"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Välisasjade nõukogu arutas Euroopa julgeolekuolukorda.
Nõukogu mõistis hukka Venemaa vägede koondamise Ukraina ümbruses, sagenenud relvarahurikkumised ja Venemaa toetatud separatistide provokatsioonid Ida-Ukrainas. Samuti mõistis nõukogu hukka tegevuse, lavastatud sündmused ja infoga manipuleerimise, mille eesmärk on luua ettekääne Ukraina vastaseks sõjaliseks eskaleerumiseks.
Lisaks tunnustas nõukogu vaoshoitust, mida Ukraina on üles näidanud, seistes silmitsi hirmutamise ning Minski kokkulepete ja rahvusvahelise õiguse rikkumistega.
Arutelu käigus oli ministritel võimalus vahetada mitteametlikult arvamusi Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga. Ministrid kinnitasid taas oma ühtsust, otsustavust ja ELi solidaarsust Ukrainaga.
Venemaa on pärast Teist maailmasõda põhjustanud suurima ohu rahule ja stabiilsusele Euroopas. Kutsume president Putinit üles austama rahvusvahelist õigust ja Minski kokkuleppeid. Venemaa juhtkond saab ise otsustada, kuidas nad soovivad, et rahvusvaheline üldsus ja ajalugu neid näeksid.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Nõukogu tegi otsuse mitmete meetmete kohta, millega toetada Ukraina vastupanuvõimet. Nõukogu võttis vastu otsuse anda 1,2 miljardit eurot makromajanduslikku finantsabi ning otsustas toetada Ukraina sõjaväelist kutseõpet Euroopa rahutagamisrahastu raames. Samuti suurendab EL oma toetust küberrünnete ja desinformatsiooni vastu võitlemiseks, saates riiki ekspertide missiooni.
ELi saatkonnad ja diplomaatilised esindused ning ELi delegatsioon Ukrainas jäävad avatuks ja täielikult toimivaks, välja arvatud piiratud erandid.
Kõrge esindaja selgitas samuti, et mis tahes agressioonil Ukraina vastu on tõsised tagajärjed Valgevenele, kui rünnak pannakse toime tema territooriumilt või Valgevene osalusel.
Nõukogu arutas olukorda Bosnias ja Hertsegoviinas ning seda, kuidas säilitada riigi suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja ühtsus.
Nõukogu kutsus riigi poliitilisi liidreid tungivalt üles võtma vastutuse põhiseaduse säilitamise eest, tagama pädevuste täieliku üleandmise riigiasutustele ning tegelema kõigi lahendamata küsimustega.
Euroopas ei ole kohta lõhestatud Bosnia ja Hertsegoviinale ning need, kes seda soovivad, eksivad rängalt. Nad jätavad oma inimesed ilma heaolupõhisest Euroopa väljavaatest ja elust.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Ministrid väljendasid täielikku toetust ELi eriesindajale Bosnias ja Hertsegoviinas Johann Sattlerile, operatsioonile EUFOR Althea ning kõrgele esindajale Bosnias ja Hertsegoviinas Christian Schmidtile. Nii EL kui ka USA püüavad vahendada poliitilist dialoogi, et jõuda kokkuleppele põhiseaduse ja valimisreformis, sealhulgas põhiseaduse mõningases muutmises, mis võiks parandada föderatsiooni toimimist.
EL on jätkuvalt valmis kasutama viimase abinõuna kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas ELi rahalist abi ja piiravaid meetmeid, kui olukord seda nõuab.
Dialoog on jätkuvalt prioriteet, et tagada vajalikud reformid enne eelseisvaid valimisi.
Kliimadiplomaatia
Nõukogu vahetas arvamusi kliimadiplomaatia üle ja kiitis heaks selleteemalised järeldused.
ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu ühisnõukogu ning ministrite 26. kohtumine
Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames kohtusid välisministrid ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu ühisnõukogu ning ministrite 26. kohtumisel oma kolleegidega Pärsia lahe riikidest.
EL on Pärsia lahe piirkonna suurim investor ja piirkonna suuruselt teine kaubanduspartner. Ministrid olid ühel meelel, et on aeg võtta kohustus teha tihedamat koostööd rohepöörde, arengukoostöö ja humanitaartegevuse valdkonnas. Samuti arutati Jeemeni teemat.
Venemaa on pärast Teist maailmasõda põhjustanud suurima ohu rahule ja stabiilsusele Euroopas. Kutsume president Putinit üles austama rahvusvahelist õigust ja Minski kokkuleppeid. Venemaa juhtkond saab ise otsustada, kuidas nad soovivad, et rahvusvaheline üldsus ja ajalugu neid näeksid.