IT-süsteemide kaudu, et kaitsta kodanikke, võidelda kuritegevuse vastu ja tagada julgeolek piiridel.
Schengeni infosüsteem (SIS)
Õiguskaitseasutused kogu ELis kasutavad Schengeni infosüsteemi (SIS) tagaotsitavate või kadunud isikute või esemete kohta hoiatusteadete sisestamiseks ja selles infosüsteemis päringute tegemiseks. Süsteemis on ligi 86,5 miljonit hoiatusteadet ja 2022. aastal tegid ametiasutused selles peaaegu 35 miljonit päringut päevas.
SISis on ka juhised ametiasutustele selle kohta, kuidas reageerida isiku või eseme leidmise korral, näiteks:
- tagaotsitava isiku vahi alla võtmiseks
- haavatavas olukorras oleva kadunud isiku kaitsmiseks
- ebaseadusliku või varastatud eseme konfiskeerimiseks
2018. aasta novembris võttis EL vastu uued normid, et täiustada Schengeni infosüsteemi.
Täiustatud versioon võeti kasutusele 2023. aasta märtsis ja see hõlmab järgmist:
- uued hoiatusteadete kategooriad
- biomeetrilised andmed, näiteks peopesajäljed
- sõrmejäljed
- kadunud isikute DNA andmed
Politseikoostöö raames toimuv automatiseeritud andmevahetus
Eesmärk on tugevdada, ühtlustada ja hõlbustada teabevahetust liikmesriikide vahel ja Europoliga ning anda ELi õiguskaitseasutustele tõhusamad vahendid kuritegevuse vastu võitlemiseks.
Andmekategooriate arvu suurendamine
Uus raamistik, mida sageli kutsutakse Prüm II-ks, võimaldab õiguskaitseasutustel teha päringuid teiste liikmesriikide riiklikes andmebaasides selliste andmete puhul nagu:
- DNA
- sõrmejäljed
- sõidukite registreerimisandmed
Kõnealune uus õigusakt, mis võeti vastu 26. veebruaril 2024, võimaldab politseiasutustel teha otsinguid järgmiste andmete hulgas:
- näokujutised
- politseiregistrite andmed
Kui liikmesriigi õigus seda lubab, saab kadunud isikute leidmiseks või inimsäilmete tuvastamiseks teha otsinguid kõigis andmekategooriates. Kui andmebaasi otsingutulemus on positiivne, peab asjaomane riik 48 tunni jooksul esitama uurivale politseiasutusele järgmised asjakohased andmed:
- nimi
- sünniaeg
- andmetega seotud kuritegu
IT-süsteemi ajakohastamine
Uue Prümi õigusaktiga:
- ajakohastatakse teabevahetuse aluseks olevat tehnilist taristut
- võtab eu-LISA kasutusele ruuteri, et hõlbustada liikmesriikide ja Europoli vaheliste ühenduste loomist andmete hankimiseks
Ruuter koosneb otsingumootorist ja turvalisest sidekanalist. Otsingutabamust leida püüdev õiguskaitseasutus sisestab oma andmed (nt sõrmejälje) ruuterisse. Ruuter saadab päringu kõigi teiste ELi liikmesriikide ja Europoli andmebaasidesse.
Politseiregistrite indeksite automatiseeritud otsinguteks kasutavad liikmesriigid ja Europol Euroopa politseiregistrite indekssüsteemi (EPRIS).
Europolile suurema rolli andmine
Uute normide kohaselt on Europolil ka võimalik:
- teha otsinguid riiklikes andmebaasides, et kontrollida kolmandatelt riikidelt saadud teavet
Viisainfosüsteem (VIS)
Viisainfosüsteem on olnud kasutusel alates 2011. aastast ja see on andmebaas lühiajalise viisa menetlemise hõlbustamiseks.
See süsteem aitab viisa-, piiri-, varjupaiga- ja rändeametitel kontrollida kolmandate riikide kodanikke, kes vajavad lühiajalist viisat Schengeni alale reisimiseks. Ametiasutused saavad viisainfosüsteemi (VIS) kasutada biomeetriliseks võrdlemiseks, et tuvastada isikuid ja vältida identiteedivargust või -pettust.
Vastuseks muutuvatele väljakutsetele rände ja julgeoleku vallas võttis EL 2021. aasta mais vastu uue määruse selle süsteemi parandamiseks. Uute õigusnormidega:
- tugevdatakse lühiajalise viisa menetlemise turvalisust
- sisestatakse samasse andmebaasi pikaajalised viisad ja elamisload
- tagatakse koostalitlusvõime VISi ja muude ELi asjakohaste süsteemide ja andmebaaside vahel
Euroopa varjupaigataotluste haldamise süsteem (Eurodac)
Eurodaci andmebaas sisaldab sõrmejälgi, mis on võetud sellistelt varjupaigataotlejatelt, kes on registreeritud ELi liikmesriikides ja assotsieerunud riikides. Andmebaasi eesmärk on aidata rakendada Dublini määrust. See aitab:
- teha kindlaks, kas taotleja on juba taotlenud varjupaika mõnes teises liikmesriigis
- kontrollida, kas taotlejat on varem Euroopa territooriumile ebaseaduslikult sisenemisel kinni peetud
- teha kindlaks, milline liikmesriik vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest
Eurodaci määrus vaadati läbi seoses seadusandlike ettepanekutega ELi varjupaiganormide reformimiseks.
Julgeoleku- ja rändealased üleeuroopalised IT-süsteemid (Infograafik)
Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS)
Nõukogu võttis 2018. aasta septembris vastu Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomist käsitleva määruse. Seda IT-süsteemi kasutatakse selleks, et teha viisanõudest vabastatud reisijate eelkontrolle ning vajaduse korral keelduda neile reisiloa andmisest.
See sarnaneb nt USAs, Kanadas ja Austraalias kasutatavate süsteemidega ning sellest tulenev kasu hõlmab näiteks järgmist:
- suurem sisejulgeolek
- ebaseadusliku rände tõhusam ärahoidmine
- vähenenud oht rahvatervisele ja vähenenud viivitused piiridel
ETIASe töötab välja eu-LISA ja see hakkab tööle 2026. aasta viimases kvartalis. eu-LISA on ELi amet, mis haldab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahulisi IT-süsteeme.
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) on uus kogu ELi hõlmav digitaalne piirihaldussüsteem, millega registreeritakse Schengeni ala välispiiri lühiajalise viibimise eesmärgil ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemine ja riigist lahkumine. Sellega asendatakse vana passide käsitsi tembeldamise süsteem kiirete ja turvaliste biomeetriliste kontrollidega.
Alates 12. oktoobrist 2025 võetakse EES kuue kuu jooksul järk-järgult kasutusele kõigil Schengeni välispiiridel. Süsteemi kasutuselevõtmise ajal peab igas osalevas riigis vähemalt üks piiripunkt olema valmis seda rakendama. Selle aja jooksul ei registreerita EESi kaudu kõiki piiriületusi ega reisijaid ning passide tembeldamine jätkub.
Süsteem peaks olema täielikult rakendatud 10. aprilliks 2026.
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi koostas eu-LISA koos liikmesriikidega.
- Uue riiki sisenemise ja riigist lahkumise piirikontrollisüsteemi (EES) töölerakendamine tugevdab ELis piirijulgeolekut ja suurendab reisijate jaoks tõhusust (pressiteade, 11. oktoober 2025)
- Piirihaldus: nõukogu andis rohelise tule riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi järk-järgulisele käivitamisele (pressiteade, 18. juuli 2025)
- Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (eu-LISA)
Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS)
Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) loodi 2012. aastal. See võimaldab liikmesriikidel jagada teavet süüdimõistvate kohtuotsuste kohta.
Teavet vahetatakse peamiselt ELi kodanike kohta, kuna süsteemis ei ole võimalik töödelda tõhusalt kolmandate riikide kodanikke puudutavaid andmeid.
EL võttis 2019. aasta aprillis ECRISe parandamiseks vastu uued õigusnormid. Reformitud süsteem hõlmab keskset andmebaasi, milles on teave kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes langetatud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta.
Broneeringuinfo andmed
Organiseeritud kuritegevus ja terroristlik tegevus on sageli seotud rahvusvahelise reisimisega. Sellest tulenevalt, et Schengeni konventsiooni alusel kaotati 2016. aastal piirikontroll sisepiiridel, võttis EL vastu broneeringuinfo direktiivi.
Broneeringuinfo andmed on reisijate poolt esitatud isikuandmed, mida lennuettevõtjad koguvad ja säilitavad. See sisaldab sellist teavet nagu reisija nimi, reisikuupäevad, marsruudid, istekohad, pagas, kontaktandmed ja makseviis.
Broneeringuinfo direktiiviga reguleeritakse selliste andmete edastamist liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja nende töötlemist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.
Broneeringuinfo süsteem täiendab olemasolevaid vahendeid piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisel ja ühtlustab liikmesriikide õigusnorme, vältides õiguskindlusetust ja turvalünki ning tagades samal ajal andmekaitse.
- ELi direktiiv broneeringuinfo kohta (taustteave)
-
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Suuremahuliste IT-süsteemide eest vastutav ELi amet (eu-LISA)
eu-LISA on ELi amet, mis vastutab piiride haldamise, rände ja õiguskaitsealase koostöö valdkonna ELi poliitikameetmete jaoks kasutatavate suuremahuliste IT-süsteemide haldamise eest.
Nõukogu võttis 2018. aasta novembris vastu uued õigusnormid, millega antakse ametile suuremad volitused. Uute õigusnormide eesmärk on suurendada ameti suutlikkust toetada piiride haldamist, õiguskaitsealast koostööd ja rände haldamist ELis.
Samuti on ametil tulevikus tähtis roll justiits- ja siseküsimuste valdkonna uue IT-struktuuri rakendamisel.
Laiendatud volitustega saab eu-LISA:
- töötada välja ja juhtida uusi süsteeme, nagu hiljuti vastu võetud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS)
- panustada koostalitlusvõime lahenduste arendamisse
- pakkuda toetust liikmesriikidele nende taotluse korral
- osaleda suuremal määral teadusuuringutes, katseprojektides ja testimistegevuses
eu-LISA haldab praegu järgmisi IT-süsteeme:
- viisainfosüsteem
- Schengeni infosüsteem
- EURODAC
eu-LISA töötab praegu välja järgmisi IT-süsteeme:
- riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem
- ETIAS
- ECRIS-TCN-süsteem
ELi infosüsteemide koostalitlusvõime
Kuritegevusega võitlemiseks, piiride kontrollimiseks ja rändevoogude haldamiseks kasutatavad ELi infosüsteemid ei ole omavahel ühendatud. Need on killustunud ja selle tulemusel on oht infolünkade tekkimiseks.
EL otsib praegu võimalusi teabe paremaks kogumiseks ja jagamiseks, et:
- teha andmed piirivalveametnikele kättesaadavaks asjakohaste ELi andmebaaside kaudu
- parandada kriminaaluurimist ja kohtu alla andmist
Nõukogu võttis 2019. aasta mais vastu kaks määrust, millega kehtestatakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik, et aidata hallata piire, julgeolekut ja rännet. Uute õigusnormidega luuakse:
- Euroopa otsinguportaal, mis võimaldab ametiasutustel teha päringuid mitmes infosüsteemis korraga
- ühine biomeetrilise võrdlemise teenus biomeetriliste andmete otsimiseks ja ristkontrolliks
- ühine isikuandmete hoidla, kus säilitatakse kolmandate riikide kodanike identifitseerimisandmeid
- mitme identiteedi detektor, mis hoiatab ametiasutusi, kui biomeetrilised andmed viitavad identiteedipettusele
Selle uue koostalitlusvõime arhitektuuri kasutuselevõtt toimub alates 2024. aasta keskpaigast kuni 2026. aasta lõpuni ning see hõlmab ühtset otsinguliidest ja biomeetrilise võrdlemise teenust, et hõlbustada isikute tuvastamist.
Viimati läbi vaadatud: 6. märts 2025