Kronoloogia – tehisintellekt

Nõukogu andis lõpliku heakskiidu uuele määrusele, mille eesmärk on ühtlustada ja lihtsustada teatavaid tehisintellekti (TI) käsitlevaid õigusnorme.

Uue määruse põhielemendid on järgmised:

• kehtestatakse kindel ajakava suure riskiga TI-süsteeme käsitlevate normide hilisemaks kohaldamiseks: 2. detsember 2027 eraldiseisvate suure riskiga TI-süsteemide puhul ja 2. august 2028 toodetesse integreeritud suure riskiga TI-süsteemide puhul
• tehisintellektimäärusesse lisatakse säte, millega keelatakse tehisintellekti kasutamine nõusolekuta seksuaalse ja intiimse sisu või laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali loomiseks
• lükatakse edasi tähtaeg, milleks pädevad asutused peavad looma riigi tasandil tehisintellekti regulatiivliivakastid: uus tähtaeg on 2. detsember 2027; samuti lühendatakse pakkujatele kunstlikult loodud sisu läbipaistvuslahenduste rakendamiseks ette nähtud ajapikendust kuuelt kuult kolmele kuule: uus tähtaeg on seega 2. detsember 2026
• täpsustatakse tehisintellektiameti pädevust teha järelevalvet selliste üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel põhinevate TI-süsteemide üle, mille mudeli ja süsteemi on välja töötanud sama pakkuja

Seoses tehisintellekti käsitlevate normide ja valdkondlike õigusaktide koostoimega sellistes valdkondades nagu meditsiiniseadmed, mänguasjad, liftid ja veesõidukid nähakse uue õigusaktiga ette mehhanism, mis võimaldab lahendada olukordi, kus valdkondlikes õigusaktides on sätestatud tehisintellektimääruse omadega sarnased TI-alased nõuded – nimelt piiratakse sellistel konkreetsetel juhtudel tehisintellektimääruse kohaldamist rakendusaktide kaudu.

Tehisintellekti koondpaketi vastuvõtmine on tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“ üks peamine väljund.

• Tehisintellekt: nõukogu andis lõpliku heakskiidu normide lihtsustamisele ja ühtlustamisele (pressiteade, 29. juuni 2026)

Nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele ELi lihtsustamiskava seadusandliku nn VII koondpaketi osaks oleva ettepaneku suhtes ühtlustada teatavaid tehisintellekti käsitlevaid õigusnorme.

Kaasseadusandjad:

• lisasid tehisintellektimäärusesse uue sätte, millega keelatakse tehisintellekti kasutamine nõusolekuta seksuaalse ja intiimse sisu või laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali loomiseks
• kehtestasid kindla ajakava suure riskiga tehisintellektisüsteeme käsitlevate normide hilisemaks kohaldamiseks: 2. detsember 2027 eraldiseisvate suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul ja 2. august 2028 toodetesse integreeritud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul
• taastasid pakkujate kohustuse registreerida tehisintellektisüsteemid suure riskiga süsteemide ELi andmebaasis, isegi kui nad leiavad, et nende süsteemid ei kuulu liigitamisele suure riskiga süsteemideks
• taastasid kallutatuse tuvastamiseks ja korrigeerimiseks isikuandmete eriliikide töötlemise puhul range vajalikkuse nõude
• lükkasid pädevate asutuste poolt riigi tasandil tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise tähtaja edasi 2. detsembrini 2027 ja lühendatakse pakkujatele kunstlikult loodud sisu läbipaistvuslahenduste rakendamiseks ette nähtud ajapikendust kuuelt kuult kolmele kuule, mistõttu uus tähtaeg on 2. detsember 2026
• täpsustasid tehisintellektiameti pädevust teha järelevalvet selliste üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel põhinevate tehisintellektisüsteemide üle, mille mudeli ja süsteemi on välja töötanud sama pakkuja

Seoses tööstuslikku tehisintellekti käsitlevate tehisintellektimääruse normidega ja nende koostoimega valdkondlike õigusaktidega jõudsid kaasseadusandjad kompromissile mehhanismi loomiseks, mis võimaldaks lahendada olukordi, kus valdkondlikes õigusaktides nähakse ette tehisintellektimäärusega sarnased tehisintellektialased nõuded, piirates sellistel konkreetsetel juhtudel rakendusaktide kaudu tehisintellektimääruse kohaldamist,

• Tehisintellekt: nõukogu ja parlament leppisid kokku normide lihtsustamises ja ühtlustamises (pressiteade, 7. mai 2026)

Nõukogu leppis kokku oma seisukohas, mis käsitleb ettepanekut ühtlustada teatavaid tehisintellekti (TI) käsitlevaid õigusnorme.

Ettepanek on osa ELi lihtsustamiskava seadusandlikust nn VII koondpaketist. Koondpakett sisaldab kahte määruse ettepanekut, mille eesmärk on lihtsustada ELi digivaldkonna õigusraamistikku ja tehisintellekti käsitlevate ühtlustatud õigusnormide rakendamist.

• Nõukogu leppis kokku seisukohas ühtlustada tehisintellekti käsitlevaid õigusnorme (pressiteade, 13. märts 2026)

Nõukogu kiitis heaks tehisintellektimääruse – murrangulise õigusakti, mille eesmärk on ühtlustada tehisintellekti käsitlevad õigusnormid. Selles teedrajavas õigusaktis järgitakse riskipõhist lähenemisviisi. See tähendab, et mida suurem on oht tekitada ühiskonnale kahju, seda rangemad on normid.

See on maailmas esimene sedalaadi õigusakt ning võib seega kehtestada ülemaailmse standardi tehisintellekti reguleerimiseks.

• Tehisintellektimäärus: nõukogu andis rohelise tule esimeste tehisintellekti käsitlevate normide vastuvõtmiseks maailmas (pressiteade, 21. mai 2024)

Pärast kuid väldanud läbirääkimisi jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament kolm päeva kestnud maratonkõneluste tulemusena 9. detsembril 2023 õigusakti suhtes esialgsele kokkuleppele.

Tehisintellektimääruses ühtlustatakse tehisintellektisüsteeme käsitlevad normid, tagades nende süsteemide turvalisuse ning põhiõiguste ja ELi väärtuste austamise.

Lõpliku teksti peavad ELi kaasseadusandjatena ametlikult vastu võtma nii nõukogu kui ka parlament. Tehisintellektimäärust tuleks kohaldada alates 2026. aastast.

• Tehisintellektimäärus: nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele esimeste tehisintellekti käsitlevate õigusnormide suhtes maailmas (pressiteade, 7. detsember 2023)

Nõukogu võttis vastu oma seisukoha („üldine lähenemisviis“) tehisintellekti käsitleva õigusakti kohta. Uue kavandatud õigusakti eesmärk on tagada, et ELi turule lastavad ja liidus kasutatavad tehisintellektisüsteemid oleksid ohutud ning kooskõlas kehtiva põhiõigusi käsitleva õiguse ja liidu väärtustega.

Pärast üldise lähenemisviisi vastuvõtmist saab nõukogu alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga (kolmepoolsed läbirääkimised), kui viimane võtab vastu oma seisukoha kavandatava määruse suhtes kokkuleppe saavutamiseks.

• Tehisintellekti käsitlev õigusakt: nõukogu kutsub üles edendama põhiõigusi austavat turvalist tehisintellekti

The Commission released a proposal for a regulation aiming to harmonise rules on artificial intelligence (AI act) and a coordinated plan which includes a set of joint actions for the Commission and member states.

This package of rules aims to improve trust in artificial intelligence and foster the development and update of AI technology. 

• Proposal for an EU regulation on AI (European Commission)

2020. aasta oktoobris arutasid ELi juhid digiüleminekut. Oma järeldustes kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles:

• pakkuma võimalusi, kuidas suurendada Euroopa tasandi ja liikmesriikide avaliku ja erasektori investeeringuid tehisintellekti teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning selle kasutuselevõtmisse
• tagama parema koordineerimise ning edendama Euroopa teaduskeskuste vahelisi tipptasemel võrgustikke ja sünergiaid
• töötama välja suure riskiga tehisintellektisüsteemide määratluse, mis on selge ja objektiivne

• Euroopa Ülemkogu järeldused, 1.–2. oktoober 2020