"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu (justiitsküsimused), 5. juuni 2026
Peamised tulemused
Õigusprogramm (2028–2034)
Nõukogu leppis kokku oma osalises läbirääkimisseisukohas uue õigusprogrammi suhtes, mis on osa ELi üldeelarvest. Programmi eesmärk on toetada õigusalast koostööd tsiviil- ja kriminaalasjades ja õigusalast koolitust ning edendada kohtusüsteemi sõltumatust ja erapooletust. Samuti on selle eesmärk tagada kõigile kodanikele ja ettevõtjatele võrdne juurdepääs õigusemõistmisele, tuginedes õigusriigi põhimõttele, vastastikusele tunnustamisele ja vastastikusele usaldusele. Läbirääkimisseisukoht on osaline, kuna see ei hõlma finants- ja horisontaalseid küsimusi. Need küsimused on praegu arutlusel osana järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatest läbirääkimistest.
Ajal, mil õigust ja õigusriiki tuleb jätkuvalt kaitsta, on täna saavutatud kokkulepe oluline samm tõhusama, kättesaadavama ja digitaliseerituma Euroopa õigusruumi suunas. Uue õigusprogrammiga toetatakse piiriülest koostööd, parandatakse õiguskaitse kättesaadavust ja tugevdatakse meie kohtusüsteemide sõltumatust kogu ELis.
Küprose Vabariigi justiits- ja avaliku korra minister Costas Fytiris
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse põlvnemise tunnustamist käsitleva määruse ettepaneku üle ja andsid suuniseid edasiseks tööks kokkuleppe saavutamise suunas. Ettepaneku eesmärk on tagada ühes liikmesriigis kindlakstehtud põlvnemise tunnustamine kogu ELis, tagades õiguskindluse piiriülestes olukordades. Sellega püütakse kaitsta kõiki lapsi, olenemata sellest, kuidas nad on eostatud või sündinud, või nende perekonna tüübist.
Eesistujariik ja Euroopa peaprokurör Laura Kövesi andsid ülevaate Euroopa Prokuratuuri olukorrast.
Kuna mitme liikmesriigi Euroopa prokuröri ametiaeg lõpeb 28. juulil 2026, rõhutati aruteludes, et esmatähtis on teha edusamme käimasolevas Euroopa Prokuratuuri kolleegiumi osalise uuendamise protsessis.Kuna praegune Saksamaa Euroopa prokurör Andrés Ritter võtab alates 1. novembrist üle Euroopa peaprokuröri ametikoha, tuleks ametisse nimetada ka uus Saksamaa Euroopa prokurör.
Aruteludes käsitleti ka määruse (mis käsitleb Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi juurdepääsu käibemaksuteabele ELi tasandil) läbivaatamist. See peaks vastu võetama lähikuudel. See on oluline samm Euroopa Prokuratuuri tõhususe suurendamisel pettusevastases võitluses.
Ungari teatas nõukogule, et ta on komisjonile ja nõukogule ametlikult teatanud oma kavatsusest ühineda Euroopa Prokuratuuriga. Ungari ühinemisel Euroopa Prokuratuuriga on tõhustatud koostööga ühinenud kõik liikmesriigid (Iirimaal ja Taanil on loobumisklausel).
Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda: võitlus karistamatuse vastu
Komisjon ja Eurojust andsid ministritele ajakohastatud teavet viimaste arengute kohta, mille eesmärk on tagada Ukrainas toime pandud kuritegude eest vastutusele võtmine. 15. mail ühines komisjon ELi nimel Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohut käsitleva laiendatud osalise kokkuleppega. Lepingus sätestatakse erikohtu institutsiooniline, finants- ja halduskord. Samuti ratifitseeris komisjon konventsiooni, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon.
Töölõunal arutasid ministrid võimalikke ELi algatusi kriminaalõiguse valdkonnas, et reguleerida vaenukõnet ja vaenukuritegusid. Nad vahetasid arvamusi seoses praeguse ELi kuritegude loetelu võimaliku laiendamisega, et see hõlmaks vaenukõnet ja vaenukuritegusid, käsitlemaks nii internetis kui ka väljaspool seda esinevaid ohte, või teise võimalusega – tugineda internetis leviva vaenukõne ja seal toime pandud vaenukuritegude käsitlemisel olemasolevale õiguslikule alusele.
Muude küsimuste all jagas komisjon teavet 2026. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli kohta, milles esitatakse võrdlevad andmed mitmesuguste näitajate kohta, mis puudutavad liikmesriikide kohtusüsteeme.
Komisjon teavitas ministreid ka Eurojusti ja kolmandate riikide vahelistest rahvusvahelistest koostöölepingutest. Viimase viie aasta jooksul on 13 riiki hõlmavate volituste alusel sõlmitud lepingud Liibanoni, Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Alžeeriaga.
Iirimaa tutvustas ka oma eesistumisperioodi tööprogrammi.
