Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 12.–13. detsember 2021

Peamised tulemused

Kalandus

2022. aasta kalapüügivõimalused Atlandi ookeanil, Põhjamerel, Vahemerel ja Mustal merel

Kahepäevase istungi raames osalesid liikmesriigid kolmepoolsetel konsultatsioonidel, et määrata kindlaks enamiku töönduslike kalavarude püügivõimalused ELi vetes ja väljaspool ELi asuvates vetes, Vahemerel ja Mustal merel. Konsultatsioonid peaksid jätkuma esmaspäeva õhtul, kuni saavutatakse lõplik poliitiline kokkulepe 2022. aasta kalapüügivõimaluste suhtes.

Iga aasta detsembris tuleb põllumajanduse ja kalanduse nõukogu kokku, et kehtestada enamikule töönduslikele kalavarudele järgmise aasta püügi piirnormid, mida nimetatakse ka lubatud kogupüügiks (TAC), ning iga liigi jaoks riiklikud kvoodid, et tagada kalavarude ja ELi kalandussektori jätkusuutlikkus ning kalanduse keskkonna-, majanduslik ja sotsiaalne mõõde. Asjaomased kalavarud on need, mida EL majandab üksi, koos naabruses asuvate kolmandate riikidega või piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames sõlmitud kokkulepete alusel.

Nõukogu otsus põhineb Euroopa Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, ühise kalanduspoliitika eesmärke ja iga liigi jaoks kehtestatud maksimaalset jätkusuutlikku saagikust.

• Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

Põllumajandus

Kriisi ajal toiduga kindlustatuse tagamise hädaolukorrakava

Nõukogu võttis vastu järeldused, mis käsitlevad Euroopa Komisjoni hädaolukorrakava toidutarnete ja toiduga kindlustatuse tagamiseks kriisi ajal. Kava eesmärk on valmistuda võimalikeks tulevasteks väljakutseteks, sealhulgas äärmuslikeks ilmastikunähtusteks, taime- ja loomatervisega seotud probleemideks ning selliste peamiste sisendite nagu väetiste, energia ja tööjõu nappuseks. Ministrid pidasid algatust tervitatavaks ja tunnistasid, kui oluline on tugineda COVID-19 pandeemiast saadud kogemustele. Eelkõige rõhutasid nad, kui oluline on säilitada inimeste, kaupade ja kapitali piiriülene liikuvus, eriti kriisi ajal.

• Nõukogu kiitis heaks järeldused, mis käsitlevad uut Euroopa toidutarnete tagamise kava (pressiteade, 13. detsember 2021)
• Nõukogu järeldused, mis käsitlevad hädaolukorrakava toidutarnete ja toiduga kindlustatuse tagamiseks kriisi ajal
• Komisjoni teatis „Hädaolukorrakava, et tagada kriisi ajal toiduainetega varustamine ja toiduga kindlustatus“

Ebaausad kaubandustavad toiduainete tarneahelas

Toimus poliitiline mõttevahetus ebaausate kaubandustavade üle ELi toiduainete tarneahelas. Arutelul keskenduti eelkõige kahele peamisele ELi tasandi vahendile ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks põllumajanduses – direktiivile (EL) 2019/633 ja ühise põllumajanduspoliitika osana kehtestatud meetmetele. Tuginedes oma kogemustele riiklikul tasandil, jagasid ministrid oma seisukohti nende vahendite tõhususe kohta põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisel tarneahelas.

Muud päevakorrapunktid

Nõukogu sai eesistujariigilt teabe kalanduskontrolli määruse ja algatuse BIOEAST üle peetavate läbirääkimiste seisust. Viimati nimetatut käsitleti ka avalduses, mille Ungari delegatsioon esitas 11 BIOEASTi liikmesriigi nimel. Komisjon teavitas ministreid raadamisvabade toodete määruse ettepanekust ning viisidest, kuidas tõhustada avaliku sektori investeeringuid Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist. Muud liikmesriikide tõstatatud küsimused olid kiiluluumurrud munakanadel (Taani), toiduainete tarneahela kestlikkus (Slovakkia), põllumajanduslike toiduainete eksport Hiinasse (Leedu), põllumajanduslike sisendite hinnatõus (Hispaania), ÜPP strateegiakavad ja sealihasektori probleemid (mõlemad Tšehhi).

• Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kalanduskontrolli osas
• Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse raadamise ja metsade seisundi halvenemisega seotud teatavate kaupade ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja eksporti liidust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010
• Algatuse BIOEAST tulevikusuundade analüüsi kõrgetasemelise veebikonverentsi (27. september 2021) järeldused – teave eesistujariigilt

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Visegrádi rühma (Poola, Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) ning Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Rumeenia ja Sloveenia põllumajandusministrite pidulik ühisavaldus algatuse BIOEAST viienda sünnipäeva puhul

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Ühine lähenemisviis kiiluluumurdude arvu vähendamiseks munakanadel – teave Taani delegatsioonilt

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Toiduainete tarneahela muutmine kestlikumaks – ELi käitumisjuhendi põhjal saadud kogemused – teave Slovakkia delegatsioonilt

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Väetiste ja loomasöödaks kasutatavate toorainete hinnatõus ja selle mõju põllumajandussektorile – teave Hispaania delegatsioonilt

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• ÜPP strateegiakavade koostamine ja uue ÜPP reformi rakendamine – teave Tšehhi delegatsioonilt

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Kriitiline olukord ELi sealihasektoris – teave Tšehhi delegatsioonilt

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN

A-punktid

Nõukogu võttis aruteluta vastu punktid, mis on esitatud seadusandlike ja muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas.

Põllumajandusstatistika

Ministrid võtsid vastu muudatuse, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1091 seoses ELi toetusega põllumajandusettevõtete integreeritud statistika jaoks finantsraamistikus 2021–2027. Määruse eesmärk on tagada, et liikmesriikidele antakse jätkuvalt rahalist toetust, et koguda andmeid põllumajandusettevõtete struktuuri kohta, määrates kindlaks asjaomased rahastamispaketid aastateks 2021–2027.

Ühise põllumajanduspoliitika (2021–2027) raames vastu võetud delegeeritud õigusaktid

Nõukogu kinnitas oma kavatsust mitte esitada vastuväiteid kahe delegeeritud õigusakti suhtes, millega täiendatakse reformitud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sätteid. Esimeses õigusaktis sätestatakse lisanõuded teatavat liiki sekkumistele, mille liikmesriigid on oma ÜPP strateegiakavades kindlaks määranud, ning eeskirjad maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi hoidmise (HPK) 1. standardi suhtarvu kohta. Teise õigusaktiga kehtestatakse eeskirjad makseasutuste ja muude asutuste, finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise kohta.