Nõukogu järeldused ühtekuuluvuspoliitika ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuste ja uute elementide kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

(1) TULETAB MEELDE oma 19. novembri 2014. aasta järeldusi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva kuuenda aruande kohta: investeerimine töökohtadesse ja majanduskasvu,^[1] 23. juuni 2015. aasta järeldusi 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika rakendamise raskuste kohta,[2] 18. novembri 2015. aasta järeldusi lihtsustamise kohta: liikmesriikide prioriteedid ja ootused seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega,^[3] 15. märtsi 2016. aasta järeldusi, milles käsitletakse komisjoni teatist „Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine“^[4] ning 24. juuni 2016. aasta järeldusi „Teadusuuringuid ja innovatsiooni soodustav, arukas ja lihtne ühtekuuluvuspoliitika ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid üldisemalt“^[5];

(2) TULETAB MEELDE, et EL töötab välja ja rakendab meetmed liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks ning et ühtekuuluvuspoliitika konkreetne eesmärk on ühtlustada eri regioonide arengutaset, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174;

(3) TUNNISTAB, et ühtekuuluvuspoliitika on peamine ELi tasandi investeerimispoliitika strateegias „Euroopa 2020“ esitatud eesmärkide saavutamiseks; ning RÕHUTAB ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lisaväärtust, eelkõige seoses järgmisega:

a) stabiilse pikaajalise ELi raamistiku ja finantsvahendite pakkumine töökohtadesse ja majanduskasvu investeerimiseks ja struktuurireformide läbiviimiseks liikmesriikide ja erinevate ELi piirkondade jaoks kohandatud integreeritud meetmete kaudu;

b) riiklike ja kohalike osalejate mobiliseerimine ja koordineerimine liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise raames, kaasates neid partnerluse põhimõtte alusel vahetult ELi prioriteetide täitmisesse kaasrahastatavate projektide kaudu;

c) ELi investeeringute tõenditepõhise ja tulemustele suunatud lähenemisviisi esirinnas olemine;

d) positiivsete stiimulite andmine paljudele liikmesriikidele ja kohaliku tasandi osalejatele struktuurireformide rakendamiseks ning strateegilise kavandamise, haldussuutlikkuse ja koostöö tugevdamiseks;

I. 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmide hindamine

(4) TERVITAB komisjoni talituste töödokumenti „Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi 2007.–2013. aasta tegevuse järelhindamine“,[6] milles esitatakse tõendid selle kohta, et ühtekuuluvuspoliitika on 2007.–2013. aasta programmitöö perioodil andnud suure panuse majanduskasvu, tööhõivesse ja sotsiaalse kaasamise võimalustesse erinevat liiki ELi piirkondades, ELi strateegiates määratletud eesmärkidesse ja liikmesriikide vaheliste piirkondlike erinevuste vähendamisse;

(5) RÕHUTAB, et Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi 2007.–2013. aasta tegevuse järelhindamises esitatud tulemused saavutati majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsete kontekstis, mis hõlmasid sügavat ülemaailmset majandus- ja finantskriisi, vajadust ehitada üles majandust, taristut ja haldussuutlikkust, eelkõige 13 liikmesriigis, kes ühinesid ELiga alates 2004. aastast, samuti muutuvaid strateegilisi poliitilisi prioriteete ja esilekerkivaid probleeme ELi tasandil;

(6) RÕHUTAB eelkõige järgmisi Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi 2007.–2013. aasta tegevuse järelhindamise järeldusi:

a) komisjoni tehtud majandusmudeliga prognoositakse, et Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kaudu aastatel 2007–2013 investeeritud 270 miljardit eurot koos riikliku kaasrahastamisega lisavad 2023. aastaks kõigi liikmesriikide SKP-sse kokku 1 triljonit eurot;

b) liikmesriikide haldusasutuste esitatud andmed näitavad, et Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi abiga luuakse ligi 1 miljon töökohta, mis on oluline lisa 3 miljonile töökohale, mis luuakse ELi majanduses kokku selle aja jooksul;

c) rahaline toetus Euroopa Regionaalarengu Fondi programmide kaudu aitas 400 000 VKE-l vastu pidada majandus- ja finantskriisi mõjule ning suurendada oma konkurentsivõimet ja eksporti innovatsiooni kaudu;

d) ühtekuuluvuspoliitika aitas kaasa ELi siseturu tihedamale integreerimisele, eelkõige transpordiühenduste (eriti TEN-T koridoride) parandamise kaudu, energiatõhususe, vee ja reovee puhastamise ning jäätmekäitluse parandamisele, haridus- ja tervishoiutaristu moderniseerimisele, samuti teadusuuringute ja innovatsiooni parandamisele;

e) Euroopa territoriaalse koostöö programmide (Interreg) kaudu kättesaadav rahastamine tõhustas koostööd erinevate liikmesriikide naaberpiirkondade, kogu ELi liikmesriikide ning liikmesriikide ja ELi mitte kuuluvate riikide vahel, samuti aitas laiendada mõju, eelkõige seoses konkreetsete koostöötakistuste leevendamisega erinevates sektorites ning parema majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase integreerimisega, kujutades endast seega ELi lisaväärtuse väljapaistvat näidet;

(7) vaatamata ühtekuuluvuspoliitika positiivsetele tulemustele 2007.–2013. aastal, MÄRGIB teatud puudujääke selle perioodi jooksul, eelkõige järgmisi:

• puudused võetud meetmete asjakohasuse, järelevalve, tõhususe ja ühtsuse osas, mis näitavad, et rõhk tulemustele suunatusele ei olnud piisavalt tugev, ning
• vajadus suurendada haldussuutlikkust programmide juhtimistasandil ja vähendada halduskoormust ja -kulusid;

(8) MÄRGIB, et talituste töödokumentide aluseks olevad hindamised kajastavad olukorda 2014. aasta lõpus, kui programmide aruanded ei saanud veel täielikult kajastada eesmärkide ja sihtide saavutamist;

(9) MÄRGIB, et komisjon on alustanud ka Euroopa Sotsiaalfondi järelhindamist ja JÄÄB OOTAMA tulemuste esitamist sellega seotud talituste töödokumendis; PALUB komisjonil esitada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulevaste hindamiste tulemused koordineeritud viisil, et hõlbustada täielikku hindamist, pöörates vajaduse korral erilist tähelepanu kohapõhisele lähenemisviisile;

(10) TOONITAB, et ühtekuuluvuspoliitika, millega kaasnevad põhjalikud hindamised, esindab tõenditel põhineva poliitikakujunduse parimaid tavasid ja võib olla eeskujuks muudele ELi eelarvest rahastatavatele poliitikameetmetele;

(11) KUTSUB komisjoni ja liikmesriike ÜLES tutvustama koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega avalikkusele laialdaselt ühtekuuluvuspoliitika tulemusi ja eeliseid, mida toetavad kättesaadavad hindamised;

II. Hinnang ühtekuuluvuspoliitika ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide teatud uutele elementidele 2014.–2020. aastal

(12) RÕHUTAB, et võrreldes 2007.–2013. aasta programmitöö perioodiga lisati õigusraamistikku 2014.–2020. aasta programmitöö perioodiks mitmed uued elemendid, mille eesmärk on parandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusust, tulemustele suunatust ja ELi lisaväärtust. Esimesed konkreetsed kogemused teatavate uute elementidega, eelkõige tulemusraamistiku, temaatilise kontsentratsiooni, eeltingimuste ja ELi majandusjuhtimisega ühendavate seostega, saadi liikmesriikides nende partnerluslepingute ja -programmide väljatöötamise käigus. Uute elementide praktiline rakendamine nõudis hoolikat aja ja vahenditega seotud ettevalmistuste tegemist, et tagada kulutuste tõhususeks vajalike tingimuste, sealhulgas uute juhtimis- ja kontrollsüsteemide olemasolu. Samal ajal annavad õigusraamistiku uued vahendid, nagu ühised tegevuskavad, integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitavad kohaliku arengu strateegiad, liikmesriikidele uusi võimalusi;

(13) MÄRGIB, et ulatuslik programmitöö koos õigusaktide hilise vastuvõtmisega, samaaegsed ettevalmistused 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi lõpetamiseks ja oodatust pikem asutuste määramine on lükanud edasi 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi rakendamisetapi; EELDAB siiski, et liikmesriikide ja komisjoni programmitöö käigus tehtud jõupingutused tasuvad end järgmistel aastatel ära, võimaldades rakendada tõhusamalt kvaliteetseid programme ja võtta tulevikus aluseks käesoleval perioodil tehtud parendused; KUTSUB liikmesriike ja komisjoni üles astuma vajalikke samme käimasolevate programmide rakendamise ja nende edu kohta aruannete esitamise kiirendamiseks;

(14) TULETAB MEELDE, et noorte tööhõive algatus pakub suunatud toetust noorte tööpuuduse vastu võitlemiseks, mis kaasneb Euroopa Sotsiaalfondi toetatavate traditsiooniliste meetmetega ja täiendab riiklikke strateegilisi raamistikke, muu hulgas noortegarantii rakendamise kaudu; ja VÕTAB TEADMISEKS komisjoni hiljutise teatise,[7] milles on esitatud noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse rakendamise tulemused alates 2013. aastast;

(15) KUTSUB komisjoni üles esitama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide järgmiseks programmitöö perioodiks võimalikult kiiresti 2018. aastal seadusandlikud ettepanekud, et võimaldada kaasseadusandjatel saavutada õigeaegne kokkulepe ja panna alus programmitöö varajasele algusele;

(16) KUTSUB komisjoni üles kaaluma oma 2015. aastal käivitatud algatuse „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“[8] raames Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide uusi elemente eeskujuna muude ELi eelarvest rahastatavate ELi poliitikameetmete jaoks;

Tulemusraamistik

(17) TULETAB MEELDE, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid olid esimesed ELi rahastamisvahendid, mille juures võeti kasutusele mõõdetavatel näitajatel põhinev tulemusraamistik ja läbivaatamine ning millel on tulemusreserv, mis eraldatakse 2019. aastal ainult sellistele liikmesriikide programmide prioriteetidele, mille programmide tulemusraamistikus esitatud vahe-eesmärgid on saavutatud;

(18) TUNNUSTAB liikmesriikide ja komisjoni tehtud pingutusi ja pühendatud vahendeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumisloogika ja tulemusraamistiku välja töötamiseks (eriti selleks, et määratleda usaldusväärsed näitajad, nende lähtetase ja sihtväärtused); MÄRGIB, et see protsess on vallandanud kasulikud arutelud eesmärkide seadmise ja edu jälgimise osas ning andnud panuse meelestatuse muutumisse tulemustele suunatuse suurendamiseks liikmesriikides ja komisjonis;

Temaatiline kontsentratsioon

(19) TULETAB MEELDE, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele kehtivad õiguslikud nõuded seoses temaatilise kontsentratsiooniga, mille tulemusel finantstoetus on rohkem kontsentreeritud väiksemale valdkondade hulgale, mis aitavad kõige rohkem kaasa strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele ja annavad eeldatavasti paremaid tulemusi;

(20) TERVITAB asjaolu, et liikmesriikide Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi raames läbiviidavate programmide puhul on temaatiline kontsentratsioon saavutatud ja see on paljudel juhtudel ületanud miinimumnõudeid; LEIAB siiski, et tuleb säilitada tasakaal piiratud valdkondade hulgale keskendumist käsitlevate ettemääratud nõuete ja liikmesriikide vajaduste vahel, sealhulgas paindlikkus reageerida programmitöö perioodi ajal konkreetsetele siseriiklikele ja piirkondlikele arenguprobleemidele;

Eeltingimused

(21) TULETAB MEELDE, et 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil võeti kasutusele eeltingimused, et tagada enne Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu investeeringu tegemist, et liikmesriikides oleksid täidetud tingimused rahaliste vahendite tõhusaks kasutamiseks;

(22) LEIAB, et kuigi eeltingimuste täitmisel tuleb mõnikord kulutada märkimisväärselt palju aega ja vahendeid seadusandlike muudatuste või keeruliste reformide rakendamiseks, on neil positiivne mõju üldisele investeerimiskeskkonnale, haldussuutlikkuse suurendamisele ja heale valitsemistavale paljudes liikmesriikides; TERVITAB eeltingimuste toetavat rolli projektide kavade ja strateegiliste dokumentide, nagu aruka spetsialiseerumise strateegiate ettevalmistamisel, samuti ELi õigustiku kiiremal rakendamisel;

Seos ELi majandusjuhtimisega

(23) TULETAB MEELDE, et 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi õigusraamistikus võeti kasutusele meetmed selle tagamiseks, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mitmeaastaste investeeringute tegemisel järgitaks asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi. Selle programmitöö tõttu on praegused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmid ette nähtud toetama struktuurireforme kooskõlas Euroopa poolaasta protsessi kaudu määratletud ELi prioriteetidega;

(24) LEIAB, et asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi järgivad investeeringud aitavad kaasa struktuurireformide läbiviimisele ja asjaomase liikmesriigi üldise makromajandusliku olukorra parandamisele;

(25) LEIAB, et tulevikus tuleks püüda saavutada suuremat ühtsust erinevate meetmete vahel, mis ühendavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusust majandusjuhtimisega, võttes aluseks eeltingimuste kasutuselevõtuga saadud esimese positiivse kogemuse ning arvestades vajadust käsitleda sotsiaalseid, majanduslikke ja territoriaalseid probleeme, samuti mitmeaastaste programmide järjepidevust ja stabiilsust;

Lihtsustamine

(26) VÄLJENDAB KAHETSUST, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide õigusraamistiku tõhususe ja tulemustele suunatuse täielikku potentsiaali takistavad ülereguleerimine ning liiga palju eeskirjade ja kontrollide kihte (ELi, siseriiklik ja piirkondlik tasand); TULETAB MEELDE, et kõigi osalejate vaheline usaldus on liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise tõhusaks toimimiseks esmatähtis ja seda tuleks veelgi tugevdada, muutes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid kodanike, ettevõtjate ja haldusasutuste jaoks lihtsamaks, kättesaadavamaks ja arusaadavamaks; KORDAB sellega seoses, kui tähtsad on varajase hoiatamise mehhanismid ning auditi ELi ja siseriikliku tasandi ennetava rolli tugevdamine;

(27) TERVITAB järeldusi ja soovitusi, mida on seni teinud komisjoni asutatud kõrgetasemeline töörühm Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusesaajate huvides tehtava lihtsustamise jälgimiseks, ning JÄÄB OOTAMA töörühma tulevast tööd seoses 2020. aastale järgneva programmitöö perioodi ettevalmistamisega;

(28) VÕTAB TEADMISEKS komisjoni poolt 2016. aasta septembris nõukogule esitatud seadusandliku ettepaneku Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lihtsustamiseks käesoleval programmitöö perioodil ning ON JÄTKUVALT PÜHENDUNUD selle kiirele vastuvõtmisele; KUTSUB komisjoni ja liikmesriike ÜLES kasutama parimal viisil ära kõiki õigusraamistiku võimalusi (sealhulgas delegeeritud õigusaktide varajane ettevalmistamine), mis aitavad lihtsustada käimasolevate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide rakendamist;

(29) ON PÜHENDUNUD märkimisväärsele lihtsustamisele, tasakaalustades vajaduse stabiilsuse ja jätkuvuse järele ning halduskoormuse ja -kulude olulise vähenemise 2020. aastale järgneval programmitöö perioodil; LEIAB, et tulevasi otsuseid mõjutamata tuleks hoolikalt uurida järgmisi suundi ja uusi võimalusi:

a) lihtsad, selged ja kerged eeskirjad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele, suurema rõhuasutusega integreeritud lähenemisviisile (nt mitme rahastajaga programmid ja ühised eeskirjad kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks), tagades samas, et iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfond suudab tõhusalt ja tulemuslikult täita oma fondispetsiifilisi ülesandeid ja et eelistatakse lihtsaimat võimalust;

b) Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eeskirjad ja muude ELi fondide suhtes kohaldatavad eeskirjad, samuti teised ELi poliitikameetmed, mis mõjutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamist (eelkõige riigiabi eeskirjad), peaksid olema omavahel rohkem kooskõlas, et lihtsustada abisaajate jaoks ELi fondide rakendamist, aidata kaasa sünergiate tekkimisele ja erinevate programmide vastastikusele täiendavusele ning erinevate allikate ühendamist, samuti võimaldada ELi rahastamisvahendite tõhususe ja tulemuslikkuse võrdlemist;

c) kõigi lihtsustatud kuluvõimaluste kasutuselevõtu ja tõhusa kasutamise edasine hõlbustamine, millega kaasneksid nende kontrollimise ja auditeerimise selged nõuded;

d) lihtsam ja ühtlustatud liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise mudel, mis põhineks tulemustel, mitte nõuete täitmisel, et tõhustada veelgi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemustele suunatust, võttes samas arvesse ennetuse, proportsionaalsuse ja kulutõhususe tähtsust;

e) hinnang selle kohta, kas muudes ELi poliitikavaldkondades kasutatavatest rakendamismehhanismidest saadavad kogemused võiksid aidata parandada ühtekuuluvuspoliitika ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusust;

f) proportsionaalsuse laiem rakendamine ja diferentseerimise kasutuselevõtt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide rakendamisse, mis põhineks objektiivsetel kriteeriumidel ja programmidele pakutavatel positiivsetel stiimulitel;

(30) ON JÄTKUVALT PÜHENDUNUD sellele, et asjaomaste ministrite vahel üldasjade nõukogus toimuksid regulaarsed poliitilised arutelud, et vahetada mõtteid ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise ja tulemuste üle, samuti toetada poliitikaraamistiku ettevalmistamist 2020. aastale järgnevaks perioodiks.

^[1] Dok 15802/14.
^[2] Dok 9622/1/15 REV 1.
^[3] Dok 14266/1/15 REV 1.
^[4] Dok 7075/16.
^[5] Dok 10668/16.
^[6] Dok 12371/16.
^[7] Dok 12749/16 + ADD 1–3.
^[8] http://ec.europa.eu/budget/budget4results/index_en.cfm