"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse Euroopa kiibimääruse 2.0 üle, mille Euroopa Komisjon esitas 3. juunil 2026 ning mille eesmärk on tugevdada Euroopa pooljuhitööstust, vähendada välissõltuvust ja suurendada kohalikku nõudlust kiipide järele.
EL on näidanud, et suudab võtta pooljuhtidega seoses kasutusele miljardeid eurosid, kuid pelgalt investeeringutest ei piisa, kui me jääme sõltuvaks mujal toodetud kiipidest. Järgmine kiibimäärus peab muutma ambitsioonid päris suveräänsuseks. Tehisintellekti ja kõrgtehnoloogia ülemaailmses võidujooksus ei saa Euroopa lubada endale üksnes kliendistaatust. Peame olema esirinnas.
Peter Burke, Iirimaa ettevõtlus-, turismi- ja tööhõiveminister
Liikmesriigid pidasid üldiselt kiibimääruse 2.0 eesmärke tervitatavaks ning rõhutasid vajadust tugevdada Euroopa pooljuhiökosüsteemi, vastupanuvõimet ja konkurentsivõimet. Arutelu käigus rõhutati, kui oluline on vähendada strateegilist sõltuvust, säilitades samal ajal avatud turud ja koostöö usaldusväärsete rahvusvaheliste partneritega. Delegatsioonid kutsusid üles kasutama kogu pooljuhtide väärtusahelas järjepidevat lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki liikmesriike, sealhulgas VKEsid, idufirmasid ja kujunemisjärgus ökosüsteeme, ning rõhutasid vajadust keskenduda investeeringute tegemisel valdkondadele, kus Euroopal on tugev võimekus ja juhtpositsiooni potentsiaal. Delegatsioonid pakkusid välja mitu peamist prioriteetset valdkonda, sealhulgas jõupooljuhid, fotoonika, kvanttehnoloogia, täiustatud pakendamine, kiipide projekteerimine, väljakujunenud tehnoloogia ja kõrgtehnoloogilised materjalid. Mitu ministrit rõhutas ka vajadust kiirendada üleminekut teadusuuringutelt ja innovatsioonilt industrialiseerimisele ja turuleviimisele, kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid, tagada juurdepääs kriitilistele toormetele ning tugevdada oskusi ja talente. Samal ajal kutsusid nad üles kehtestama lihtsaid, proportsionaalseid ja prognoositavaid reegleid, vältides tarbetut halduskoormust, ning tagama tiheda koordineerimise muude ELi algatuste ja rahastamisvahenditega.
Komisjon teavitas ministreid suuniste kavandi läbivaatamise seisust. 30. aprillil 2026 avaldatud suuniste kavandi eesmärk on koondada üle 20 aasta kestnud konkurentsieeskirjade täitmise tagamine ja kohtupraktika ühte raamistikku milles seatakse esikohale ülemaailmne konkurentsivõime, innovatsioon ja pikaajaline majanduslik vastupanuvõime. Pärast 2026. aasta juunis lõppenud avalikku konsultatsiooni võetakse suunised eeldatavasti aasta lõpuks lõplikult vastu.
Liikmesriigid pidasid üldiselt suuniste läbivaadatud kavandit tervitatavaks, tunnistades vajadust raamistikku ajakohastada, et võtta arvesse muutuvat turuolukorda ja tugevdada ELi konkurentsivõimet. Arutelu käigus rõhutati laialdast toetust sellele, et senisest enam võetakse arvesse innovatsiooni, kasvuvõimalusi, vastupanuvõimet, kestlikkust ja tõhusust. Paljud ministrid pidasid idu- ja kasvufirmade jaoks kavandatud innovatsioonikilpi tervitatavaks. Samas rõhutas mitu ministrit, et uued kriteeriumid peaksid täiendama, mitte asendama tõhusat konkurentsieeskirjade täitmise tagamist ning tarbijate ja VKEde kaitset. Samuti nõudis mitu ministrit suuremat selgust, taotledes konkreetseid analüüse majandusliku kasu kohta siseturu jaoks ning suuniseid turuosalistele õiguskindluse, prognoositavuse ja läbipaistvuse tagamiseks.
Majandusjulgeoleku integreerimine ELi konkurentsivõime poliitikasse – lõunalaua arutelu
Ministrid pidasid lõunalauas mitteametliku arutelu teemal „Majandusjulgeoleku integreerimine ELi konkurentsivõime poliitikasse“.
Muud küsimused
Muude küsimuste raames anti ministritele teavet 11 teema kohta.
Eesistujariik Iirimaa teavitas ministreid järgmiste seadusandlike ettepanekute menetlemise seisust:
– tööstuse kiirendamise õigusakt – määrus, mis käsitleb äriühinguõiguse 28. õigusraamistikku („EU Inc.“) – määrus, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond
Komisjon teavitas ministreid erinevate kriitilise toorme projektide seisust.
Austria, Poola, Slovakkia ja Tšehhi ning Ungari delegatsioon andsid ministritele ülevaate ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) läbivaatamisest konkurentsivõime seisukohast.
Hispaania, Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ,ja Slovakkia delegatsioon esitasid mõtteid kodumasinate sektorit käsitleva Euroopa tegevuskava kohta.
Saksamaa delegatsioon andis ministritele ülevaate konkurentsivõime nõukogu raames toimunud energiamahukate tööstusharude ministrite liidu kohtumisest.
Itaalia, Madalmaade, Portugali, Prantsusmaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari delegatsioon kutsusid üles rakendama kiiresti ELi kriitilise tähtsusega kemikaalide liidu esitatud peamisi soovitusi.
Poola, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari delegatsioon teavitasid ministreid asulareovee puhastamise direktiivi kohasest laiendatud tootjavastutusest kui takistusest Euroopa tööstuse konkurentsivõimele.
Bulgaaria ja Läti delegatsioon teavitasid ministreid reageerimisvõimelisemast vähese tähtsusega abi raamistikust.
Belgia, Madalmaade, Poola ja Prantsusmaa delegatsioon teavitas ministreid tulevasest Euroopa tootemäärusest.
Austria, Belgia, Itaalia, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ja Tšehhi delegatsioon esitasid oma seisukohad üldise grupierandi määruse kohta.
Poola delegatsioon teavitas ministreid pakendeid ja pakendijäätmeid käsitleva määruse mõjust ühtsele turule.
