Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 14. mai 2024

Peamised tulemused

Kinnipeetav maks

Nõukogu jõudis kokkuleppele (üldine lähenemisviis) nõukogu direktiivi suhtes, milles käsitletakse ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise menetluste kiiremaks ja turvalisemaks muutmist (FASTER).

Kapitaliturgude liidu toimimise parandamiseks on hädavajalik maksuvähendusmenetluste ühtlustamine. Mul on hea meel, et oleme jõudnud kokkuleppele sellise olulise ettepaneku suhtes, mille abil saame ka palju tõhusamalt maksupettuste vastu võidelda. See hõlbustab investeerimist teistesse riikidesse ja innustab loodetavasti eeskätt jaeinvestoreid Euroopa finantsturgudesse investeerima, mis lõppkokkuvõttes tuleb kasuks kogu majandusele.

Belgia asepeaminister ja rahandusminister Vincent Van Peteghem

• Maksustamine: nõukogu leppis kokku uutes kinnipeetava maksu menetlusi käsitlevates normides (FASTER) (pressiteade, 14. mai 2024)
• Maksustamine (taustteave)

Käibemaks digiajastul

Nõukogu vahetas arvamusi, et saavutada kokkulepe õigusaktide paketi „Käibemaks digiajastul“ üle, mille eesmärk on võidelda käibemaksupettuste vastu, toetada ettevõtjaid ja edendada digiteerimist.

Paketi abil ajakohastatakse käibemaksu aruandluskohustusi, standardides teabe, mida maksukohustuslased peavad iga tehingu kohta maksuhaldurile esitama, ning nähakse piiriüleste tehingute puhul ette e-arveldamise kasutamine, millega toetatakse käibemaksupettustevastast võitlust.

Sellega püütakse lahendada platvormimajanduse probleeme, suurendades platvormide rolli käibemaksu kogumisel, kui need vahendavad lühiajalise majutuse või reisijateveoteenuste osutamist.

Paketi eesmärk on ka võimaldada käibemaksukohustuslasena registreerimist ainult üks kord kõigi ELi liikmesriikide jaoks, laiendades ja parandades olemasolevate ühtse kontaktpunkti süsteemide ja pöördmaksustamise mehhanismide toimimist.

• Komisjoni ettepanek
• Digitaalmajanduse maksustamine (taustteave)

Taaste- ja vastupidavusrahastu

Ministrid vahetasid arvamusi taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seisu üle.

Nõukogu võttis vastu rakendusotsused, millega kiidetakse heaks Itaalia ja Hispaania esitatud muudetud taaste- ja vastupidavuskavad.

Taaste- ja vastupidavusrahastu on ELi ulatusliku rahalise toetuse programm, mille eesmärk on reageerida pandeemia poolt Euroopa majanduse jaoks tekitatud väljakutsetele.

Kõnealune rahastu on keskne element taasterahastus „NextGenerationEU“, mis on ajutine taastevahend, mis võimaldab Euroopa Komisjonil koguda vahendeid COVID-19 pandeemia tekitatud vahetu majandusliku ja sotsiaalse kahju korvamiseks.

• Nõukogu rakendusotsused, millega kiidetakse heaks Itaalia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang
• Nõukogu rakendusotsused, millega kiidetakse heaks Hispaania taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang
• Euroopa taastekava (taustteave)

Venemaa agressioon Ukraina vastu

Ministrid arutasid Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majanduslikku ja finantsmõju.

Ukraina rahandusminister Sergii Marchenko osales arutelus videolingi kaudu.

Ministrid arutasid Ukraina rahastu rakendamise edenemist.

Ministrid võtsid teadmiseks nõukogu edusammud seoses Venemaa tõkestatud varadest tuleneva erakorralise ootamatu tuluga.

Aruteluta päevakorrapunktide all võttis nõukogu vastu nõukogu rakendusotsuse Ukraina kava hindamise kohta.

Komisjoni hinnangu põhjal järeldas nõukogu, et Ukraina täidab Ukraina rahastust toetuse saamise eeltingimusi. See sillutab teed korrapärasele ja prognoositavale rahalisele toetusele Ukraina taastamiseks, ülesehitamiseks ja moderniseerimiseks järgmise nelja aasta jooksul.

Ukraina saab ajavahemikul 2024–2027 Ukraina rahastust prognoositavat rahalist toetust kokku 50 miljardit eurot.

• Ukraina kava: nõukogu kiitis heaks Ukraina rahastu raames tehtavad korrapärased maksed (pressiteade, 14. mai 2024)
• Ukraina rahastu
• ELi solidaarsus Ukrainaga (taustteave)
• ELi vastus Venemaa sissetungile Ukrainasse (taustteave)

Vananemine

Nõukogu kiitis heaks järeldused, milles käsitletakse vananevast elanikkonnast tulenevaid riigi rahanduse jätkusuutlikkuse väljakutseid.

Järeldustes tuginetakse Euroopa Komisjoni ja majanduspoliitika komitee koostatud 2024. aasta rahvastiku vananemise aruandes sisalduvatele peamistele järeldustele. Aruanne hõlmab vanusega seotud avaliku sektori kulutusi (nt pensionid ja tervishoid).

Nõukogu kinnitas oma järeldustes taas vajadust täiendavalt tegeleda vananemise majanduslike ja eelarveliste tagajärgedega, sealhulgas tagades usaldusväärse riigi rahanduse, suurendades tööhõivemäära ning kohandades pensioni- ja tervishoiusüsteeme neile väljakutsetele.

• Nõukogu järeldused, milles käsitletakse vananevast elanikkonnast tulenevaid riigi rahanduse jätkusuutlikkuse väljakutseid
• 2024. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta. ELi liikmesriikide majandus- ja eelarveväljavaated (2022–2070)
• Riigipõhised ülevaated

G20

Eesistujariik ja komisjon teavitasid ministreid 17.–18. aprillil 2024 toimunud G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumise ning Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kevadkohtumiste tulemustest.

• G20 veebisait
• IMFi veebisait

Finantskirjaoskus

Nõukogu kiitis heaks finantskirjaoskust käsitlevad järeldused, millega soovitakse aidata kaasa kapitaliturgude liidu loomisele.

Ambitsioonikama, kaasavama ja vastupidavama kapitaliturgude liidu loomiseks on äärmiselt oluline inimeste finantskirjaoskuse parandamine. Mul on hea meel, et 2024. aasta veebruaris Gentis toimunud mitteametlikul majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil käivitatud protsessi tulemusena võeti nüüd vastu nõukogu järeldused. Finantskirjaoskus on äärmiselt oluline, kui soovime suunata kasutult seisvaid sääste tulusatesse investeerimisprojektidesse. Mida paremad on inimeste teadmised oma isikliku rahanduse kohta, seda tõenäolisem on, et nad teevad enda ja ühiskonna kui terviku jaoks parimaid finantsotsuseid.

Belgia asepeaminister ja rahandusminister Vincent Van Peteghem

Järeldustes antakse komisjonile ja liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas parandada kodanike teadmisi ja arusaamist rahandusest, et aidata neil teha teadlikumaid finantsvalikuid ja julgustada neid Euroopa finantsturgudel investeerima.

Järeldused on jätkuks 2024. aasta veebruaris Gentis toimunud ECOFINi mitteametlikul kohtumisel peetud ministrite aruteludele.

• Kapitaliturgude liit: nõukogu kiitis heaks järeldused finantskirjaoskuse kohta (pressiteade, 14. mai 2024)
• Kapitaliturgude liit
• Finantskirjaoskus ELis

Finantsteenused

Eesistujariik andis ülevaate finantsteenuste valdkonna seadusandlike ettepanekute menetlemise seisust. See on majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu päevakorras korduv teema.

• Finantsteenuste valdkonna seadusandlike ettepanekute osas tehtud edusammud

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Digirahandus (taustteave)
• Kapitaliturgude liit (taustteave)

Kliimakoalitsioon

Muude küsimuste raames tutvustasid eesistujariik ja Madalmaade rahandusminister rahandusministrite kliimameetmete koalitsiooni 2024.–2025. aasta strateegilist tööprogrammi ning teavitasid ministreid 17. aprillil IMFi kevadisel kohtumisel toimunud koalitsiooni 11. ministrite kohtumise tulemustest.

• Tööprogramm aastateks 2024–2025
• Rahandusministrite kliimameetmete koalitsioon

Varjupaiga- ja rändelepe

Nõukogu võttis vastu Euroopa varjupaiga- ja rändesüsteemi pöördelise tähtsusega reformi käsitleva leppe. Nõukogu võttis vastu kümme õigusakti, millega kehtestatakse reeglid, mis aitavad korrakohaselt hallata ebaseaduslike rändajate saabumist, luua tõhusad ja ühtsed varjupaigamenetlused ning tagada koormuse õiglane jagamine liikmesriikide vahel. 

• Nõukogu võttis vastu ELi rände- ja varjupaigaleppe (pressiteade, 14. mai 2024)
• ELi varjupaiganormid (taustteave)

Makromajanduslik dialoog poliitilisel tasandil (MEDPOL)

Praegune ja kaks järgmist eesistujariiki (Belgia, Ungari ja Poola) tõid kokku sotsiaalpartnerid, Euroopa Keskpanga, eurorühma esimehe ja komisjoni, et pidada 13. mail kaks korda aastas toimuv makromajanduslik dialoog poliitilisel tasandil.

Kohtumine andis sotsiaalpartneritele võimaluse väljendada oma seisukohti järgmistes küsimustes:

• praeguste majandustingimuste, väljavaadete ja asjakohaste poliitikameetmete läbivaatamine
• majandusliku baasi tugevdamine: probleemid ja võimalused, keskendudes eelkõige konkurentsivõime aspektidele

• Makromajanduslik dialoog sotsiaalpartneritega 13. mail 2023 (pressiteade, 13. mai 2024)

Majandus- ja rahandusdialoog

14. mail toimunud kohtumise raames toimus majandus- ja finantsdialoog.

Praegune ja kaks järgmist eesistujariiki (Belgia, Ungari ja Poola) tõid kokku Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Kosovo¹, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi ja Ukraina rahandusministrid ja keskpankade juhid ning komisjoni ja Euroopa Keskpanga esindajad.

Esimest korda osalesid kohtumisel Gruusia, Moldova ja Ukraina. Ukraina osales vaatlejana, et vältida Ukraina rahastu raames juba tehtud töö dubleerimist.

Dialoogi eesmärk on tutvustada osalejatele ELi liikmesriikide majanduspoliitika tihedat koordineerimist Euroopa poolaasta kaudu.

Ministrid kiitsid heaks ELi ja Lääne-Balkani partnerite, Türgi, Gruusia, Moldova Vabariigi ja Ukraina vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi ühised järeldused.

---

 

¹ Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

• ELi ja Lääne-Balkani partnerite, Türgi, Gruusia, Moldova Vabariigi ja Ukraina vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi ühised järeldused.

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Mis on Euroopa poolaasta? (taustteave)