Välisasjade nõukogu, 24. jaanuar 2022

Peamised tulemused

Euroopa julgeolekuolukord

Kõige olulisem on see, et me kinnitasime taas oma tugevat ühtsust ja ühtset lähenemist Euroopa julgeolekuprobleemidele. Meie ühtsus on meie tugevus ja nõukogus valitseb selles osas üksmeel.

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Välisasjade nõukogule anti ülevaade viimastest arengutest seoses Venemaa vägede koondumisega ümber Ukraina ning nõukogu pidas arutelu Euroopa julgeolekuolukorra üle, mis hõlmas ka olukorda Valgevenes ja Kasahstanis.

Selle arutelu raames oli ministritel võimalus vahetada videokonverentsi teel mitteametlikult arvamusi USA välisministri Antony Blinkeniga.

Nõukogu kiitis samuti heaks seda küsimust käsitlevad järeldused. Järeldustes rõhutatakse, et Venemaa püüdlused joonistada maha Euroopas uued eraldusjooned õõnestavad Euroopa julgeoleku aluspõhimõtteid ning toovad tagasi tumedad mälestused mõjusfääride mõistest, mis ei kuulu 21. sajandisse. Nõukogu kinnitab taas oma täielikku ja vaieldamatut toetust Ukrainale ning selgitab, et igasugusel Ukraina vastu suunatud edasisel sõjalisel agressioonil on tohutud tagajärjed ja kõrge hind.

• Euroopa julgeolekuolukord: mõiste „mõjusfäärid“ ei kuulu 21. sajandisse (pressiteade, 24. jaanuar 2022)

Ministrid nõustusid, et EL peaks jätkama diplomaatilisi jõupingutusi, et veenda Venemaad valima dialoogi, ning tegid kõrgele esindajale ülesandeks jätkata ELi seisukoha kooskõlastamist selliste peamiste partneritega nagu USA, NATO ja OSCE. Samal ajal jätkab EL desinformatsiooni vastu võitlemist.

Kuigi esimeseks valikuks on dialoog, selgitas kõrge esindaja, et liiguti edasi tööga, mille eesmärk on valmistada ette Venemaa võimalikule agressioonile reageerimine, ning seda tööd jätkatakse kooskõlastatult peamiste partneritega.

Lisaks suurendab EL oma jõupingutusi Ukraina ja teiste partnerite vastupanuvõime suurendamiseks finantsabi paketi kaudu, mis koosneb hädaabilaenudest ja toetustest, küber- ja hübriidohtude vastasest toetusest ning julgeoleku ja kaitse toetusest, sealhulgas Ukraina sõjalise hariduse sektori reformi kaudu.

Süüria

Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi Süüria teemal, tuginedes ÜRO erisaadiku Geir Pederseni esitatud teabele.

Pärast enam kui kümmet aastat ei ole konflikt Süürias kaugeltki lõppenud ning on jätkuvalt kannatuste ja ebastabiilsuse allikaks.

Nõukogu kordas oma üleskutset leida poliitiline lahendus ja rõhutas, et normaliseerimine, sanktsioonide tühistamine või ülesehitamine ei ole võimalik enne, kui Süüria režiim pühendub poliitilisele üleminekule. Ministrid nõudsid veel kord, et Süüria režiim ja selle liitlased tegutseksid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2254 täieliku rakendamise nimel.

EL teeb koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, sealhulgas Araabia Riikide Liigaga, et aidata Süüria rahvast ja edendada poliitilist protsessi. EL kavatseb korraldada 2022. aasta mais kuuenda Brüsseli konverentsi, et luua rahalisi vahendeid Süüria rahvale ja pagulasi vastuvõtvatele kogukondadele, anda sõna Süüria kodanikuühiskonnale ning kiirendada poliitilise lahenduse leidmist.

Liibüa

Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi viimaste arengute üle Liibüas, eelkõige 24. detsembriks 2021 kavandatud riiklike valimiste edasilükkamise üle.

Riik on teelahkmel ja EL on jätkuvalt pühendunud liibüalaste toetamisele, et korraldada võimalikult kiiresti vabad, õiglased, kaasavad ja usaldusväärsed valimised.

Ministrid kinnitasid ELi prioriteete – liibüalastel on õigus valida oma esindajad valimiste teel ja riigis tuleb lõpetada välisrelvajõudude kohalolek – ning julgustasid kõiki sidusrühmi leppima kokku edasises tegevuses, et anda liibüalastele võimalus valimistel hääletada.

Samuti teatas kõrge esindaja, et valimisvaatlusmissiooni lähetamise võimalust hinnatakse pärast seda, kui liibüalased on teinud otsuse uue valimiste ajakava kohta.

Päevakajalised küsimused

Mali osas mõistsid ministrid hukka Wagneri grupi kohaloleku ning Mali ametivõimude otsuse kehtestada pikem, nelja-aastane üleminekuperiood.

Kõrge esindaja teatas, et kooskõlas Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) poolt hiljuti vastu võetud otsusega on saavutatud poliitiline kokkulepe kehtestada sanktsioonid nende suhtes, kes takistavad üleminekut.

Kõrge esindaja rõhutas, et EL jälgib väga tähelepanelikult arenguid Burkina Fasos; väljendas muret president Roch Marc Christian Kaboré kinnipidamise ja relvastatud sõdurite kohaloleku pärast riikliku raadio- ja televisioonijaama peakorteris ning kutsus üles austama põhiseadust ja vabastama president Kaboré.

Nõukogu järeldused

Nõukogu kiitis heaks järeldused, millega kinnitatakse ÜRO ja ELi rahuoperatsioonide ja kriisiohjamise strateegilise partnerluse prioriteedid aastateks 2022–2024.

• ÜRO ja ELi rahuoperatsioonide ja kriisiohjamise strateegiline partnerlus: nõukogu järeldused 2022.–2024. aasta prioriteetide kohta

Nõukogu kiitis samuti heaks järeldused ELi prioriteetide kohta ÜRO inimõigusi käsitlevatel foorumitel 2022. aastal.

• Inimõigused: EL võttis vastu järeldused ELi prioriteetide kohta ÜRO inimõigusi käsitlevatel foorumitel 2022. aastal