Nõukogu järeldused kliimamuutustega seotud rahastamise kohta

KINNITAB TAAS ELi ja selle liikmesriikide kindlat toetust Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu tegevuskava 2030 õigeaegsele rakendamisele. KORDAB, kui tähtis on teha kiireid ja ambitsioonikaid edusamme Pariisi kokkuleppe pöördelise eesmärgi osas viia rahastamisvood vastavusse vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu suunas liikumisega ning võtta meetmeid nii individuaalselt kui ühiselt, et täita eesmärk tugevdada ülemaailmset reageerimist kliimamuutuste ohule. RÕHUTAB, kui tähtis on kajastada kõnealust eesmärki Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide osas saavutatud edusammude hindamisel, sh ülemaailmse kokkuvõtte tegemisel, ning RÕHUTAB vajadust töötada välja meetodid ja tingimused, et mõõta Pariisi kokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkti c rakendamise suunas tehtud ühiseid edusamme;

RÕHUTAB, kui tähtis on suurendada kapitali kättesaadavust keskkonnasäästlike ja kestlike investeeringute jaoks, ja TERVITAB sellega seoses hiljutisi arenguid rahvusvahelisel, piirkondlikul ja riiklikul tasemel, et suurendada finantssüsteemi võimekust mobiliseerida vahendeid vähesaastava ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu jaoks ning asjakohaselt juhtida asjaomaseid finantsriske, sh G20 keskkonnahoidliku rahastamise uurimisrühma, finantsstabiilsuse nõukogu kliimamuutustega seotud finantsandmete avaldamise töörühma, jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemelise eksperdirühma ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni poolt tehtavat tööd. RÕHUTAB, et CO₂-heite maksustamine on võtmetähtsusega komponent, et luua soodne keskkond investeeringute ümbersuunamiseks keskkonnasäästlikele ja kestlikele tootmistehnoloogiatele ning edendada uuenduslikke lahendusi. Sellega seoses TOETAB CO₂-heite maksustamise algatusi ning keskkonna ja majanduse seisukohast kahjulike toetuste järkjärgulist kaotamist edendavaid algatusi ja muu hulgas ülemäära heiteid tekitavate projektide rahastamise jätkuvat järkjärgulist vähendamist;

TUNNISTAB, et ühine eesmärk mobiliseerida 2020. aastaks 100 miljardit USA dollarit aastas on jätkuvalt tähtis panus Pariisi kokkuleppega kavandatud pöördelise muutuse elluviimiseks. KINNITAB TAAS, et EL ja selle liikmesriigid on kindlalt otsustanud jätkuvalt suurendada rahvusvahelist kliimamuutustega seotud rahastamist osana arenenud riikide ühisest eesmärgist mobiliseerida 2020. aastaks väga mitmesugustest allikatest, vahenditest ja kanalitest ühiselt 100 miljardit USA dollarit aastas ja jätkata seda kuni 2025. aastani. KORDAB, et avaliku sektori poolsel kliimamuutustega seotud rahastamisel on jätkuvalt tähtis roll. TOONITAB, et EL ja selle liikmesriigid annavad suurima osa avaliku sektori poolsest kliimamuutustega seotud rahastamisest, ning RÕHUTAB laiema rahastajate ringi osalemise vajalikkust tulevikus. INNUSTAB teisi arenenud riikidest osalisi täitma oma kohustusi ja mobiliseerima erasektori rahastamisvahendeid kõnealuse ühise eesmärgi täitmiseks. RÕHUTAB, et kliimamuutustega seotud rahastamise puhul on oluline tulemustele suunatud perspektiiv, tagades eraldatud ja kasutusele võetud rahaliste vahendite võimalikult suure mõju;

RÕHUTAB erasektori kui kliimamuutustega seotud rahastamise äärmiselt olulise allika tähtsat rolli ning vajadust selle potentsiaali paremini ära kasutada leevendamis- ja kohanemismeetmete rahastamiseks, ning MÄRGIB tugeva ja toetava poliitilise keskkonna keskset ja vajalikku rolli erasektoripoolse rahastamise mobiliseerimisel. MÄRGIB, et ELil on suur hulk vahendeid rahvusvaheliste kliimameetmete erasektoripoolse rahastamise mobiliseerimiseks ning et ta jätkab selliste vahendite väljatöötamist ja parandamist;

RÕHUTAB mitmepoolsete arengupankade tähtsust Pariisi kokkuleppega kavandatud pöördelise muutuse elluviimisel, sh nende 2020. aastaks seatud kliimamuutustega seotud rahastamise alaste lubaduste täitmise kaudu. INNUSTAB kõnealuseid, sh hiljuti asutatud panku jätkuvalt suurendama kliimaga seotud investeeringuid, kasutades seejuures oma vahendeid uuenduslikumalt ja tõhusamalt, et mobiliseerida erakapitali, ning viima oma tegevust veelgi enam kooskõlla Pariisi kokkuleppega ja seonduvate kestliku arengu eesmärkidega, aidates muu hulgas suurendada riikide suutlikkust projekte kavandada ja rakendada.

Samuti TERVITAB mitmepoolsete arengupankade jõupingutusi integreerida kliimakaalutlused oma portfellidesse, tuginedes oma tugevatele külgedele ja volitustele. Seeläbi INNUSTAB mitmepoolseid arengupanku jätkuvalt vähendama söeküttel töötavate elektrijaamade rahastamist, võttes arvesse meie partnerriikide praeguseid arengu- ja energiavajadusi. JULGUSTAB rahvusvahelisi ja piirkondlikke finantsasutusi ja ÜRO asutusi andma ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadi kaudu konventsiooniosalistele teavet selle kohta, kuidas nad integreerivad kliimaeesmärke ja kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamise meetmeid oma arenguabi ja kliimameetmete rahastamise programmidesse;

TOONITAB, et läbipaistvusraamistik on Pariisi kokkuleppe edukaks rakendamiseks äärmiselt tähtis, aidates jälgida: i) kliimamuutustega seotud rahastamist ning ii) riiklikult kindlaksmääratud panuses kavandatud meetmete rakendamisel tehtud edusamme. RÕHUTAB vajadust tagada tasakaalustatud edasiminek läbipaistvusraamistiku kõikides aspektides. RÕHUTAB läbipaistvuse alase suutlikkuse suurendamise algatuse (Capacity-building Initiative for Transparency) ja muude läbipaistvuse suurendamise algatuste õigeaegse ja tõhusa rakendamise tähtsust. TERVITAB ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel tehtud suuri edusamme eraldatud ja kasutusele võetud rahaliste vahendite arvestussätete osas ning TOETAB vajadust edasi arendada meetodeid, et usaldusväärselt jälgida riikliku sekkumise kaudu mobiliseeritud erasektori rahastamisvahendeid, mis võimaldab saada kokkuvõtlikud andmed topeltarvestust vältides. Sellega seoses INNUSTAB rakendama mobiliseeritud erasektori rahastamisvahendite arvestuspõhimõtteid, mida töötatakse välja OECD teadusalase koostöö võrgustiku (OECD Research Collaborative) ja OECD arenguabi komitee raames;

RÕHUTAB ülemaailmse kliimamuutustega seotud rahastamise tõhusa ülesehituse tähtsust. TUNNISTAB rahvusvaheliste finantsasutuste ja -mehhanismide olulist panust kliimamuutustega seotud rahastamisse ning KINNITAB TAAS oma valmisolekut kõnealuseid asutusi ja mehhanisme, sh Rohelist Kliimafondi jätkuvalt toetada. RÕHUTAB vajadust parandada olemasoleva kliimamuutustega seotud rahastamise institutsioonilise ülesehituse tõhusust ja tulemuslikkust ning siduvust ja täiendavust ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames. RÕHUTAB, et kõnealused edusammud tagaksid arengumaadele tõhusa juurdepääsu kliimamuutustega seotud rahastamisele, et toetada vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu alaseid riiklikke strateegiaid;

RÕHUTAB, et tähtis on suurendada rahalisi vahendeid kõige vaesemate ja eriti haavatavate arengumaade, näiteks vähim arenenud riikide ja väikeste arenevate saareriikide vajadustega tegelemiseks ja nende toetamiseks. TUNNISTAB sellega seoses kohanemisfondi käivitamise 10. aastapäeval olulisi panuseid, mida fond on teinud ühe osana kliimamuutustega kohanemise rahastamise laiemast süsteemist. RÕHUTAB, et EL ja selle liikmesriigid teevad praegu ja ka tulevikus ühiselt jõupingutusi, et suunata märkimisväärne osa avaliku sektori poolsest kliimamuutustega seotud rahastamisest kliimamuutustega kohanemise rahastamisse, ning et EL toetab kohanemist juba mitmete tehniliste ja rahaliste vahendite kaudu. RÕHUTAB vajadust aidata arengumaadel integreerida kliimaeesmärke arengustrateegiatesse, ning eelkõige integreerida kliimamuutustega kohanemise aspektid arengukavade kõikidesse etappidesse;

PALUB Euroopa Komisjonil esitada ülevaate ELi, sh Euroopa Investeerimispanga, ja selle liikmesriikide poolse kliimamuutustega seotud rahvusvahelise rahastamise kohta 2016. aastal ning nõukogul see panus heaks kiita enne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 23. istungjärku.