ELi rände- ja varjupaigapoliitika
EL ja selle liikmesriigid tugevdavad jõupingutusi, et kujundada välja tõhus, humaanne ja turvaline Euroopa rändepoliitika.
ELi roll rände valdkonnas
EL ja selle liikmesriigid tugevdavad jõupingutusi, et kujundada välja tõhus, humaanne ja turvaline Euroopa rändepoliitika. Selles on oluline roll Euroopa Ülemkogul, kes seab strateegilised prioriteedid.
Nende prioriteetide põhjal paneb ELi nõukogu paika tegevussuunad ja annab volitused läbirääkimiste pidamiseks ELi-väliste riikidega. Samuti võtab nõukogu vastu õigusaktid ja määrab kindlaks konkreetsed programmid. Viimastel aastatel on nõukogu ja Euroopa Ülemkogu rändesurvele jõuliselt reageerinud.
Rände- ja varjupaiganormid
Varjupaigataotlejaid tuleks kohelda kogu Euroopas ühetaoliselt. EL näeb selleks vaeva. Uued õigusnormid ehk rände- ja varjupaigalepe muudavad Euroopa varjupaigasüsteemi tõhusamaks ja suurendavad liikmesriikidevahelist solidaarsust, võimaldades kergendada koormust nendel liikmesriikidel, kuhu saabub enamik rändajaid.
Mis juhtub rändajate ja pagulastega pärast nende saabumist?
EL on seadusliku rände voogude haldamiseks, varjupaigataotluste menetlemiseks ja ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks võtnud vastu mitmesugused normid.
Faktid ja arvandmed seadusliku aluseta saabumiste kohta
Ebaseaduslike saabumiste arv aastas (2015–2026)
Andmed kuni 2026. aasta aprillini. Lääneosa rändetee all mõeldakse Vahemere lääneosa ja Lääne-Aafrika rändeteid.
Seadusliku aluseta ELi saabunute arv on pärast 2015. aasta rändekriisi haripunkti märkimisväärselt vähenenud.
2026. aastal on seni registreeritud 24 839 seadusliku aluseta saabunut. Saabunute arv rändeteede kaupa:
- keskosa rändetee: 8489 saabunut
- idaosa rändetee: 8427 saabunut
- lääneosa rändetee: 7923 saabunut
Seadusliku aluseta saabunute arv ühes kuus (2015–2026)
Andmed kuni 2026. aasta aprillini. Lääneosa rändetee all mõeldakse Vahemere lääneosa ja Lääne-Aafrika rändeteid.
2026. aasta aprillis registreeriti 5812 seadusliku aluseta saabunut. Saabunute arv rändeteede kaupa:
- keskosa rändetee: 2371 saabunut
- idaosa rändetee: 1736 saabunut
- lääneosa rändetee: 1705 saabunut
Märkus: lääneosa rändetee statistika ei sisalda 17.–18. mail 2021 Ceutasse saabunuid.
Rändeteed: kust rändajad ja pagulased tulevad?
Rändajad ja pagulased püüavad jõuda Euroopasse eelkõige kolme peamise rändetee kaudu ning veel üks ajutine rändetee tuleb Ukrainast pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris sõjalist agressiooni:
Rändevood ida-, kesk- ja lääneosa rändeteedel
Viimati läbi vaadatud: 13. mai 2026