"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Nõukogu (transport, telekommunikatsioon ja energeetika)
Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (energeetika), 11. juuni 2021
Peamised tulemused
ELi energeetikaministrid kohtusid Luxembourgis, et arutada üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlevat määrust, vesinikustrateegiat ja renoveerimislaine strateegiat.
TEN-E määrus
Ministrid leppisid kokku üldises lähenemisviisis üleeuroopalisi energiavõrke (TEN-E) käsitleva määruse kavandatava läbivaatamise suhtes. Üldise lähenemisviisi eesmärk on kaasajastada ELi piiriülest energiataristut, vähendada selle CO₂ heidet ja taristud omavahel ühendada, et aidata ELil saavutada 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärk. Samas soovitakse jätkuvalt tagada turgude lõimimine, konkurentsivõime ja varustuskindlus.
Selleks, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, vajame kaasaegseid ja omavahel ühendatud energiataristuid, mis sobivad puhta energia tehnoloogiaga. Võrkude osas on vaja rohkem arukaid võrke ja rohkem taastuvaid energiaallikaid. Täna saavutatud kokkuleppega investeeritakse rohelisse ja kliimaneutraalsesse tulevikku, mis tagab tõhususe, konkurentsivõime ja varustuskindluse ning selle, et mitte kedagi ei jäeta kõrvale.
Portugali keskkonna- ja kliimameetmete minister João Pedro Matos Fernandes
Üldine lähenemisviis on aluseks nõukogu seisukohale Euroopa Parlamendiga peetavatel kolmepoolsetel poliitilistel läbirääkimistel.
Ministrid kiitsid heaks nõukogu järeldused renoveerimislaine kohta, mis edendab majandust praegu ja loob keskkonnahoidlikke hooneid tulevikus.
Hoonesektor on üks suurimaid energiatarbijaid Euroopas ja tekitab rohkem kui kolmandiku ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest. Renoveerimislaine strateegia eesmärk on suurendada renoveerimisalaseid jõupingutusi kogu Euroopa Liidus, et hoonesektor saaks anda vajaliku panuse ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki ning saavutada aus ja õiglane üleminek rohelisele majandusele. Nõukogu järeldustes rõhutatakse sotsiaalse kaasatuse, majanduse taastamise ja rohelisele majandusele ülemineku aspekte.
Strateegiaga edendatakse renoveerimist, millega vähendatakse energiakasutust ja kasvuhoonegaaside heidet ning suurendatakse kulude kokkuhoidu.
Nõukogu järeldustega kinnitatakse strateegia eesmärki vähemalt kahekordistada 2030. aastaks ELis energiakasutusega seotud renoveerimismäärasid, võideldes samal ajal energiaostuvõimetusega, luues uusi töökohti ning edendades ringmajandust.
Ministrid vahetasid arvamusi seoses vesinikustrateegia arenguga Euroopas. Strateegia eesmärk on luua keskkond, mis võimaldab suurendada vesiniku pakkumist ja nõudlust kui põhielementi saastevaba energia kasutamisele üleminekul.
Ministrid arutasid, kuidas liikmesriigid saavad teha koostööd, et luua sobivad tingimused vesinikuturu edendamiseks ja lõppkasutajale mõeldud tehnoloogiate reguleerimise kiirendamiseks, et suurendada vesiniku kasutuselevõttu, eelkõige sektorites, mille CO₂ heidet on keeruline vähendada. Ministrid arutasid ka vesinikuga seotud rahastamisprioriteete ja seda, kuidas edendada ekspordi toetamist.
Komisjon esitas kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia 2020. aasta juulis. 2020. aasta detsembris kiitis nõukogu heaks järeldused, milles tunnistati vesiniku, eelkõige taastuvallikatest toodetud vesiniku olulist rolli ELi CO₂ heite vähendamise eesmärkide saavutamisel ja kutsuti komisjoni üles ELi vesinikustrateegiat edasi arendama ja rakendama.
Renoveerimislaine: keskkonnahoidlike hoonete loomine tulevikuks (Infograafik)
Muud küsimused
Komisjon teavitas ministreid hiljutistest arengutest energiaalaste välissuhete valdkonnas, sealhulgas järgmistel teemadel: energiadiplomaatia, netonullheidet käsitlev Rahvusvahelise Energiaagentuuri algatus, Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur, energiaharta leping ning järgmine ELi-USA energianõukogu kohtumine.
Leedu delegatsioon juhtis ministrite tähelepanu kiireloomulistele meetmetele seoses ohutusalaste soovitustega Valgevene Ostrovetsi tuumaelektrijaamas. Tšehhi delegatsioon kutsus ministreid üles kaaluma jätkusuutliku majandustegevuse ELi taksonoomia teemat ja edasisi võimalikke samme selles valdkonnas.
Lisaks tutvustas Sloveenia delegatsioon ministritele oma peatse eesistumise tööprogrammi.
Selleks, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, vajame kaasaegseid ja omavahel ühendatud energiataristuid, mis sobivad puhta energia tehnoloogiaga. Võrkude osas on vaja rohkem arukaid võrke ja rohkem taastuvaid energiaallikaid. Täna saavutatud kokkuleppega investeeritakse rohelisse ja kliimaneutraalsesse tulevikku, mis tagab tõhususe, konkurentsivõime ja varustuskindluse ning selle, et mitte kedagi ei jäeta kõrvale.
