Rahvusvaheline maailma põlisrahvaste päev, 9. august 2022: kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus

Rahvusvahelisel maailma põlisrahvaste päeval on EL solidaarne enam kui 476 miljoni põlisrahvaga kogu maailmas, olgu need siis sani ja nama rahvad Lõuna-Aafrikas, aimarad Andide mäestikus, maoorid Uus-Meremaal, Põhja-Euroopas Lapimaal elavad saamid või Gröönimaa inuitid.

Me kordame oma kindlat pühendumust põlisrahvaste õiguste austamisele, kaitsmisele ja teostamisele, nagu on sätestatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis ja rahvusvahelises inimõigustealases õiguses. Põlisrahvad elavad ligi veerandil maailma pindalast. Neil on oluline roll rohkem kui 80% meie bioloogilise mitmekesisuse hoidmisel ja kaitsmisel, samuti on neil põhjalikud teadmised maa kestlikust majandamisest. Samal ajal on kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise tõsised mõjud neid kõige rohkem mõjutanud.

Põlisrahvaste identiteet on sageli tihedalt seotud nende maa ja keelega. Põlisrahvaste keeled kujutavad endast keerukaid kommunikatsioonisüsteeme, mis on välja kujunenud aastatuhandete jooksul. EL tervitab rahvusvahelist põlisrahvaste keelte aastakümmet (2022–2032). Ohustatud on rohkem kui 4000 põliskeelt, sest paljusid neist ei õpetata koolis ega kasutata avalikus sfääris.

EL on võtnud kohustuse edendada põlisrahvaste juhtide ja põlisrahvaste inimõiguste kaitsjate osalemist arenguprotsessides ja peamistes ülemaailmsetes otsustusfoorumites. Endiselt on väga oluline põlisrahvastega heas usus konsulteerimise põhimõtte kohaldamine, et saada nende vaba, eelnev ja teadlik nõusolek neid mõjutavate otsuste tegemiseks. Samuti võtab EL meetmeid tõhusamate normide kehtestamiseks vastutustundliku ettevõtluse kohta, et edendada kestlikku ja vastutustundlikku ettevõtluskäitumist, sealhulgas põlisrahvaste maadel.

EL on korduvalt tõstatanud inimõiguste kaitsjate olukorra küsimuse. 2021. aastal tapeti vähemalt 358 inimõiguste kaitsjat. Neist ligi 60% olid vaprad maa-, keskkonna- või põlisrahvaste õiguste kaitsjad ning üle veerandi kuulusid ise põlisrahvaste hulka. Ükski neist surmadest ei ole õigustatud. EL jätkab oma poliitika, dialoogide, rahastamisvahendite ja kõigi muude vahendite tõhustamist, et toetada põlisrahvaid ja teha lõpp karistamatusele.

Kandidaatriigid Türgi, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Albaania¹, Ukraina ja Moldova Vabariik, potentsiaalne kandidaatriik Bosnia ja Hertsegoviina¹ ning Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad EFTA riigid Island, Liechtenstein ja Norra ühinevad käesoleva avaldusega.

¹Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina osalevad jätkuvalt stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis.