Skip to content

Digimajanduse maksustamine

Digimajanduse maksunormid, mis tuginevad hea maksuhaldustava põhimõtetele, võivad aidata edendada majanduskasvu ning muu hulgas viia ellu rohe- ja digipööre.

Miks on vaja digimajandus õiglaselt maksustada?

Digimajandus on toonud palju kasu nii eraisikutele kui ka äriühingutele. Samal ajal on teatavate digitegevuste ja uudsete ärimudelite esilekerkimine järjest suurem väljakutse olemasolevate maksusüsteemide jaoks. On oluline, et kõik majandussektorid maksaksid oma õiglase osa maksudest ja aitaksid kaasa ühiskonna toimimisele.

Praegused rahvusvahelise maksustamise küsimusi käsitlevad normid on töötatud välja eeldusel, et ettevõtetel on füüsiline asukoht mingis riigis. Majanduse üha suurema digiüleminekuga kaasnevad maksuprobleemid, näiteks maksutulude vähenemine maksustamise kuritegeliku vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise tõttu. Seepärast tuleb maksunorme asjakohaselt ajakohastada.

Uute tehnoloogiate ja ärimudelite esilekerkimise tõttu iseloomustab paljusid digivaldkonna äriühinguid järgmine:

  • neil on kasutajaid ja kliente riigis, kus neil ei ole füüsilist ärilist kohalolekut
  • nad saavad kasu suhtlusest kasutajate ja klientidega, kasutades nende andmeid ja panust

Kuna maksunormid eeldavad endiselt füüsilist kohalolu, ei maksustata digitegevusest saadud kasumit sageli vastavas turupõhises jurisdiktsioonis (riigis, kus asuvad kasutajad ja kliendid).

EL liigub digimajanduse õiglase maksustamise süsteemi suunas

Äriühingute maksustamist käsitlevate rahvusvaheliste normide ülemaailmne reform

Äriühingute maksustamise norme käsitlevad ELi õigusaktid on tihedalt seotud ülemaailmsete lahenduste leidmiseks tehtavate jõupingutustega ja on neist ajendatud. G20 ja OECD on pidanud läbirääkimisi rahvusvahelise digimajanduse maksustamise üle, et saavutada pikaajalise ülemaailmse lahenduse suhtes konsensus.

Tööd tehakse peamiselt G20/OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus. Algatus on juba toonud kokku 140 riiki ja jurisdiktsiooni.

8. oktoobril 2021 jõudis OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik kokkuleppele hargmaiste ettevõtete kasumi maksustamise rahvusvaheliste reeglite reformi peamistes aspektides. See kokkulepe on esitatud avalduses, mis käsitleb kahesambalist lahendust majanduse digiüleminekust tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks, mida tuntakse ka OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku 2021. aasta oktoobri avaldusena.

Kõik ELi liikmesriigid väljendasid sellele avaldusele oma toetust nii kaasava raamistiku liikmetena kui ka majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus ning Euroopa Ülemkogus.

OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasava raamistiku 2021. aasta oktoobri avalduses pakutakse välja kahesambaline lahendus.

Esimene sammas sisaldab reegleid ja kokkuleppeid, millega võimaldatakse maksustamisõiguste ümberjaotamine nende jurisdiktsioonide vahel, kus suurimatel ja kõige kasumlikumatel hargmaistel kontsernidel on turuosa ja kus nad teenivad kasumit.

Teine sammas hõlmab peamiselt reegleid suurimate hargmaiste kontsernide minimaalse tegeliku maksustamise kohta, mille eesmärk on vähendada maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise võimalusi. Samuti on selle eesmärk tagada äriühingu tulumaksu kokkulepitud ülemaailmse 15%lise miinimummäära maksmine.

Esimene sammas: maksustamisõiguste ümberjaotamine

Esimese samba peamine oodatav väljund on mitmepoolne konventsioon, mis võimaldab pooltel kasutada uut maksustamisõigust (summa A) (või see ümber jaotada).

Tekst hõlmab mitmesuguseid norme, mis käsitlevad

  • kohaldamisala, seost, maksubaasi
  • tulu saamise norme topeltmaksustamise kaotamiseks
  • vaidluste ennetamist ja lahendamist
  • ühepoolsete meetmete (nt riiklikud digimaksud) kaotamist ja peatamist
  • konventsiooni jõustumist

Esimese samba summa B tagab suurema maksukindluse, luues standardiseeritud siirdehindade võrdlusalused ühiste tehinguliikide jaoks.

Teine sammas: minimaalne tegelik maksustamine

Töö teise sambaga on edenenud esimese samba omast kiiremini. 14. detsembril 2021 kiideti OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus heaks OECD näidiseeskirjad „Majanduse digiüleminekust tulenevad maksustamisprobleemid – üleilmsed maksubaasi kahanemise vastased näidiseeskirjad (teine sammas)“. Kõik liikmesriigid on kohustunud neid eeskirju järgima.

Minimaalne tegelik maksustamine, mis kujutab endast teise samba põhisisu, põhineb kahel peamisel reeglil, mida tuntakse ka üleilmsete maksubaasi kahanemise vastaste näidiseeskirjadena (GloBE eeskirjad):

  • tulu arvessevõtmise reegel
  • alamaksustatud maksete reegel

Nende reeglite eesmärk on tagada, et vähemalt 750 miljoni euro suuruse käibega hargmaiste kontsernide kasumit maksustatakse tegeliku vähemalt 15%lise maksumääraga.

Teise samba reeglid võeti ELi õigusesse üle nõukogu 15. detsembri 2022. aasta direktiiviga hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus.

Kahe samba viimistlemine

Oma 10.–11. juuli 2023. aasta kohtumisel tegi G20/OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik kahesambalise projekti ülejäänud elementide osas täiendavaid edusamme. Ühe põhipunktina kinnitati, et lõplik kokkulepe mitmepoolse konventsiooni suhtes ja selle allkirjastamine peaks toimuma 2023. aasta lõpus.

ELi digimajanduse maksupoliitika

EL teeb tööd mitmes valdkonnas, et tagada praeguste maksunormide vastavus digiajastule. Need küsimused on olnud tema peamiste prioriteetide hulgas alates 2017. aastast.

2018. aasta märtsis pani Euroopa Komisjon ette uued normid, et tagada ELis digitegevuse õiglane maksustamine, mis edendaks ka majanduskasvu. Komisjoni ettepanekute menetlemine on aga peatatud, kuna praegu peetakse läbirääkimisi G20/OECD kaasavas raamistikus. Kui nendel läbirääkimistel saavutatakse üleilmne lahendus ja kokkulepe ning neid rakendatakse tõhusalt, ei ole nimetatud ettepanekuid vaja.

2018. aasta digimajanduse maksustamise pakett koosnes kahest seadusandlikust ettepanekust, et:

  • reformida äriühingu tulumaksu norme nii, et tulu maksustatakse seal, kus äriühingul on märkimisväärne digitaalne kohalolu
  • töötada välja ajutine maks digiteenuste osutamisest saadud tulude maksustamise jaoks (digiteenuste maks)

Halduskoostöö maksualase teabe vahetamisel

Üks ELi maksupoliitika põhielemente on halduskoostöö maksualase teabe vahetamise kaudu liikmesriikide vahel. See aitab tagada tulude tõhusat kogumist.

Majanduse digiüleminek tekitab erilisi probleeme, kuna teatavat liiki teave digitaalsest majandustegevusest saadava tulu kohta ei pruugi olla riiklikele maksuhalduritele kättesaadav.

Selle probleemi lahendamiseks ja kooskõlas ülemaailmselt kokku lepitud standarditega laiendab EL halduskoostöö ulatust, muutes sihipäraselt maksustamisalase halduskoostöö direktiivi.

Nõukogu võttis 2021. aasta märtsis vastu uued normid (DAC7), mille kohaselt on liikmesriikide maksuhaldurid alates 2023. aastast vahetanud automaatselt teavet tulu kohta, mida müüjad digiplatvormidel teenivad. See aitab:

  • hoida ära maksudest kõrvalehoidmist ja maksustamise vältimist seoses sellistel platvormidel toimuva tegevusega
  • edendada õiglast maksustamist
  • edendada võrdseid tingimusi nii platvormide kui ka müüjate jaoks

17. oktoobril 2023 võttis nõukogu vastu direktiivi, mis sisaldab maksustamisalase halduskoostöö direktiivi normide uusi muudatusi (DAC8). Need muudatused puudutasid peamiselt järgmist:

  • aruandlus ja automaatne teabevahetus krüptovaratehingutest saadava tulu kohta
  • kõige jõukamaid (varakaid) üksikisikuid käsitlevate maksualaste eelotsustega seotud teabe vahetamine

Eesmärk oli tugevdada maksuhaldurite vahelist halduskoostööd ning laiendada registreerimis- ja aruandluskohustuste kohaldamisala.

DAC8 normid hõlmavad täiendavaid vara- ja tululiike, näiteks krüptovara. Maksuhaldurid peavad automaatselt vahetama krüptovarateenuse osutajate aruandluse kaudu esitatud teavet. Seni on liikmesriikide maksuhalduritel olnud raske tagada maksukuulekust selles konkreetses valdkonnas. Kuna krüptovarad on detsentraliseeritud ja nendega kaubeldakse hõlpsasti piiriüleselt, on maksude tõhusa kogumise tagamiseks vaja tugevdada rahvusvahelist halduskoostööd.

Nõukogu võttis 14. aprillil 2025 vastu uued normid (DAC9), et tõhustada koostööd ja teabevahetust äriühingute minimaalse tegeliku maksustamise valdkonnas.

Uute normide eesmärk on:

  • luua ühtne standardvorm, mida hargmaiste ettevõtete kontsernid ja suured riigisisesed kontsernid peavad kasutama, et täita oma aruande esitamise kohustused, mis tulenevad teise samba direktiivist, millega rakendatakse G20/OECD ülemaailmset kokkulepet
  • tõhustada maksuhaldurite vahelist andmevahetust
  • vähendada äriühingute halduskoormust

Kõik liikmesriigid peavad DAC9 riigisisesesse õigusesse üle võtma 31. detsembriks 2025.

Õigusaktide pakett „Käibemaks digiajastul“

EL töötab ka uute meetmetega, et reformida ELi käibemaksusüsteemi nii, et see vastaks digiajastule.

Käibemaks on liikmesriikide võimude jaoks üks kõige olulisematest tuluallikatest, mille kaudu toetatakse selliseid avalikke teenuseid nagu haridus, tervishoid, raamatukogud ja ühistransport. Igal aastal koguvad ELi liikmesriigid ELis käibemaksutulu ligikaudu 1000 miljardit eurot.

Osa käibemaksust läheb ka ELi eelarvesse „omavahenditena“. Selle panuse suurus oli 2022. aastal ELi eelarves ligikaudu 20 miljardit eurot.

Ometi jääb suur hulk käibemaksu kogumata ja tasumata pettuste, haldusomavoli, pankrottide, maksejõuetuse ja muude tegurite tõttu.

Nõukogu andis 11. märtsil 2025 oma lõpliku heakskiidu paketile „Käibemaks digiajastul“, mille eesmärk on aidata võidelda käibemaksupettuste vastu, toetada ettevõtjaid ja edendada digiüleminekut.

Uute normidega:

  • täiustatakse veebipõhist käibemaksukohustuslasena registreerimise ühe akna süsteemi
  • nõutakse veebiplatvormidelt käibemaksu tasumist reisijateveoteenuselt ja lühiajaliselt majutuselt, kui üksikud teenuseosutajad on käibemaksu maksmisest vabastatud
  • muudetakse 2030. aastaks e-arvete põhjal täielikult digitaalseks ELis piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate digitaalse aruandluse kohustused

Käibemaksukohustuslasena registreerimise ühe akna süsteem

Ühe akna süsteem võimaldab ettevõtjatel teistes ELi riikides kaupade ja teenuste müügilt tasumisele kuuluvat käibemaksu deklareerida ja üle kanda ühe ainsa liikmesriigi haldusasutuste kaudu ja ühes keeles.

Kui aga ettevõtja soovib müüa kaupu ja teenuseid tarbijatele teistes liikmesriikides peale oma liikmesriigi (ettevõtte kaudu, mida ta selles liikmesriigis käitab), peab ta end käibemaksukohustuslasena registreerima nendes teistes liikmesriikides. Sama probleem puudutab ettevõtjaid, kes soovivad lihtsalt viia oma varud teise liikmesriiki ladustamiseks.

Selle probleemi lahendamiseks laiendataksegi uute normidega praeguste ühe akna süsteemide kohaldamisala teatavate kaupade (näiteks elektri või gaasi) ettevõtja- ja tarbijavahelisele müügile väljaspool enda liikmesriiki, seega ei piirdu see üksnes piiriülestele tarnetega.

See muudatus võimaldab veelgi rohkematel ettevõtjatel oma käibemaksukohustusi täita ühtse veebiportaali kaudu ja ühes keeles.

See meede peaks aitama ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, kümne aasta jooksul kokku hoida ligikaudu 8,8 miljardit eurot registreerimis- ja halduskulusid.

Nõukogu leppis 13. mail 2025 kokku uues direktiivis, mis käsitleb imporditud kaupade kaugmüügi ja impordikäibemaksuga seotud käibemaksunorme. Uute normide kohaselt vastutavad välismaa kauplejad või platvormid impordikäibemaksu eest ja käibemaksu eest imporditud kaupade kaugmüügilt lõppsihtkohaks olevas liikmesriigis. See soodustab impordi ühe akna süsteemi (IOSS) kasutamist, kuna välismaised kauplejad või platvormid, kes seda ei kasuta, tuleb registreerida igas liikmesriigis.

Platvormimajanduse käibemaks

Viimastel aastatel on platvormimajandus märkimisväärselt kasvanud nii nagu ka teatavaid teenuseosutajaid ja tarbijaid ühendavad veebiplatvormid.

Kehtivate käibemaksureeglite kohaselt ei maksa paljud veebiplatvormide kaudu pakutavate majutus- ja reisijateveoteenuste osutajad käibemaksu. Paljud neist teenuseosutajatest, kas üksikisikud või väikeettevõtjad, ei ole tavaliselt kohustatud end käibemaksukohustuslasena registreerima või ei ole lihtsalt teadlikud võimalikust kohustusest tasuda pakutavate teenuste eest käibemaksu.

Majutus- ja reisijateveo sektoris konkureerivad teenuseosutajad otseselt traditsiooniliste käibemaksukohustuslasena registreeritud teenuseosutajatega, nagu hotellid ja erasektori transpordiettevõtted. Näiteks suurtes Euroopa linnades tegutsevad hotellid konkureerivad veebiplatvormidega, mis pakuvad tuhandeid majutusruume samades linnades. Paljusid selliseid majutusruume ei maksustata.

Uute normide kohaselt hakkavad need platvormid vastutama käibemaksu kogumise ja ülekandmise eest maksuhalduritele, kui nende teenuseosutajad seda ei tee.

See aitab luua võrdsed tingimused ühelt poolt veebiplatvormide ning teiselt poolt traditsiooniliste lühiajalise majutuse ja transporditeenuste pakkujate vahel.

See leevendab VKEde koormust käibemaksureeglite mõistmisel ja järgimisel, eelkõige eri liikmesriikides, tuues samal ajal märkimisväärsel määral täiendavat käibemaksutulu.

Käibemaksu digitaalne aruandlus

Praegu esitavad ELi liikmesriikides müüvad ettevõtjad iga mõne nädala järel oma riiklikule maksuhaldurile koondaruande, milles antakse ülevaade oma müügist teiste ELi liikmesriikide ettevõtjatele.

Käibemaksualase teabe jagamisega viivitamine annab petturitele võimaluse selle ärakasutamiseks, muutes ametiasutuste jaoks kahtlaste või petturlike tehingute kiire tuvastamise raskemaks.

Uute normidega luuakse e-arvete kaudu käibemaksualane reaalajas toimiv digitaalne aruandlussüsteem, mis põhineb kehtival e-arveldamise Euroopa standardil.

Ettevõtjad väljastavad piiriüleste tehingute kohta e-arveid, edastades andmeid automaatselt maksuhalduritele, kes seejärel jagavad neid uue IT-süsteemi kaudu kahtlaste tegevuste avastamiseks.

ELi süsteem peaks kavakohaselt jõustuma 2030. aastal ja riiklike süsteemide täielik koostalitlusvõime peaks olema tagatud 2035. aastaks.

E-arvete süsteem:

  • vähendab käibemaksupettusi kuni 11 miljardi euro võrra aastas
  • vähendab järgmise kümne aasta jooksul ELi kauplejate haldus- ja nõuete täitmisega seotud kulusid rohkem kui 4,1 miljardi euro võrra aastas
  • tagab olemasolevate riiklike süsteemide koostalitlusvõime kogu ELis

Lisateave:

Kuidas ELi maksupoliitika toimib?

Kuidas ELi maksupoliitika toimib?

Maksustamise vältimise vastane võitlus ELis

Maksustamise vältimise vastane võitlus ELis

Ärinaine kõnnib mööda punktiiridest koosnevat helendavat noolt, mis sümboliseerib progressi ja digiüleminekut.
Digiüleminek – ELi digituleviku kujundamine

Digiüleminek – ELi digituleviku kujundamine

Teemad

Viimati läbi vaadatud: 28. aprill 2026