ELi tööstuspoliitika

Euroopa tööstusstrateegia

ELi eesmärk on muuta oma tööstusharud maailmas konkurentsivõimelisemaks, samuti muutuste, innovatsiooni ja majanduskasvu võimaldajateks.

Euroopa tööstusstrateegia keskendub kolmele valdkonnale:

• ELi strateegiliste sõltuvuste käsitlemine
• ühtse turu vastupanuvõime suurendamine
• rohe- ja digiülemineku kiirendamine

Roheleppe tööstuskava raames tehti ettepanekuid lisaalgatusteks, et kiirendada tööstuse kliimaneutraalsusele üleminekut ja võimaldada Euroopal saavutada kliimaneutraalsus.

Lisaks tegi komisjon konkurentsivõime kompassi raames ettepaneku puhta tööstuse kokkuleppe ja tööstuse kiirendamise õigusakti kohta, et aidata tootjatel minna üle puhtale tootmisele ja puhtale tehnoloogiale, edendada tootmist ning suurendada ELi majanduskasvu ja konkurentsivõimet.

Strateegiline autonoomia

Strateegiline autonoomia tähendab ELi sõltuvuse vähendamist teistest, näiteks sellistes valdkondades nagu kriitilise tähtsusega materjalid ja elutähtsad tehnoloogiad, toit, taristu ja julgeolek.

Samuti annab see võimaluse arendada turge, tooteid ja teenuseid ning suurendada konkurentsivõimet ELis.

Tööstusstrateegia abil kavatsetakse:

• teha tööd mitmekesiste rahvusvaheliste partnerluste loomiseks, mis aitavad suurendada majanduse vastupanuvõimet investeeringute ja kaubanduse kaudu
• toetada uusi tööstusliitusid strateegilistes valdkondades, mis meelitavad ligi erainvestoreid ja aitavad luua töökohti
• jälgida strateegilisi sõltuvusi

Kriitilised toormed

2024. aasta märtsis vastu võetud kriitiliste toormete määruse eesmärk on:

• suurendada ja mitmekesistada ELi kriitiliste toormete tarneid
• parandada ringluspõhisust, sealhulgas ringlussevõttu
• toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ressursitõhususe valdkonnas ning asendustoorainete väljatöötamist

Seoses ELi aastase tarbimisega seadis EL 2030. aastaks järgmised eesmärgid:

• vähemalt 10% tuleb katta ELis kaevandatud toormega
• vähemalt 40% tuleb katta ELis töödeldud toormega
• vähemalt 25% tuleb katta ELis ringlusse võetud toormega

Kiibitööstus

ELi kiibimääruses käsitletakse pooljuhtide tööstuse ees seisvaid peamisi probleeme, et:

• leevendada nappust
• suurendada ELi varustuskindlust ja vähendada sõltuvust välisosalejatest
• luua kvaliteetseid töökohti ja ärivõimalusi

Eesmärk on kahekordistada 2030. aastaks ELi ülemaailmne turuosa pooljuhtide valdkonnas.

Ühtse turu vastupanuvõime

EL on vastu võtnud siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse, millega nähakse ette struktureeritud raamistik, et prognoosida olulisi häireid ELi siseturul, nendeks valmistuda ja neile reageerida.

Selle määrusega soovib EL:

• tugevdada oma siseturgu, rakendades ennetavaid meetmeid, mis võimaldavad hädaolukordadele tõhusalt reageerida
• kaitsta kriitilise tähtsusega tarneahelaid
• tagada kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine

Nullnetotehnoloogia tooted

Tänu nullnetotööstuse määruselesuurendab EL puhta tehnoloogia tootmist ELis.

Uued normid lihtsustavad keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse investeerimise tingimusi.

Eesmärk on katta 40% ELi vajadustest strateegiliste nullnetotehnoloogia toodete järele, nagu päikesepaneelid, tuuleturbiinid, akud ja soojuspumbad.

Õigusaktiga kiirendatakse edusamme ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks, suurendades samal ajal ELi tööstuse konkurentsivõimet, luues kvaliteetseid töökohti ja toetades ELi jõupingutusi energiasõltumatuse saavutamiseks.

Elektriturg

Elektrituru korralduse reformi eesmärk on:

• vähendada elektrihindade sõltuvust fossiilkütuste hindade kõikumisest
• kaitsta tarbijaid järskude hinnatõusude eest
• kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu

Samal ajal tagab reform ettevõtetele suurema stabiilsuse ja konkurentsivõime.

Vaata ka