ELi rände- ja varjupaigapoliitika
ELi rände- ja varjupaigapoliitika eesmärk on rännet tõhusalt hallata, tagada õiglane vastutuse jagamine liikmesriikide vahel ja kaitsta rahvusvahelist kaitset taotlevate inimeste õigusi.
Kuidas EL rände- ja varjupaigaküsimusi haldab
EL töötas rände- ja varjupaigaleppe kaudu välja rände- ja varjupaigaküsimusi käsitleva ühise lähenemisviisi, millega kehtestatakse ühised õigusnormid varjupaiga, rändehalduse, piirimenetluste ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse kohta. Leppe eesmärk on tagada tõhusamad ja ühtsemad menetlused, tasakaalustades samal ajal vastutust ja solidaarsust kogu ELis.
Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks ELi strateegilised prioriteedid rände valdkonnas, samal ajal kui ELi nõukogu võtab vastu ELi õigusakte ja annab volitusi läbirääkimiste pidamiseks ELi mittekuuluvate riikidega. Samuti teeb ELi nõukogu liikmesriikidega koostööd leppe rakendamisel ja muudes rändepoliitika aspektides, sealhulgas seadusliku rände, tagasisaatmise ja väljaspool ELi asuvate riikidega tehtava koostöö valdkonnas.
Seaduslikud võimalused ELi tulekuks
Inimesed kasutavad ELi tulekuks mitmesuguseid seaduslikke võimalusi, tulles muu hulgas tööle, õppima ja pere juurde. 2025. aastal väljastasid ELi liikmesriigid kolmandate riikide kodanikele ligikaudu 3,9 miljonit esimest elamisluba. EL toetab ka rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste ümberasustamist ning nende muid turvalisi ja seaduslikke võimalusi.
ELil on ühised normid mõnes seadusliku rände valdkonnas, sealhulgas töörände valdkonnas. Näiteks võimaldab ühtne luba kolmandate riikide töötajatel saada ühtse taotluse kaudu õiguse töötada ja viibida ELi liikmesriigis.
Ebaseaduslikult ELi saabunute arv
Andmed 2026. aasta septembrini, hõlmavad saabujaid allpool esitatud rändeteede kaudu.
Tulpdiagramm, millel on näidatud iga-aastased ebaseaduslikud piiriületused Vahemere kesk-, ida- ja lääneosa, Lääne-Aafrika, Lääne-Balkani ja idapiiri ning muudel rändeteedel 2015. aastast kuni 2026. aasta septembrini. Frontexi andmetel vähenes avastatud juhtumite arv 1 822 102 isikult 2015. aastal 179 855 isikule 2025. aastal. 2026. aasta näitaja hõlmab üksnes ajavahemikku jaanuarist septembrini.
Märkus: joonis sisaldab ebaseaduslike piiriületuste koguarvu.
Kuna tegemist oli erandliku olukorraga, ei hõlma lääneosa rändetee statistika 17.–18. mail 2021 ja 30.–31. juulil 2026 Ceutasse saabunuid.
Rändeteed: kust rändajad ja pagulased tulevad?
Ebaseaduslikult ELi saabuvad inimesed võivad olenevalt päritoluriigist, lähtepunktist ja muudest asjaoludest kasutada eri rändeteid.
Kolm peamist rändeteed on Vahemere idaosa rändetee, Vahemere keskosa rändetee ja lääneosa rändetee.
Pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris sõjalist agressiooni, kujunes veel üks ajutine rändetee Ukrainast.
ELis viibimise õiguseta inimeste tagasisaatmine
EL tugevdab oma ühist lähenemisviisi tagasisaatmise suhtes. ELi õigusnormidega kehtestatakse ühised menetlused ELis viibimise õiguseta inimeste tagasisaatmiseks, sealhulgas kohustus teha koostööd riiklike asutustega.
Samuti kehtestatakse nendega Euroopa tagasisaatmiskorraldus ja antakse liikmesriikidele võimalus luua ELi mittekuuluvates riikides tagasisaatmiskeskused, tingimusel et kohaldatakse kaitsemeetmeid ja austatakse põhiõigusi. Kõnealused normid täiendavad rände- ja varjupaigalepet ning aitavad kaasa selle tõhusale rakendamisele.
Viimati läbi vaadatud: 13. oktoober 2026