Alternatiivkütuste taristu: esialgne kokkulepe laadimisjaamade ja tanklate arvu suurendamiseks kogu Euroopas

Täna saavutatud nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelise esialgse poliitilise kokkuleppe tulemusel võetakse lähiaastatel kogu Euroopas kasutusele rohkem laadimisjaamu ja alternatiivkütuste tanklaid, mis võimaldab transpordisektoril märkimisväärselt vähendada oma CO₂ jalajälge.

Kokkuleppega saadetakse inimestele ja sidusrühmadele selge signaal, et kogu ELi ulatuses rajatakse kasutajasõbralik laadimistaristu ja alternatiivkütuste, näiteks vesiniku tanklad. See tähendab, et tekib rohkem üldkasutatavaid laadimisvõimsusi nii linnatänavatel kui ka kiirteede ääres. Inimestel ei ole enam põhjust tunda muret oma kütuseelemendiga või elektriauto jaoks laadimisjaama või tankla leidmise pärast.

Rootsi taristu- ja elamumajanduse minister Andreas Carlson

Kavandatava õigusakti eesmärgid

Kavandataval alternatiivkütuste taristu määrusel on kolm eesmärki:

• tagada piisav taristuvõrk maanteesõidukite või laevade laadimiseks või tankimiseks alternatiivkütustega
• pakkuda alternatiive pardamootorite kasutamisele kai ääres seisvatel laevadel või lennujaamades seisvatel õhusõidukitel
• tagada, et taristut oleks lihtne kasutada, ja selle täielik koostalitlusvõime terves ELis

Kavandataval määrusel on oluline roll sellise taristu kasutuselevõtu kiirendamisel, et heiteta ja vähese heitega sõidukite ja laevade kasutamine ei oleks takistatud, tekitada transpordisektoris positiivne mõjuring ning viia ellu Euroopa kliimamääruse eesmärke.

Peamised elemendid, mis järgivad komisjoni ettepanekut

Esialgses kokkuleppes säilitatakse komisjoni ettepaneku peamised aspektid, st põhiparameetrid, millel on tegelik mõju kliimale, eelkõige:

• elektriliste kergsõidukite laadimise puhul koguvõimsusele esitatavad nõuded vastavalt registreeritud sõidukipargi suurusele ja üleeuroopalise transpordivõrgu TEN-T katvuse nõuetele 2025. ja 2030. aastal
• elektriliste raskeveokite laadimise ja vesinikutankimise puhul TEN-T katvuse nõuded 2030. aastaks, alustades elektriliste raskeveokite puhul 2025. aastast
• sadamakai ääres seisvatele laevadele elektrienergia tarnimisel 2030. aastal kohaldatavad nõuded

Komisjoni ettepanekusse tehtud peamised muudatused

Esialgse kokkuleppe tekstis muudetakse komisjoni ettepaneku mõningaid aspekte:

• arvestades elektriliste raskeveokite sektori spetsiifilist dünaamikat ja asjaolu, et nende puhul on turg vähem arenenud kui kergsõidukite puhul, algab taristu järkjärguline kasutuselevõtt 2025. aastal, eesmärgiga hõlmata kõik TEN-T teed 2030. aastaks
• selleks et investeeringud vesinikutankimise valdkonnas oleksid võimalikult tõhusad ning et võtta arvesse tehnoloogia arengut, on keskmes nõuded gaasilise vesiniku tankimistaristu kasutuselevõtule, pöörates erilist tähelepanu linnades asuvatele ja mitmeliigilistele transpordisõlmedele
• selleks et tagada, et elektrilaadimise nõuded oleksid kooskõlas paljude erinevate olukordadega kohapeal ning et investeeringud oleksid proportsionaalsed vajadustega, kohandatakse elektrilaadimisparkide koguvõimsust ning võimaldatakse suurendada väga väikese liiklustihedusega teelõikude laadimisparkide vahelist maksimaalset vahemaad
• selleks et teha elektrilaadimistaristu ja vesinikutankimistaristu kasutamine hõlpsaks, tehakse kättesaadavaks erinevad makse- ja hinnaesitusvõimalused, vältides seejuures ebaproportsionaalsete investeeringute tegemist, eelkõige olemasolevasse taristusse
• meresadamate kaldaäärset elektritoidet käsitlevad sätted on nüüd täielikult kooskõlas hiljuti kokku lepitud algatuse „FuelEU Maritime“ ettepanekuga
• tekstis selgitatakse iga osalise kohustusi, tagatakse edusammude jälgimine ja kasutajate nõuetekohane teavitamine ning antakse sektorile ühised normid ja tehnilised kirjeldused
• võttes arvesse märkimisväärseid tehnoloogilisi ja turuarenguid raskeveokite puhul, sisaldab esialgse kokkuleppe tekst klauslit spetsiifiliselt neid käsitleva läbivaatamise kohta lühikeses perspektiivis, samas kui kogu määrus vaadatakse läbi ka keskpikas perspektiivis

Edasine tegevus

Kaks kaasseadusandjat peavad esialgse poliitilise kokkuleppe nüüd ametlikult heaks kiitma. Nõukogu poolt kavatseb eesistujariik Rootsi esitada teksti võimalikult kiiresti liikmesriikide alalistele esindajatele (COREPER), et selle saaks ühel eelseisval nõukogu istungil ametlikult vastu võtta.

Taustteave

Alternatiivkütuste taristu määrus on paketi „Eesmärk 55“ osa. Euroopa Komisjoni poolt 14. juulil 2021 esitatud paketi eesmärk on võimaldada ELil vähendada oma kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ning saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Transpordi nõukogu leppis 2. juunil 2022 kokku üldises lähenemisviisis kõnealuse ettepaneku suhtes.

Esialgse kokkuleppe tekst tehakse kättesaadavaks hiljem.

• Pakett „Eesmärk 55“ (taustteave)
• Kronoloogia – Euroopa roheline kokkulepe ja pakett „Eesmärk 55“
• Euroopa kliimamäärus, 30. juuni 2021