Kuidas ELi maksupoliitika toimib?
ELi maksupoliitika eesmärk on tagada õiglus ja edendada majanduskasvu, ühtlustades liikmesriikide maksunorme, võideldes pettuste vastu ja kohanedes ülemaailmsete majanduslike muutustega. ELi maksuküsimustes on ainus seadusandja nõukogu.
Mis on maksustamine?
Maksustamisel on keskne roll riigi sotsiaalse ühtekuuluvuse ja suveräänsuse säilitamisel ning maksud on tõhusa valitsemise finantsalustala.
Avaliku sektori tulud on peamine allikas selliste oluliste avaliku sektori funktsioonide rahastamiseks nagu haridus, tervishoid, heaolu, ohutus, teadusuuringud ja avaliku taristu süsteemid.
Maksutulud annavad riikidele ka võimaluse rahastada olulisi otsuseid, mis kujundavad nii majandust kui ka ühiskonda.
ELis saadakse peaaegu 90% riikide valitsuste käsutuses olevast tulust maksudest. See näitab, kui oluline on tagada, et liikmesriikide maksusüsteemid oleksid võimelised teenima vajalikku tulu. Kui maksutulu ei ole piisav, võib riik olla sunnitud võtma laenu, mis toob kaasa tulevased võlakohustused.
Maksustamise liigid ELis
EL ei saa kehtestada ega kehtesta makse kodanikele ega äriühingutele. See vastutus lasub ainult liikmesriikidel.
See tähendab, et Euroopa inimeste makstava maksu summa määravad kindlaks nende riikide valitsused.
Maksud on kahte laadi: otsesed maksud ja kaudsed maksud.
Otsene maksustamine
üksikisiku tulumaks
, ettevõtte tulumaks
Kaudne maksustamine
käibemaks,
, alkoholi-, tubaka- ja energiaaktsiis
Otsene maksustamine
Otsesed maksud kehtestatakse isikutele või äriühingutele (ettevõtetele). Sellised on näiteks tulumaks, ettevõtte tulumaks ja omandimaks.
Selle valdkonna ELi õigusaktid piirduvad liikmesriikide õigusaktide konkreetsete aspektide ühtlustamisega. Seda saab teha ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik ELi siseturu toimimise parandamiseks ja selliste ühiste piiriüleste probleemide lahendamiseks nagu maksudest kõrvalehoidmine või agressiivne maksuplaneerimine.
Kaudne maksustamine
Kaudsete maksudega maksustatakse tehingut. Selliseks maksuks on näiteks kaupade ja teenuste müügilt makstav käibemaks ning alkoholi, tubakatoodete ja energia müügi puhul aktsiis. Sellistel juhtudel tasub tarbija maksu ostuhinna osana ja müüja kannab tasumisele kuuluva maksusumma üle ametiasutusele.
Kõnealuse valdkonna ELi õigusaktid hõlmavad sageli riigisiseste õigusnormide ühtlustamist. Kui kaupade ja teenuste müüki käsitlevad maksunormid on ELis väga erinevad, võib see moonutada ettevõtjatevahelist konkurentsi ja raskendada piiriülest kaubandust.
Miks on ELi maksupoliitika vajalik?
Maksudel on oluline roll kaupade ja teenuste hinna kujundamisel ning need mõjutavad ka investorite ja tarbijate käitumist. Selle tulemusena võib maksupoliitika stimuleerida tootlikkust, suurendades investeeringuid ja innovatsiooni.
ELi riikide majandus seisab silmitsi mõjuga, mis tuleneb suurtest ülemaailmsetest muutustest, nagu demograafilised muutused, digiüleminek ja üleilmastumine, samuti kliimamuutuste ja COVID-19 järgse taastumise mõjuga ning ja Venemaa Ukrainasse sissetungi tagajärgedega.
Need väljakutsed mõjutavad maksusüsteemide vastupanuvõimet, tekitades seega üha suurema vajaduse viia need kooskõlla praeguste ja tulevaste majandussuundumustega.
ELi tasandi kaasamine on vajalik, et tagada maksunormide ja -poliitika kokkusobivus ELi ühtse turu toimimisega. Selline ühtlustamine on väga oluline, et täielikult ära kasutada ühtse turu potentsiaali, millest saavad kasu üle 400 miljoni ELi kodaniku ja miljonid ettevõtjad.
ELi maksustamiseesmärgid
Õigluse tagamine
Mõned maksumeetmed võivad avaldada ülekanduvat mõju teistele liikmesriikidele või tekitada tahtmatult takistusi piiriülesele kaubandusele. Selle vältimiseks ühtlustatakse ELis teatavaid maksuõigusnorme (nt käibemaksu valdkonnas), mis toob kaasa sujuvama siseturu toimimise, soodustades seeläbi majanduskasvu ja hõlbustades ladusamaid piiriüleseid tehinguid.
Kestliku majanduskasvu toetamine ja konkurentsivõime edendamine
Osa maksupoliitika meetmeid kooskõlastatakse selleks, et toetada ELi laiemaid majanduslikke eesmärke, käsitledes selliseid väljakutseid nagu demograafilised muutused, digiüleminek, üleilmastumine ja kliimakriisi mõju, edendades samal ajal majanduslikku ühtekuuluvust, vähendades erinevusi ning hõlbustades sujuvamaid piiriüleseid tehinguid ja investeeringuid.
ELi eelarve jaoks tulu tekitamine
Osa makse, näiteks käibemaks, on ELi eelarve üks tuluallikas. Teatav protsent sellest, mida liikmesriigid koguvad, kantakse üle ELi eelarvesse kui „omavahendid“.
ELi hiljutised maksualased meetmed
EL töötab välja õigusakte maksustamise valdkonnas, et toetada konkurentsivõimet ja majanduskasvu, edendada äritegevust kogu ELis, vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid, parandada maksumenetlusi ja võidelda maksupettuste vastu.
Nende seadusandlike jõupingutuste eesmärk on luua õiglasem ja tõhusam maksukeskkond, sealhulgas:
- vältida piiriüleste investeeringute topeltmaksustamist
- vähendada piiriülese äritegevuse kulusid
- võidelda maksustamise vältimise vastu
- maksustamine digiajastul
- ajakohastada käibemaksusüsteemi
- hõlbustada liikmesriikidevahelist halduskoostööd
vältida piiriüleste investeeringute topeltmaksustamist
Kui ELi resident investeerib väärtpaberitesse teises liikmesriigis, kohaldatakse nendelt saadud tasule kinnipeetavat maksu nii elukohariigis kui ka investeeringu tegemise riigis.
Topeltmaksustamise vältimiseks peab mitteresidendist investor pärast esitama taotluse tuluallikaliikmesriigi poolt ülemääraselt kinnipeetud maksu tagastamiseks. Need maksutagastuse menetlused on tavaliselt koormavad, aeganõudvad ja kulukad.
Selle probleemi lahendamiseks võttis nõukogu 10. detsembril 2024 vastu direktiivi ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (FASTER).
Uute normidega:
- kehtestatakse kaks kiirmenetlust, mis täiendavad olemasolevat standardset maksutagastuse menetlust: tulu tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise süsteem ja kiire maksutagastuse süsteem, mis muudab maksutagastusprotsessi kogu ELis kiiremaks ja muudab selle ühtseks
- kehtestatakse ühine ELi digitaalne maksuresidentsuse tõend (eTRC), mida maksu maksvad investorid saavad kasutada kinnipeetava maksu vähendamise kiirmenetluste puhul
- kehtestatakse finantsvahendajate (nagu pangad või investeerimisplatvormid) standardne aruandluskohustus, mis lihtsustab liikmesriikide maksuhalduritel võimalike maksupettuste ja -kuritarvituste avastamist
Piiriülese äritegevuse kulude vähendamine
Hoolimata tihedalt integreeritud ELi ühtsest turust seisavad ettevõtjad endiselt silmitsi maksutõketega, kuna nad peavad järgima 27 erinevat riiklikku äriühingute maksustamise süsteemi. See toob piiriülestele ettevõtjatele kaasa suured kulud ja ebakindluse.
2023. aasta septembris tegi komisjon Euroopa ettevõtjatele ettepaneku luua tulu maksustamise raamistik (BEFIT), et vähendada maksukuulekusega seotud kulusid piiriüleste ettevõtjate jaoks. Ettepanek sisaldab järgmist:
- ühised normid samasse kontserni kuuluvate äriühingute maksubaasi arvutamiseks
- üks koondmaksubaas kontserni kõigi liikmete jaoks
- BEFITi kontserni osa koondmaksubaasis arvutatakse kolme eelneva majandusaasta keskmise maksustatava tulu alusel
Neid norme kohaldataks ELis tegutsevate suurte kontsernide suhtes, kusjuures kohaldamise võimalus on ka keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Ettevõtet loetakse suure kontserni osaks, kui tema aastane kogutulu on vähemalt 750 miljonit eurot ja emaettevõtja osalus on vähemalt 75%.
Võitlus maksustamise vältimise vastu
Maksustamise vältimine läheb liikmesriikidele maksma miljardeid eurosid igal aastal. Üleilmastumine ja tehnoloogia areng on seda tegevust märkimisväärselt hõlbustanud.
ELil on olnud oluline roll liikmesriikide abistamisel maksueeskirjade kooskõlastamisel, et tagada võrdsed tingimused. Käitumisjuhend (äriühingute maksustamine) on oluline vahend õiglase maksukonkurentsi edendamiseks ELis ja kogu maailmas.
Võttes arvesse ebaausa maksukonkurentsi ülemaailmset olemust, edendab EL head maksuhaldustava ning võitleb rahvusvahelisel tasandil maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu. Nõukogu avaldab korrapäraselt maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu, mis hõlmab jurisdiktsioone, kes ei ole täitnud hea maksuhaldustava kriteeriume või on keeldunud neid kriteeriume täitmast.
- Maksustamine: nõukogu võttis vastu uue elektroonilise käibemaksust vabastamise tõendi paberkandjal vormide asendamiseks (pressiteade, 18. veebruar 2025)
- Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu
Maksustamine digiajastul
Digimajanduse maksustamine on suhteliselt uus maksupoliitika komponent ja kajastab vajadust tegeleda kasvavast digimajandusest tulenevate probleemidega.
Digimajandus on toonud palju kasu nii eraisikutele kui ka äriühingutele. Samal ajal on uudsed ärimudelid ja teatavate digitaaltegevuste arvu suurenemine avaldanud survet riikide maksusüsteemide tavapärastele normidele.
Seetõttu tuleb maksunorme kohandada, et viia need digiajastuga vastavusse. Kõik majandussektorid peavad maksma oma õiglase osa maksudest ja panustama ühiskonna toimimisse.
Need küsimused on olnud nõukogu peamiste prioriteetide hulgas alates 2017. aastast.
Käibemaksusüsteemi ajakohastamine
Käibemaks digiajastul
Käibemaks on ELi liikmesriikide peamine tuluallikas, mis aitab rahastada olulisi avalikke teenuseid, nagu haridus, tervishoid ja ühistransport. Sellest hoolimata jääb suur hulk käibemaksu jätkuvalt kogumata ja tasumata pettuste, haldusomavoli, pankrottide, maksejõuetuse ja muude tegurite tõttu.
Selleks et ajakohastada praegust käibemaksusüsteemi ja muuta see digiajastule vastavaks, võttis nõukogu 11. märtsil 2025 vastu õigusaktide paketi „Käibemaks digiajastul“. Uute normide eesmärk on võidelda käibemaksupettuse vastu, toetada ettevõtjaid ja edendada digiüleminekut kogu ELis.
Pakett sisaldab meetmeid praeguste ühe akna süsteemide kohaldamisala parandamiseks ja laiendamiseks, võimaldades suuremal arvul ettevõtjatel täita oma käibemaksukohustusi ühtse veebiportaali kaudu ühes keeles.
Lisaks hakatakse nõudmalühiajalise majutuse ja reisijateveoteenuse veebiplatvormidelt käibemaksu kogumist ja tasumist maksuametile juhtudel, kus üksikud teenuseosutajad seda tegema ei pea.
Paketiga kehtestatakse ka e-arvetel põhinevad täielikult digitaalsed aruandluskohustused, mille eesmärk on muuta ELi piiriüleste ettevõtjate käibemaksuaruandlus 2030. aastaks täielikult digitaalseks.
- Maksustamine: nõukogu võttis vastu õigusaktide paketi „Käibemaks digiajastul“ (pressiteade, 11. märts 2025)
- Käibemaks ELis
Elektrooniline käibemaksust vabastamise tõend
Osana käibemaksusüsteemi ajakohastamise püüdlustest võttis nõukogu 18. veebruaril 2025 vastu uued õigusnormid, millega kehtestatakse elektrooniline käibemaksust vabastamise tõend.
Paberkandjal tõendid, mida kasutatakse kaupade käibemaksust vabastamise puhul asendatakse elektroonilise vormiga. Digitaalne tõend lihtsustab ja ühtlustab protsessi kaupade importimisel saatkondade, rahvusvaheliste organisatsioonide või relvajõudude jaoks.
Uued normid jõustuvad 1. juulil 2031 ning kehtestatakse ka täiendav üheaastane üleminekuperiood, mille jooksul saavad liikmesriigid kasutada nii elektroonilisi kui ka paberkandjal tõendeid.
Liikmesriikidevahelise halduskoostöö tõhustamine
ELis võivad maksumaksjad olla kohustatud deklareerima kogu teenitud tulu oma elukohariigis. Kuigi maksuhaldurid saavad jälgida rahvatulu selliste meetmete abil nagu maksude kinnipidamine või riiklik aruandlus, on keerulisem selle tagamine, et maksumaksjad deklareerivad välisriigist saadud tulu.
Halduskoostöö direktiivi alusel aitavad ELi liikmesriigid ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, vahetades maksualast teavet automaatselt, spontaanselt ja taotluse alusel. See raskendab üksikisikutel ja ettevõtetel oma vara või tulu varjamist maksuhaldurite eest. Halduskoostöö direktiiv kehtib alates 2014. aastast ning sellel on oluline roll maksustamise läbipaistvuse ja ELi liikmesriikide vahelise koostöö edendamisel.
2023. aastal laiendas nõukogu halduskoostöö direktiivi kohaldamisala ning lisas sellesse normid, mis puudutavad aruandlust ja automaatset teabevahetust krüptovaratehingutest saadava tulu ning kõige jõukamaid (suure netovaraga) üksikisikuid puudutavate maksualaste eelotsuste kohta.
Nõukogu võttis 2025. aastal vastu direktiivi (DAC 9), millega muudeti kehtivat halduskoostöö direktiivi, et tõhustada koostööd ja teabevahetust äriühingute minimaalse tegeliku maksustamise valdkonnas. Uue direktiiviga aidatakse hargmaistel ja suurtel kodumaistel ettevõtjatel täita G20/OECD ülemaailmse kokkuleppe kohaseid maksuaruandluse kohustusi.
Liikmesriigid peavad uued normid rakendama 31. detsembriks 2025.
Nõukogu kui ainus ELi seadusandja
ELi tasandi maksualased õigusaktid võtab vastu nõukogu, kes tegutseb ainsa seadusandjana, nagu on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes. Konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga, kuid tal ei ole selles valdkonnas seadusandlikke volitusi. Seda nimetatakse seadusandlikuks erimenetluseks.
Direktiivid või määrused võetakse vastu nõukogu ühehäälse otsusega. Õigusakti nõukogu poolt vastuvõtmiseks ei tohi olla ühtegi vastuhäält.
Seadusandlik protsess algab Euroopa Komisjoni poolt ettepaneku esitamisega uute ELi maksualaste õigusaktide või kehtivate õigusaktide muutmise kohta.
Vt ka
Maksustamise vältimise vastane võitlus ELis
Käibemaks ELis
Digimajanduse maksustamine
Viimati läbi vaadatud: 20. november 2025