Skip to content
  • Nõukogu (välisasjad)

Välisasjade nõukogu, 23. jaanuar 2023

Peamised tulemused

Venemaa agressioon Ukraina vastu

Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni teemal.

Enne nõukogu arutelu tegi Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba videokonverentsi teel lühipöördumise ELi ministrite poole ning andis neile ülevaate viimastest sündmustest kohapeal ja Ukraina praegustest prioriteetidest. Ministrid kinnitasid talle, et ELi ühised jõupingutused jätkuvad nii kaua kui vaja.

Nõukogu käsitles 3. veebruaril toimuvat ELi ja Ukraina tippkohtumist, mis on esimene tippkohtumine alates Venemaa agressioonisõja algusest ja esimene, kus Ukraina on kandidaatriik. Seejärel arutasid ministrid täiendavat ELi sõjalist toetust Ukrainale.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Täna saavutasime poliitilise kokkuleppe täiendava 500 miljoni euro suuruse sõjalise toetuse seitsmenda osamakse ja 45 miljoni euro suuruse täiendava abimeetme kohta, mis on mõeldud Ukraina vägedele, keda koolitatakse meie sõjalise väljaõppemissiooni EUMAM Ukraine raames. See teeb Euroopa rahutagamisrahastust antava sõjalise toetuse kogusummaks 3,6 miljardit eurot.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Ministrid väljendasid toetust Ukraina algatusele saavutada õiglane rahu, rõhutades, et on oluline tagada algatusele võimalikult laialdane ülemaailmne toetus, ning rõhutasid selle põhielemente: Ukraina sõltumatus, suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning Ukraina võõrandamatu õigus kaitsele Venemaa agressiooni eest.

Lõpetuseks arutasid ministrid vastutusmehhanismi võimalusi. EL toetab ÜROs, sealhulgas ÜRO Peaassamblee raames, selles küsimuses tehtavat tööd ning rõhutab, et on oluline säilitada rahvusvahelises kriminaalõiguse süsteemis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tähtis roll.

Ministrid väljendasid suurt toetust rahvusvahelise prokuratuuri loomisele Haagis esimese sammuna.

Mitteametlik arvamuste vahetus Palestiina peaministri Mohammad Shtayyeh’ga

ELi välisministrid pidasid lõunasöögi ajal Palestiina peaministri Mohammad Shtayyeh’ga mitteametliku arvamuste vahetuse kahepoolsete suhete hetkeseisu ja nende edasiarendamise võimaluste üle, tehes tööd ministrite tasandil.

Peaminister Shtayyeh teavitas ministreid kohapealsest olukorrast ja püsivatest pingetest. Ministrid kinnitasid ELi toetust kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisuse kaitsmisele ning arutasid Palestiina riiklike valimiste korraldamise selge ajakava ja Palestiina reformikava edendamise tähtsust.

Sahel ja Lääne-Aafrika rannikuriigid

Välisasjade nõukogus toimus arvamuste vahetus Saheli ja Lääne-Aafrika rannikuriikide üle, mis kinnitab, et vaatamata halvenevale julgeoleku- ja poliitilisele olukorrale on see piirkond jätkuvalt ELi prioriteet.

Pärast otsust luua uus sõjaline partnerlusmissioon Nigeris, mis käivitub 2023. aasta veebruaris, leppis nõukogu kokku töötada välja kriisiohjekontseptsioon, et pakkuda Guinea lahe rannikuriikidele konkreetseid tegevusi ning sihipärast koolitust ja toetust. EL kasutab oma jõupingutuste suunamiseks ka sõjalisi nõustajaid ELi delegatsioonides.

Päevakajalised küsimused

Nõukogu mõistis hukka Iraanis toimuva meeleavalduste jõhkra mahasurumise ja hukkamised ning väljendas jätkuvat toetust iraanlaste õigusele avaldada meelt oma põhiliste inimõiguste kaitseks. Nõukogu lisas seejärel 18 isikut ja 19 üksust nende isikute ja üksuste loetellu, kelle vastu kohaldatakse piiravaid meetmeid Iraani suhtes rakendatava inimõiguste rikkujate vastase sanktsioonirežiimi raames. Nende hulka kuuluvad Iraani revolutsioonilise kaardiväe, meediaväljaannete ja poliitikavaldkonna kõrgel ametikohal olevad isikud.

Nõukogu lõi uue täiemahulise tsiviilmissiooni Armeenias (EUMA Armenia), kuhu kuulub kuni 100 töötajat, kes jälgivad olukorda kohapeal ja annavad selle kohta teavet ning aitavad seeläbi kaasa inimeste julgeolekule ja usalduse suurendamisele Armeenia ja Aserbaidžaani ametiasutuste vahel.

Seejärel arutasid ministrid kohutavaid sündmusi Afganistanis, kus Afganistani naistele ja tüdrukutele kehtestati täiendavad piirangud. Nõukogu hindab nende arengute mõju, muu hulgas olemasolevate või täiendavate mehhanismide kaudu, et võtta Taliban inimõiguste rikkumiste eest vastutusele.

Lõpetuseks andis kõrge esindaja nõukogule ülevaate Kosovo* ja Serbia vaheliste suhete normaliseerimist käsitlevast dialoogist ning eelkõige Kosovosse* ja Serbiasse tehtud missioonist, milles osalesid ELi eriesindaja Belgradi ja Priština vahelises dialoogis ning muudes Lääne-Balkani piirkondlikes küsimustes Miroslav Lajčák koos USA asesekretäri ning Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia juhtide välispoliitika nõustajatega, eesmärgiga jätkata arutelusid suhete normaliseerimist käsitleva ettepaneku üle.

Nõukogu vahetas arvamusi ka Venezuela, Montenegro ja Etioopia teemal.

Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu punktid, mis on esitatud muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas.


*Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Kohtumisega seotud dokumendid

Pressiteated

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (välisasjad)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 6. märts 2025