Välisasjade nõukogu, 20. veebruar 2023

Peamised tulemused

Välisasjade nõukogu alustas minutilise leinaseisakuga, et mälestada Türgit ja Süüriat laastanud maavärinas hukkunud rohkem kui 40 000 ohvrit.

Venemaa agressioon Ukraina vastu

Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu peaaegu aasta pärast seda, kui Venemaa alustas oma provotseerimata, ebaseaduslikku ja täiemahulist sissetungi.

Me peame jätkama Ukraina kindlat ja vankumatut toetamist niikaua, kuni Ukraina jääb võitluses peale ja võidab. Selleks tuleb tegutseda aegsasti. Aegsasti tegutsedes on võimalik päästa elusid.

ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Ministrid arutasid Ukrainale Euroopa rahutagamisrahastu kaudu antava sõjalise toetuse teemal ja koolitustegevust Ukraina toetuseks läbiviidava ELi sõjalise abimissiooni (EUMAM Ukraine) raames.

Nõukogu arutas ka Ukraina kiireloomulist ja märkimisväärset vajadust laskemoona järele. Sellega seoses keskenduti arutelus sellele, kuidas tõhustada ELi ühiseid jõupingutusi, et neid vajadusi eelkõige võimalike ELi tasandi hangete kaudu rahuldada. ELi kaitseministrid peaksid seda teemat käsitlema oma eelseisval mitteametlikul kohtumisel Rootsis.

Ministrid vahetasid arvamusi ka käimasoleva töö üle, mille eesmärk on võtta vastu kümnes sanktsioonide pakett nende vastu, kes mängivad olulist rolli Venemaa agressioonisõja jätkamises, samuti Venemaa kuritegude, sealhulgas agressioonikuritegude eest täieliku vastutusele võtmise küsimuse üle ning diplomaatilise dialoogi üle G7 partneritega ja ÜROs, et tagada laialdane toetus ÜRO Peaassambleel hääletamisele tulevale resolutsiooni eelnõule ÜRO põhikirjas esitatud põhimõtete kohta, mis on kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu alus.

Lõpuks käsitles nõukogu ka Musta mere teraviljaalgatust, mis lõppeb märtsi keskel. Ministrid leppisid kokku, et Venemaale tuleb avaldada survet, et võimaldada seda algatust pikendada ning kaotada põllumajandustoodete ekspordi suhtes kehtivad piirangud. EL annab sellesse panuse ELi-Ukraina solidaarsuskoridoride kaudu, mis on hõlbustanud 51 miljoni tonni ulatuses kaupade eksporti Ukrainast ülejäänud maailma ning mis on maailma toiduhindade stabiliseerimise võti.

Mitteametlik arvamuste vahetus Nicu Popescuga

ELi välisministrid pidasid lõunasöögi ajal mitteametliku mõttevahetuse Moldova Vabariigi asepeaministri ning välis- ja eurointegratsiooniministri Nicu Popescuga Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mõju üle Moldova Vabariigile, sealhulgas Moldova õhuruumi viimaste korduvate rikkumiste üle ja energiatarnete kasutamise üle relvana Venemaa poolt..

Ministrid kinnitasid, et EL toetab Moldovat tema teel Euroopasse ning soovib aidata kaasa Moldova vastupanuvõime ja julgeoleku tugevdamisele.

Sellega seoses väljendas Moldova soovi saada kasu ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonist ning nõukogu uurib seda võimalust.

Afganistan

Nõukogus toimus arvamuste vahetus Afganistani teemal pärast videokonverentsi teel toimunud mitteametlikku mõttevahetust ÜRO asepeasekretäri Amina Mohammediga.

Ministrid arutasid viimaseid kohapealseid arenguid, eelkõige valitsusvälistes organisatsioonides töötamise keelamist naiste jaoks ja selle negatiivseid tagajärgi humanitaarabi kohaletoimetamise seisukohast.

Ministrid leppisid kokku, et ELi humanitaar- ja põhivajaduste alase abi ning toimetulekuabi andmist jätkatakse seni, kuni seda on võimalik teha mittediskrimineerivalt ja kooskõlas rahvusvahelise humanitaarabi andjate poolt kokkulepitud põhimõtetega. Seda olukorda jälgitakse tähelepanelikult kuuekuulise katseperioodi jooksul ja otsuseid tehakse iga konkreetse juhtumi puhul eraldi.

Kliima- ja energiadiplomaatia

Nõukogu arutas kliima- ja energiadiplomaatiat Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi osavõtul.

Arutelu käigus rõhutati vajadust tugevdada veelgi ELi teavitustegevust kliima- ja energiavaldkonnas ning kahekordistada oma jõupingutusi, et saavutada eelseisval COP28-l ambitsioonikad tulemused. Samuti rõhutati tungivat vajadust suurendada kliimamuutustega seotud rahastamist, nii et see hõlmaks rohkem kui üksnes traditsioonilisi rahastajaid, ning edendada mitmepoolsete arengupankade kiiret reformimist.

Kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega kaasnevad tõsised tagajärjed ülemaailmse rahu ja julgeoleku jaoks ning ELi välis- ja julgeolekupoliitikas tuleb kliimamuutustega kaasnevaid riske süstemaatiliselt arvesse võtta. Peatselt esitatakse nende küsimuste kohta kõrge esindaja ja komisjoni ühisteatis.

Päevakajalised küsimused

Nõukogu otsustas täna kehtestada piiravad meetmed veel 32 isiku ja kahe üksuse suhtes, kes vastutavad inimõiguste raske rikkumise eest Iraanis.

• Iraan: EL kehtestas täiendavad piiravad meetmed 32 isiku ja kahe üksuse suhtes, kes vastutavad inimõiguste rikkumise eest (pressiteade, 20. veebruar 2020)