"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu (transport, telekommunikatsioon ja energeetika)
Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (energeetika), 28. veebruar 2022
Peamised tulemused
ELi energeetikaministrid kohtusid täna Brüsselis, et vahetada arvamusi energiaalase olukorra üle Ukrainas ja Euroopas pärast Venemaa Föderatsiooni provotseerimata ja põhjendamatut sõjalist agressiooni.
Toetus Ukrainale ja energiaalane olukord Euroopas
Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas kahjustab oluliselt riigi energiaalast suutlikkust. Energeetikaministrid teatasid, et nad tahavad Ukrainale sellega seoses abi anda ning on selleks valmis.
Lisaks põhjustavad need sõjalised operatsioonid gaasihindade tõusu ELis ja rahvusvaheliste naftahindade tõusu. Selle taustaks on üldine olukord, kus energiahinnad tõusevad järsult nii Euroopas kui ka kogu maailmas alates 2021. aastast.
Euroopa Ülemkogu kutsus oma 24. veebruari 2022. aasta kohtumisel üles jätkama tööd kõikidel tasanditel ning kutsus eelkõige komisjoni üles tegema ettepaneku erandolukorra meetmete kohta, sealhulgas energeetika valdkonnas.
Sellest tulenevalt pidas nõukogu eesistujariik oluliseks jätkata kiiresti arutelusid Euroopa energiasektori kõigil tasanditel võetavate valmisoleku- ja erandolukorra meetmete üle, käsitledes ka kõiki võimalusi vastamiseks Ukraina abitaotlustele, näiteks Ukraina elektrivõrgu sünkroniseerimiseks liidu võrguga.
Praeguses enneolematus olukorras, kus sõjalised operatsioonid toimuvad ELi vahetus naabruses, peame lühikeses perspektiivis võtma meetmeid kolmes valdkonnas: me peame andma Ukrainale praktilist toetust, tugevdama Euroopa energiasüsteemi vastupanuvõimet ja juhtima energiahindade tulevasi suundumusi. Isegi kui Venemaa peaks oma ekspordi peatama – mis ei ole praegu päevakorras –, ei tekiks kohest ohtu Euroopa Liidu varustuskindlusele. Teisest küljest on olulisem kui kunagi varem kiirendada rohepööret, et saavutada Euroopa energiasõltumatuse ja kliimaneutraalsuse eesmärgid.
Barbara Pompili, Prantsusmaa ökoloogilise ülemineku minister
Ministrid jagasid oma ettepanekuid Ukraina valitsusele täiendava abi andmiseks, eelkõige selleks, et konsolideerida Ukraina elektrivõrgu toimimine, tagada võrgu sünkroniseerimine liidu omaga ning pakkuda abi ja energiaressursse.
2022. aasta jaanuaris leppis nõukogu kokku, et Ukrainale antakse laenudena 1,2 miljardit eurot abi, et edendada riigis stabiilsust. Ministrid märkisid samuti, et nad on valmis võtma riiklikul tasandil meetmeid, et anda Ukrainale täiendavat rahalist või materiaalset abi.
Arutelude käigus esitasid energeetikaministrid oma seisukohti olukorra kohta ning oma riikide energiavarustuse, -varude ja -voogude hetkeolukorra kohta. Liikmesriigid ja komisjon olid seisukohal, et Euroopa Liitu ei ähvarda gaasi- või kütusetarnete osas kohene risk isegi Venemaa gaasitarnete katkemise korral. Lisaks koordineerivad komisjon ja liikmesriigid Euroopa Liidu panust naftatarnete meetmetesse, eelkõige Rahvusvahelise Energiaagentuuri raames. Lisaks on liikmesriigid valmis mobiliseerima strateegilisi varusid, kui naftatarnete või -hindade olukord muutub nii, et see osutub vajalikuks.
Ministrid väljendasid oma arvamust vajaduse üle võtta erandolukorra meetmeid, sealhulgas varustuskindluse, varude optimaalse haldamise ja liikmesriikidevahelise parema koordineerimise kohta. Neid meetmeid täiendati ühismeetmega, mille eesmärk on suurendada energia importi muudest piirkondadest kui Venemaa.
Liikmesriigid jätkavad olukorra tähelepanelikku jälgimist tihedas koostöös komisjoniga, et olla valmis vajaduse korral kiiresti tegutsema. Samuti tugevdavad nad oma kontakte rahvusvaheliste partneritega, et stabiliseerida energiavooge ja -hindasid.
Viimaseid arenguid arvesse võttes väljendasid ministrid oma seisukohti võimaluste kohta piirata hindade mõju kodumajapidamistele ja tööstusele. Paljud liikmesriigid on juba võtnud riigi tasandil meetmeid, sealhulgas maksu- ja tariifimeetmeid, et kaitsta kõige haavatavamaid tarbijaid. Nad leidsid, et komisjoni poolt 2021. aasta oktoobris välja pakutud töövahend on kasulik Euroopa raamistik riiklike meetmete koordineerimiseks. Ministrid ootavad komisjoni uut teatist, mis peaks hõlmama uusi arengusuundumusi, mille eesmärk on hoida energiahindu praeguses enneolematus kriisiolukorras kontrolli all.
Lõpetuseks rõhutasid ministrid Euroopa rohelise kokkuleppe ja seadusandliku paketi „Eesmärk 55“ tähtsust, et vähendada liidu sõltuvust süsivesinikest.
Praeguses enneolematus olukorras, kus sõjalised operatsioonid toimuvad ELi vahetus naabruses, peame lühikeses perspektiivis võtma meetmeid kolmes valdkonnas: me peame andma Ukrainale praktilist toetust, tugevdama Euroopa energiasüsteemi vastupanuvõimet ja juhtima energiahindade tulevasi suundumusi. Isegi kui Venemaa peaks oma ekspordi peatama – mis ei ole praegu päevakorras –, ei tekiks kohest ohtu Euroopa Liidu varustuskindlusele. Teisest küljest on olulisem kui kunagi varem kiirendada rohepööret, et saavutada Euroopa energiasõltumatuse ja kliimaneutraalsuse eesmärgid.
