"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu pidas poliitilise mõttevahetuse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS1) läbivaatamist käsitleva ettepaneku üle, mille komisjon esitas 17. juulil 2026, et tugevdada kliimaeesmärke ja kulutõhusat süsinikuheite vähendamist, toetades samal ajal tööstuse konkurentsivõimet. ELi heitkogustega kauplemise süsteem on maailma esimene ja suurim süsinikuturg. Selle kohaselt peavad ettevõtjad maksma oma kasvuhoonegaaside heite eest, et soodustada kasvuhoonegaaside heite kulutõhusat vähendamist ja rahastada üleminekut puhtale energiale. Kavandatud läbivaatamise eesmärk on kohandada süsinikuturgu ELi 2040. aasta eesmärgiga vähendada heidet 90%.
Peame tagama, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem oleks järgmiseks kümnendiks sobiv. Meie eesmärk on viia meie süsinikuturg kooskõlla meie kliimaeesmärkidega viisil, mis tagab ka tööstuse konkurentsivõime. Eesistujariik Iirimaa keskendub kokkuleppele jõudmisele detsembriks, et täita tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“ raames võetud põhikohustus.
Darragh O’Brien, Iirimaa kliima-, energeetika- ja keskkonnaminister
Istungil arutasid ministrid HKSi läbivaatamise ambitsioonikuse taset, nimelt iga-aastase heitkoguste piirmäära 2030. aasta järgset trajektoori ning rahvusvaheliste süsiniku arvestusühikute ja süsiniku liidusisese püsiva eemaldamise kasutamist. Samuti hindasid nad kavandatud rahastamismehhanisme ja väljendasid oma seisukohti lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise kohta süsteemis ning vajaduse kohta tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga. Mitu ministrid leidsid, et süsteemi kohaldamisala laiendamise korral on prioriteetsed lennundus-, merendus- ja jäätmesektor.
Poliitiline mõttevahetus andis suuniseid nõukogu ettevalmistavates organites tehtavaks tööks. HKSi läbivaatamine on osa tegevuskavast „Üks Euroopa, üks turg“.
Mida teeb EL kliimamuutuste küsimuses? (taustteave)
COP31 (kliimamuutused)
Ministrid kiitsid heaks järeldused seoses ettevalmistustega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 31. istungjärguks (COP31), mis toimub 9.–20. novembril 2026 Türgis Antalyas ning mida juhivad ühiselt Türgi ja Austraalia. Järeldustes määrati kindlaks ELi läbirääkimispositsioon ja kohtumise strateegilised eesmärgid.
COP31-l keskendub EL Pariisi kokkuleppe rakendamise tähtsusele ning kutsub tungivalt üles võtma kiiresti teaduspõhiseid meetmeid, et vältida igasugust lisasoojenemist ja pöörduda tagasi 1,5 °C trajektoori juurde. Järgides mitmepoolsuse põhimõtet, tunnistasid ministrid ÜRO kliimamuutuste raamistiku ja protsesside keskset rolli, rõhutades samal ajal kõigi ELi liikmesriikide COP31-l osalemise tähtsust ja kinnitades veel kord nendevahelise solidaarsuse põhimõtet.
Rahvusvahelised lepingud ja nõukogu roll (taustteave)
COP17 (elurikkus)
Ministrid kiitsid heaks järeldused, milles esitatakse ELi läbirääkimispositsioon ÜRO 2026. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 17. istungjärguks (COP17), mis toimub 19.–30. oktoobril Armeenias Jerevanis.
Eelseisva, iga kahe aasta tagant toimuva osaliste konverentsi raames toimub Kunmingi-Montréali üleilmse elurikkuse raamistiku rakendamise ja selle 23 eesmärgi (mille eesmärk on peatada elurikkuse vähenemine ja mis hõlmab muu hulgas kohustust kaitsta 2030. aastaks vähemalt 30% maismaa- ja merealadest) täitmise esimene ülemaailmne läbivaatamine. COP17-l kutsub EL üles võtma nende eesmärkide saavutamiseks kiirendatud meetmeid kõigis poliitikavaldkondades ja sektorites ning samuti valdkondadevahelisi meetmeid.
Nõukogu juhib tähelepanu sellele, et elurikkuse vähenemine kujutab endast jätkuvat ülemaailmset ohtu ja on sügavalt mures tõsise ja kiireloomulise olukorra pärast, mis tuleneb elurikkuse vähenemise, kliimamuutuste, reostuse ning maa, magevee ja ookeanide ökosüsteemi seisundi halvenemisega seotud globaalsete kriiside omavahelisest seotusest.
Ajal, mil nii mitmepoolsus kui ka looduskaitse on proovile pandud, on EL jätkuvalt kindlalt pühendunud sellele, et saavutada COP17-l elurikkuse valdkonnas positiivseid tulemusi. Üleilmses elurikkuse raamistikus kokku lepitud ambitsioonikusele ei saa allahindlust teha. Kutsume üles kiirendama üleilmset tegevust ja pöörama taas tähelepanu jõupingutuste lõimimisele kogu majanduses ja ühiskonnas.
Christopher O'Sullivan, Iirimaa elamumajanduse, kohalike omavalitsuste ja kultuuripärandi ministeeriumi riigiminister, vastutav looduse, kultuuripärandi ja elurikkuse küsimuste eest
Linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv: mitteametlik lõuna
Lõunalauas pidasid ministrid mitteametliku arutelu linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi üle. Nad keskendusid kahele väljakutsele: vajadusele tagada asjakohased looduskaitsestandardid ning kiirendada lihtsustamist ja suurendada konkurentsivõimet.
Eesistujariik Iirimaa esitas avalikul istungil koos komisjoniga aruande ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni osaliste konverentsi 17. istungjärgu (UNCCD COP17) kohta. See toimus 17.–28. augustil 2026 Mongoolias ja oli seega kolme Rio konventsiooni esimene osaliste konverents sel aastal.
Eesistujariik Iirimaa ja komisjon andsid nõukogule avalikul istungil ülevaate 27. septembrist kuni 2. oktoobrini 2026 Austraalias toimunud rahvusvahelise vaalanduskomisjoni 70. kohtumise tulemustest.
Austria, keda toetasid Tšehhi ja Eesti, tõstatas avaliku küsimuse vajaduse kohta teha lihtsustusi pakendite ja pakendijäätmete määruse alusel väiketootjate laiendatud tootjavastutuse ja siseturuga seoses.
Poola, keda toetasid Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Itaalia, Leedu ja Slovakkia, esitas teavet laiendatud tootjavastutuse kohta asulareovee puhastamise direktiiviga seoses ja põhimõtte „saastaja maksab“ õiglase kohaldamise kohta.
Avalikul istungil andis Belgia teavet vajaduse kohta töötada välja ühtsed Euroopa tervisepõhised standardid joogivees leiduvate metaboliitide valdkonnas.
