"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 11.–12. oktoober 2021
Peamised tulemused
Kalandus
Läänemere 2022. aasta kalapüügivõimalused
Nõukogu leppis kokku Läänemere kümne majanduslikult kõige tähtsama kalavarulubatud kogupüügi (TAC) ja liikmesriikide kvoodid 2022. aastaks. Kokkuleppes määratakse kindlaks iga liigi kogused, mida liikmesriikidel on lubatud 2022. aastal püüda, ning nähakse ette ka teatavad tingimused piirkonnas tegutsevatele kalalaevadele.
Kokkulepe sisaldab mitmeid muudatusi eelmise aasta lubatud kogupüügis. Eelkõige:
Biomassi madala taseme tõttu piirati Läänemere lääneosas räime lubatud kogupüük kaaspüügile ja seda vähendati 50%; Läänemere keskosas vähendati seda 45%.
Kuna tursavarud ei ole paranenud, jätkas nõukogu tava kehtestada üksnes konkreetne lubatud kogupüük kaaspüügile. Nii oli see ka Läänemere avaosa lõhe puhul, kuigi Soome lahe lõhevarude lubatud kogupüüki suurendati mõõdukalt.
Lesta ja kilu lubatud kogupüüki suurendati vastavalt 25% ja 13%.
Tänase kokkuleppega saavutatakse tasakaal ELi kalurite toetamise ning Läänemere kalavarude pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise vahel. See põhineb usaldusväärsel teaduslikul nõuandel ja kajastab nõukogu pühendumust ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele, tegeledes samal ajal ka keskkonnaprobleemidega.
Sloveenia põllumajandusminister Jože Podgoršek
Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, millised on 2022. aastal Ühendkuningriigiga ühiste kalavarude püügivõimalused. Pärast Ühendkuningriigi EList väljaastumist toimuvad Ühendkuningriigiga igal aastal konsultatsioonid ühiste kalavarude üle kooskõlas ELi ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga. Delegatsioonid andsid komisjonile suuniseid seisukoha kohta, mille EL peab nendes konsultatsioonides võtma. Eelkõige rõhutasid nad vajadust võtta lubatud kogupüügi aluseks teaduslik nõuanne ja järgida ühise kalanduspoliitika eesmärke, võttes arvesse kestlikkuse majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte. Paljud liikmesriigid kordasid ka seda, kui oluline on rääkida nendel läbirääkimistel ühtsel häälel. Istungi raames allkirjastas mitu liikmesriiki poliitilise deklaratsiooni, mis käsitleb Ühendkuningriigi otsust mitte anda püügilitsentse mitmele Prantsuse kalalaevale Jersey ja Guernsey vetes. See deklaratsioon toetab Prantsusmaa seisukohta ja selles kutsutakse Ühendkuningriiki üles järgima kaubandus- ja koostöölepingu sätteid.
ELi-Norra ja rannikuriikide 2022. aasta konsultatsioonid
Ministrid vahetasid arvamusi Norra ja rannikuriikidega 2022. aasta kalapüügivõimaluste üle peetud konsultatsioonide üle. Läbirääkimised Norraga peaksid toimuma oktoobri keskpaigast novembri lõpuni ning rannikuriikidega algavad konsultatsioonid oktoobri lõpus. Delegatsioonid arutasid ELi prioriteete ja tegid kõnealusteks konsultatsioonideks ettevalmistusi.
ELi osalemine Atlandi tuunikala käsitleval koosolekul
Ministritel paluti anda komisjonile suuniseid seisukoha kohta, mille EL võtab 15.–22. novembril toimuval Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) aastakoosolekul. Arutelu hõlmas muu hulgas kavandatud meetmeid troopikatuuni (eelkõige suursilm-tuuni) majandamiseks ja lühiuim-makohai kaitsmiseks, hariliku tuuni varude taastamist ning seda, kui oluline on vältida negatiivset mõju väikesemahulisele ja rannalähedasele püügile. ICCATi ülesanne on tagada kalavarude pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine ning kaitsta mere ökosüsteeme. Selle soovitused mõjutavad otseselt ELi iga-aastaseid kalapüügivõimalusi.
Põllumajandus
ÜPP strateegiakavad
Reformitud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames, mis hõlmab ajavahemikku 2023–2027, palutakse liikmesriikidel koostada strateegilised kavad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas nad selle poliitika sätteid rakendavad. Ministrid arutasid oma kavade ettevalmistamise seisu, tegid kindlaks enda ees seisvad probleemid ning kajastasid asjaomaste sidusrühmadega peetud avalikke konsultatsioone. Samuti kutsusid nad komisjoni üles võtma vastu läbipaistva lähenemisviisi kavade hindamiseks, näiteks esitades selged hindamiskriteeriumid ja tagades võimalikult paljude suuniste avalikustamise.
Ministrid vahetasid arvamusi ELi põllumajandustoodete turustamisstandardite läbivaatamise üle. Nad rõhutasid turustamisstandardite tähtsust ja tunnistasid vajadust uurida võimalusi nende edasiseks parandamiseks, eelkõige eesmärgiga aidata kaasa suuremale kestlikkusele, andes samal ajal tarbijatele selget teavet ja säilitades ELi toodete konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Lisaks avaldasid paljud neist toetust eesistujariik Sloveenia ettepanekule vaadata läbi meesegude märgistamise normid, et näidata ära meesegus kasutatava mee päritoluriigid.
ELi turustamisstandardites sätestatakse miinimumnõuded toodetele, millega ettevõtjad kauplevad omavahel või mida turustatakse tarbijatele. ELi strateegia „Talust taldrikule“ näeb ette turustamisstandardite läbivaatamise, et suurendada toiduainete tarneahela kestlikkust. Muud kaalutlused hõlmavad vajadust ajakohastada teatavaid standardeid ja viia need kooskõlla tarbijate ootustega.
Meesegu märgistamist käsitlevate normide ajakohastamine on eesistujariik Sloveenia üks põhiprioriteete ning liikmesriikide täna väljendatud toetus toob meid sammu võrra lähemale selle olulise eesmärgi saavutamisele.
Sloveenia põllumajandusminister Jože Podgoršek
Ministrid arutasid komisjoni teatist ELi uue metsastrateegia kohta aastani 2030, mis avaldati 16. juulil 2021. Selle Euroopa rohelises kokkuleppes sisalduva strateegia eesmärk on kohandada Euroopa metsi, et reageerida sellistele ohtudele nagu kliimamuutused, säilitada metsade roll süsiniku neeldajana ning säilitada ja taastada ökosüsteeme, tagades samal ajal ka metsaressursside säästva majandamise.
Ministrid tervitasid strateegiat, kuid rõhutasid, kui oluline on tasakaalustada keskkonnaalased eesmärgid Euroopa metsade olulise majandusliku ja sotsiaalse rolliga. Ministrid rõhutasid, et strateegias tuleb võtta arvesse riiklikke eripärasid ning olemasolevaid riiklikke strateegiaid ja meetmeid, austades täielikult subsidiaarsuse põhimõtet, ning et tagada tuleks piisav rahastamine. Nõukogu võtab eeldatavasti strateegiat käsitlevad järeldused vastu novembris toimuval põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil.
Toimus arvamuste vahetus põllumajandus- ja metsandussektori võimaliku panuse üle uude paketti „Eesmärk 55“. Ministrid arutasid algatusega kaasnevaid väljakutseid ja võimalusi. Tõstatatud küsimused hõlmasid võimalikku kattumist uue ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) ning vajadust võtta kliimaeesmärkide seadmisel arvesse liikmesriikide erinevaid lähtekohti. Ministrite peamine sõnum oli, et ÜPP peamine eesmärk – toiduga kindlustatus – peaks alati olema tagatud. Samuti nõudis mitu delegatsiooni paketi mõju hindamist. Metsade osas tunnistasid ministrid nende olulist rolli süsiniku neeldajana ja elurikkuse säilitamisel, kuid rõhutasid, et peamine ülesanne on tasakaalustada metsanduse ambitsioonikamad keskkonnaalased eesmärgid metsade kestlikkuse sotsiaalsete ja majanduslike aspektidega.
Pakett „Eesmärk 55“ on rida omavahel seotud ettepanekuid, mille komisjon võttis vastu 14. juulil ja mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% (võrreldes 1990. aasta tasemega). Kolmel ettepanekul on selge seos põllumajanduse ja metsandusega, kuna need hõlmavad kolme peamise määruse läbivaatamist:
maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus (LULUCF);
„Eesmärk 55“: mida teeb EL, et kliimaeesmärgid jõuaksid õigusaktidesse? (Infograafik)
Muud päevakorrapunktid
Nõukogu istungi esimesel päeval said ministrid delegatsioonidelt teavet mitme teema kohta, sealhulgas Türgi ETR-kalapüük Kreeka territoriaalvetes, väetiste kõrge hind, olukord sealihasektoris, hiljutine G20 põllumajandusministrite kohtumine, Euroopa kvaliteedipoliitika eelseisev läbivaatamine ning ettepanek pikendada riigiabi ajutist raamistikku. Teisel päeval andis eesistujariik ajakohastatud ülevaate hiljutisest ÜRO toidusüsteemide tippkohtumisest, Hispaania delegatsioon esitas oma kandidaadi ÜRO maailma toiduga kindlustatuse komitee esimehe kohale ning Taani delegatsioon kutsus üles vaatama läbi loomade heaolu käsitlevad ELi õigusaktid.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Tänase kokkuleppega saavutatakse tasakaal ELi kalurite toetamise ning Läänemere kalavarude pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise vahel. See põhineb usaldusväärsel teaduslikul nõuandel ja kajastab nõukogu pühendumust ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele, tegeledes samal ajal ka keskkonnaprobleemidega.
