"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Nõukogu (transport, telekommunikatsioon ja energeetika)
Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (telekommunikatsioon), 3. detsember 2021
Peamised tulemused
Kogu ELi hõlmavad küberturvalisuse normid
Nõukogu jõudis kokkuleppele oma seisukohas (üldine lähenemisviis) kavandatavate meetmete suhtes, millega tagatakse kogu ELis küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase.
Ettepaneku eesmärk on veelgi parandada nii avaliku ja erasektori kui ka ELi kui terviku vastupidavusvõimet ja suutlikkust reageerida intsidentidele. Kui uus direktiiv (nn küberturvalisuse 2. direktiiv) vastu võetakse, asendab see praegused võrgu- ja infosüsteemide turvalisust käsitlevad normid (küberturvalisuse direktiiv).
Uuel küberturvalisuse direktiivil on oluline roll küberturvalisuse tugevdamisel meie üha digitaalsemaks muutuvas maailmas, kus küberohud võivad avaldada ühiskonnale, majandusele ja demokraatiale enneolematut mõju. Samuti näidatakse sellega, et Euroopa Liit on küberturvalisust käsitleva õiguse valdkonnas eestvedajaks.
Sloveenia avaliku halduse minister Boštjan Koritnik
Nõukogu tegi kokkuvõtte edusammudest kavandatava, tehisintellekti käsitleva õigusakti menetlemisel. Määruse eelnõu eesmärk on edendada põhiõigusi austava turvalise ja seadusliku tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu ühtsel turul.
Tehisintellekti käsitlev õigusakt on algusest peale olnud üks eesistujariigi Sloveenia prioriteete ning me oleme teinud selle murrangulise ja keerulise ettepanekuga intensiivselt tööd. Meie eesmärk oli teha võimalikult palju edusamme ja mul on hea meel, et oleme edukalt koostanud esimese osalise kompromissettepaneku. Meie ettepanekus käsitletav teema, sealhulgas selle kohaldamisala, määratlused ja nõuded suure riskiga tehisintellektirakendustele, on eriti oluline, kuna sellel on suur mõju kogu tekstile. Esialgsete reaktsioonide põhjal ütleksin, et liigume õiges suunas ning nüüd on järgmise eesistujariigi ülesanne seda suurt tööd jätkata.
Sloveenia avaliku halduse minister Boštjan Koritnik
Nõukogu pidas poliitilise mõttevahetuse digiõiguste ja -põhimõtete üle.
See mõttevahetus suunab komisjoni tööd selleteemalise institutsioonidevahelise deklaratsiooni ettepaneku lõplikul koostamisel, nagu on välja kuulutatud komisjoni teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“. Digipõhimõtete eesmärk on paremini teavitada digikeskkonnas osalevaid inimesi, andes samal ajal võrdlusraamistiku poliitikakujundajatele ja digiettevõtjatele.
Tänane arutelu näitas, et digiõigusi ja -põhimõtteid käsitleval Euroopa deklaratsioonil võib olla selge väärtus ELi digikümnendi edasise tegevuse kujundamisel. See peaks olema ka esimene samm ülemaailmse võrdlusaluse kehtestamisel koos partneritega, kes jagavad ELi demokraatlikke väärtusi.
Sloveenia digiülemineku eest vastutav minister Mark Boris Andrijanič
Arutelu käigus väljendasid ministrid tugevat toetust digiõigusi ja -põhimõtteid käsitlevale institutsioonidevahelisele deklaratsioonile, milles selgitataks, et samad põhiõigused kehtivad internetis samavõrra kui väljaspool internetti.
Ministrite sõnul peaks deklaratsioon kajastama Euroopa põhiväärtusi, sealhulgas inimkeskset, kaasavat ja kestlikku digiüleminekut, õigusriigi põhimõtet ning põhimõtet, et kedagi ei tohiks jätta kõrvale.
Deklaratsioonis esitatavad võimalikud põhimõtted võiksid hõlmata juurdepääsu edendamist usaldusväärsele ja taskukohasele ühenduvusele ning avatud, õiglasele, turvalisele ja usaldusväärsele veebikeskkonnale. Paljud ministrid rõhutasid digikirjaoskuse, -teadlikkuse ja -võimekuse suurendamise tähtsust ning vajadust kaitsta lapsi.
Mitu ministrit juhtis tähelepanu sellele, et deklaratsioonis tuleks arvesse võtta kehtivaid deklaratsioone ja rahvusvahelisi kokkuleppeid. Samuti võiksid sellest juhinduda sarnaselt meelestatud rahvusvahelised partnerid.
Komisjon lubas deklaratsiooni ettepaneku viimistleda ja esitada selle võimalikult kiiresti järgmise eesistumisperioodi ajal.
Nõukogu võttis teadmiseks Euroopa digiidentiteeti käsitleva määruse ettepaneku menetlemisel tehtud edusammud.
Ettepaneku eesmärk on luua ühtne, koostalitlusvõimeline ja turvaline Euroopa digiidentiteedi raamistik, mis oleks kättesaadav kõigile ELi kodanikele, elanikele ja ettevõtjatele ELis. Uued Euroopa digiidentiteeditaskud annaksid kõigile eurooplastele juurdepääsu internetipõhistele teenustele, ilma et nad peaksid kasutama isiklikke identifitseerimismeetodeid või ilma, et nad peaksid tarbetult jagama isikuandmeid.
Ministrid hindasid edusamme, mida on tehtud 2030. aasta poliitikaprogrammi „Tee digikümnendisse“ loomist käsitleva otsuse menetlemisel.
Ettepaneku eesmärk on muuta digitaliseerimine Euroopa majanduskasvu ja sotsiaalse heaolu mootoriks, tugevdades digivaldkonnas ELi juhtpositsiooni ning võimestades kodanikke ja ettevõtjaid. Ettepanekus on esitatud konkreetsed digieesmärgid, mille EL tervikuna peaks kümnendi lõpuks saavutama, nagu oli esmalt kirjeldatud digikompassi teatises.
Eesistujariik andis ministritele ülevaate menetletavate seadusandlike aktide üle peetavate arutelude seisust.
Andmehaldust käsitlev õigusakt
Eesistujariik jõudis 30. novembril 2021 Euroopa Parlamendiga kavandatava andmehaldust käsitleva õigusakti suhtes poliitilisele kokkuleppele. Eesistujariigi eesmärk on esitada kokkulepitud tekst liikmesriikide esindajatele heakskiitmiseks 15. detsembril.
Läbivaadatud rändlusteenuse määruse eesmärk on tagada, et lisatasudeta mobiilside rändlusteenus saaks jätkuda ka pärast seda, kui praegused rändlusnormid kaotavad 30. juunil 2022 kehtivuse. Eesistujariik loodab jõuda Euroopa Parlamendiga kokkuleppele järgmisel kolmepoolsel kohtumisel, mis on kavandatud 8. detsembriks 2021.
Elektroonilise side ajakohastatud privaatsusnormid (e-privaatsus)
Eesistujariik Sloveenia pidas 18. novembril 2021 Euroopa Parlamendiga teise kolmepoolse kohtumise e-privaatsuse ettepaneku teemal. Kohtumisel tehti edusamme järgmistes küsimustes: lõppkasutajate õigus kontrollida elektroonilist sidet, õiguse kohaldamine ja õiguskaitsevahendid ning delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid. Eesistujariik jätkab Euroopa Parlamendiga tööd tehnilisel tasandil, kuni ta annab eelnõu üle järgmisele eesistujariigile.
Muude küsimuste raames teavitas Luksemburgi delegatsioon ministreid 27. oktoobril 2021 Luxembourgis toimunud D9+ (digitaalselt arenenud ELi riigid) ministrite kohtumise, millel keskenduti digi- ja rohepöördele, tulemustest.
Leedu delegatsioon andis teavet ühise mitteametliku dokumendi kohta, milles käsitletakse ELi digiprioriteete Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) 2022. aasta valimiste kontekstis.
Lõpetuseks tutvustas järgmine eesistujariik Prantsusmaa oma 2022. aasta esimese poole tööprogrammi.
Uuel küberturvalisuse direktiivil on oluline roll küberturvalisuse tugevdamisel meie üha digitaalsemaks muutuvas maailmas, kus küberohud võivad avaldada ühiskonnale, majandusele ja demokraatiale enneolematut mõju. Samuti näidatakse sellega, et Euroopa Liit on küberturvalisust käsitleva õiguse valdkonnas eestvedajaks.
Tänane arutelu näitas, et digiõigusi ja -põhimõtteid käsitleval Euroopa deklaratsioonil võib olla selge väärtus ELi digikümnendi edasise tegevuse kujundamisel. See peaks olema ka esimene samm ülemaailmse võrdlusaluse kehtestamisel koos partneritega, kes jagavad ELi demokraatlikke väärtusi.