Tehisintellektimäärus
ELi tehisintellektimäärus on maailma esimene tehisintellekti käsitlev õigusakt. Selle eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteemid on ohutud, eetilised ja usaldusväärsed.
Mis on tehisintellektimäärus?
Tehisintellektimääruse eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteeme arendatakse ja kasutatakse vastutustundlikult. Normidega kehtestatakse tehisintellektitehnoloogiate pakkujatele ja juurutajatele kohustused ning reguleeritakse tehisintellektisüsteemidele lubade andmist ELi ühtsel turul.
Määruses käsitletakse tehisintellektiga seotud riske, nagu kallutatus, diskrimineerimine ja vastutuse puudujäägid, edendatakse innovatsiooni ja soodustatakse tehisintellekti kasutuselevõttu.
Maailma esimese tehisintellekti reguleeriva õigusaktina võiks ELi normidega kehtestada tehisintellekti reguleerimise ülemaailmse standardi, nagu on tehtud isikuandmete kaitse üldmäärusega, edendades eetilist, ohutut ja usaldusväärset tehisintellekti kogu maailmas.
Suurem risk – rangemad reeglid
Tehisintellektimääruses käsitletakse riske, mis seonduvad tehisintellekti konkreetsete kasutusviisidega; need riskid on liigitatud nelja riskitaseme alla ja nende suhtes on vastavalt sellele kehtestatud erinevad normid.
Allpool püramiidis esitatud näidetel klõpsates või vajutades võib näha nendega kaasneva riski taset ja nende suhtes kohaldatavaid eeskirju.
Interaktiivne diagramm, millel on kujutatud ümberpööratud püramiidi, mis koosneb neljast tehisintellektisüsteemi liigist, mis vastavad eri riskitasemetele.
Tehisintellektimääruses on sätestatud järgmised neli riskitaset ja neile vastavad normid.
Minimaalne või olematu risk
Enamik tehisintellektisüsteeme ei kujuta endast ohtu. Tehisintellekti toega mänge ja spämmifiltreid saab kasutada piiranguteta. Tehisintellektimäärusega neid ei reguleerita ega käsitleta.
Väike risk
Selliste tehisintellektisüsteemide (TI-süsteemid) suhtes, millega kaasnevad vaid väikesed riskid, näiteks sisu loovad juturobotid või TI-süsteemid, kohaldatakse läbipaistvuskohustusi, näiteks kohustus teavitada kasutajat, et sisu on loodud TI abil, võimaldamaks kasutajatel teha teadlikke otsuseid selle edasise kasutamise kohta.
Suur risk
Suure riskiga TI-süsteemid, näiteks need, mida kasutatakse haiguste diagnoosimisel, isejuhtivates autodes ning kuritegevuse või uurimisega seotud biomeetrilises isikutuvastuses, peavad vastama rangetele nõuetele ja kohustustele, et pääseda ELi turule. Viimased hõlmavad ranget testimist, läbipaistvust ja inimjärelevalvet.
Vastuvõetamatu risk
ELis on keelatud kasutada selliseid TI-süsteeme, mis kujutavad endast ohtu inimeste turvalisusele, õigustele või elatusvahenditele. Nende kasutusviiside hulka kuuluvad kognitiivkäitumuslik manipuleerimine, ennetav politseitegevus, emotsioonituvastus töökohal ja haridusasutustes ning sotsiaalpunktide andmine. Mõne vähese erandiga on keelatud ka tehisintellektisüsteemide kasutamine avalikult juurdepääsetavas ruumis õiguskaitse eesmärgil reaalajas toimuva füüsiliste isikute biomeetrilise kaugtuvastamise jaoks.
Üldotstarbelised tehisintellektisüsteemid
Üldotstarbelised tehisintellektimudelid (GPAI) kasutavad tehisintellektisüsteeme, mis on võimelised täitma eri rakendustes mitmesuguseid ülesandeid, nagu teksti genereerimine ja pildituvastus.
Selliste üldotstarbeliste tehisintellektimudelite suhtes, mis ei kujuta endast süsteemset riski, kohaldatakse piiratud nõudeid, näiteks läbipaistvuskohustusi, samas kui süsteemsete riskidega mudelite puhul tuleb järgida rangemaid norme.
Juhtimisstruktuur
Nõuetekohase täitmise tagamiseks luuakse tehisintellektimäärusega mitu juhtorganit:
- Euroopa Komisjoni haldusalas asuv tehisintellektiamet ühiste normide jõustamiseks kogu ELis
- sõltumatute ekspertide teaduskomisjon jõustamistegevuse toetamiseks
- tehisintellekti nõukoda, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mille ülesanne on nõustada ja abistada komisjoni ja liikmesriike tehisintellektimääruse järjepideval ja tõhusal kohaldamisel
- nõuandev sidusrühmade kogu, mille ülesanne on pakkuda tehisintellekti nõukojale ja komisjonile tehnilist oskusteavet
Trahvid
Määrusega kehtestatakse trahvid normide rikkumise eest.
Trahvi suurus põhineb protsendimääral äriühingu eelneva aasta kogukäibest või kindlaksmääratud summal, olenevalt sellest, kumb on suurem. VKEdele ja idufirmadele määratakse proportsionaalsed trahvid.
Innovatsiooni toetamine
Tehisintellektimääruse eesmärk ei ole aga üksnes parandada kehtivate põhiõigusi ja ohutust käsitlevate õigusaktide tõhusat jõustamist. Selle eesmärk on ka edendada tehisintellektialaseid investeeringuid ja innovatsiooni ELis ning hõlbustada tehisintellektirakenduste ühtse turu arengut.
Sellest tulenevalt hõlmavad normid ka sätteid tehisintellektialase innovatsiooni toetamiseks ELis. See käib käsikäes ka muude algatustega, sealhulgas ELi tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kavaga, mille eesmärk on kiirendada Euroopas tehisintellekti valdkonda investeerimist.
Nõukogu töö tehisintellekti valdkonnas
2020. aasta oktoobris arutas Euroopa Ülemkogu digiüleminekut.
Tehisintellekti küsimuses kutsusid ELi juhid komisjoni üles:
- pakkuma võimalusi, kuidas suurendada Euroopa tasandi ja liikmesriikide avaliku ja erasektori investeeringuid tehisintellektialastesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning tehisintellekti kasutuselevõtmisse
- tagama parema koordineerimise ning edendama Euroopa teaduskeskuste vahelisi tipptasemel võrgustikke ja sünergiaid
- töötama välja suure riskiga tehisintellektisüsteemide määratluse, mis on selge ja objektiivne
2021. aasta aprillis esitas komisjon määruse ettepaneku, et ühtlustada tehisintellekti käsitlevaid õigusnorme (tehisintellektimäärus), ning kooskõlastatud kava komisjoni ja liikmesriikide jaoks mõeldud ühismeetmetega. Selle normide paketi eesmärk on parandada usaldust tehisintellekti vastu ning edendada tehisintellektitehnoloogia arendamist ja ajakohastamist.
Nõukogu arutas kavandatud õigusakti 2021. aasta oktoobris, juhtides ühelt poolt tähelepanu märkimisväärsele ühiskondlikule ja majanduslikule kasule, mida TI võib tuua paljudes eri sektorites, ning toonitades teiselt poolt vajadust kaitsta eraelu puutumatust ning tagada ohutus ja julgeolek.
Nõukogu võttis vastu oma seisukoha tehisintellekti käsitlevate uute normide kohta 6. detsembril 2022. Nõukogu soovib turvalist, seaduslikku ja usaldusväärset tehisintellekti, mille puhul austatakse põhiõigusi.
9. detsembril 2023, pärast kolm päeva kestnud nn maratonkõnelusi, jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad tehisintellektimääruse suhtes esialgsele kokkuleppele.
Nõukogu võttis õigusakti ametlikult vastu 21. mail 2024 ja see jõustus 1. augustil 2024.
- Tehisintellektimäärus: nõukogu andis rohelise tule esimeste tehisintellekti käsitlevate normide vastuvõtmiseks maailmas (pressiteade, 21. mai 2024)
- Tehisintellektimäärus: nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele esimeste tehisintellekti käsitlevate õigusnormide suhtes maailmas (pressiteade, 9. detsember 2023)
Nõukogu andis 29. juunil 2026 lõpliku heakskiidu uuele määrusele, mille eesmärk on ühtlustada ja lihtsustada tehisintellekti (TI) käsitlevaid õigusnorme. See uus õigusakt on osa ELi lihtsustamiskava VII seadusandlikust koondpaketist. Uue õigusakti olulise sättega keelatakse tehisintellekti kasutamine nõusolekuta seksuaalse ja intiimse sisu või laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali loomiseks.
Kuidas teeb EL sinu digielu lihtsamaks ja turvalisemaks?
Euroopa Liit tegeleb aktiivselt digikeskkonna parandamisega, millest saavad kasu kõik eurooplased. Meie digielu peab olema turvaline, lihtne ja põhivabadusi austav.
Allpool on meie teemalugu selle kohta, kuidas EL teeb tööd ühise eID loomise nimel, soovib kehtestada õigusnormid ohutu ja usaldusväärse TI tagamiseks ning lihtsustab terviseandmete jagamist Euroopa ühtses terviseandmeruumis.
Vaata ka
Tehisintellekt: kasutamine ja mõju
Tehisintellekti eelised ja riskid
Digiüleminek – ELi digituleviku kujundamine
Viimati läbi vaadatud: 29. aprill 2025