"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni teemal.
Enne nõukogu arutelu tegi Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba videokonverentsi teel lühipöördumise ELi ministrite poole ning andis neile ülevaate viimastest sündmustest kohapeal ja Ukraina praegustest prioriteetidest.
Ministrid arutasid viimaseid arenguid, eelkõige Venemaa süstemaatilisi tsiviilelanike vastu suunatud rünnakuid ja praeguste talviste olude kasutamist relvana.
„Ainuüksi Odessas jäi kohe pärast Venemaa droonirünnakuid elektrita 1,5 miljonit inimest. Odessas on temperatuur nullkraadi ringis.
On selge, et Putin püüab külma abil sundida Ukrainat alla andma, jättes tahtlikult miljonid ukrainlased ilma vee, elektri ja kütteta.
Seda võib nimetada inimsusevastaseks kuriteoks, tegemist on sõjakuriteoga. [...] Ukraina rahva vaprus väärib kindlasti austust, kuid austusest ja aplausist rohkem vajavad nad toetust.
ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Nõukogu arutas, kuidas aidata Ukrainal parandada oma energiasüsteemi ja kuidas suurendada ELi elektrieksporti Ukrainasse, samuti arutati ELi tööd Ukrainas sõja ajal toime pandud Venemaa kuritegude eest vastutusele võtmise tagamisel.
Nõukogu arutas käimasolevat tööd Ukraina-vastase agressiooni eskaleerimise eest Kremli vastu suunatud üheksanda sanktsioonide paketiga.
Iraan
Välisasjade nõukogus toimus arvamuste vahetus Iraani teemal, milles võeti arvesse viimaseid arenguid riigis ja väljaspool seda.
Nõukogu mõistis hukka käimasolevate meeleavalduste vastuvõetamatu mahasurumise ja inimõiguste halveneva olukorra, samuti Iraani sõjalise koostöö Venemaaga, sealhulgas Venemaa poolt Ukraina-vastas agressioonisõjas kasutatavate droonide tarnimise. Lisaks käsitlesid ministrid ühise laiaulatusliku tegevuskava uuendamise väljavaateid ja piirkondliku julgeoleku küsimust. Nõukogu kiitis heaks neid teemasid käsitlevad järeldused.
Nõukogu võttis vastu Iraani vastu suunatud täiendavad sanktsioonid jätkuvate inimõiguste rikkumiste eest riigis ning Iraani abi eest Venemaale Ukraina rahva vastu suunatud agressioonis.
Lõpetuseks andis kõrge esindaja ministritele ülevaate ühise laiaulatusliku tegevuskava hetkeseisust.
Ühine laiaulatuslik tegevuskava on arusaadavalt väga raskes seisus. Kuid ma arvan, et see tegevuskava on meie parim võimalus tagada, et Iraan ei arendaks välja tuumarelva. See on jätkuvalt meie enda huvides ja seepärast usun endiselt, et peame inimõiguste rikkumisega ja Venemaale relvade tarnimisega seotud sanktsioonid tuumaprogrammist eraldama. Kuigi tuumakokkulepe on endiselt ummikseisus ja Iraani tuumaprogrammi eskalatsioon on väga murettekitav, peame nii palju kui võimalik jätkama katseid selle kokkuleppe taaselustamiseks.
ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Päevakajalised küsimused
Nõukogu vaatas läbi ELi järelevalvesuutlikkuse Armeenias, mille tegevus lõpeb 19. detsembril. Selleks et säilitada ELi usaldusväärsus Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise dialoogi vahendajana, lähetatakse alates 20. detsembrist Armeeniasse meeskond võimaliku tsiviilmissiooni kavandamiseks, mis kokkuleppe saavutamise korral käivitatakse 2023. aastal.
Seejärel arutas nõukogu halvenevat olukorda Kosovo* ja Serbia vahel, kus viimased intsidendid kinnitavad kahepoolsete suhete murettekitavat halvenemist, ning leppis kokku võimalikes sammudes, et püüda Põhja-Kosovos pingeid leevendada.
Alates augustist oleme näinud kokkupõrgete, provokatsioonide ja reaktsioonide nõiaringi, mis viimastel päevadel on eskaleerunud, tuues kaasa tõsised julgeolekuintsidendid, sealhulgas rünnaku meie EULEXi missiooni ja Kosovo politsei vastu. Teid tõkestavad barrikaadid ja tänavatel liikuvad relvastatud inimesed on midagi sellist, mida me ei ole valmis aktsepteerima partnerite puhul, kes näevad oma tulevikku Euroopas.
See olukord peab lõppema. Barrikaadid tuleb eemaldada, kord tuleb taastada.
Nõukogu kutsus sõnaselgelt mõlemat poolt üles hoiduma vägivallast ja provokatiivsetest sammudest.
ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Kõrge esindaja tegi ministritele ettepaneku saata EULEXi missioonile täiendavaid lisavahendeid ning palus Belgradi-Priština dialoogi ja muude Lääne-Balkani piirkondlike küsimuste jaoks nimetatud ELi eriesindajal Miroslav Lajčákil külastada piirkonda enne Euroopa Ülemkogu kohtumist, et hinnata olukorda ja anda ELi juhtidele sellest ülevaade.
*Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Samuti vahetas nõukogu arvamusi Moldova Vabariigi, lõunanaabruse, inimõiguste, Tuneesia ja strateegia „Global Gateway“ üle.
Nõukogu järeldused ja otsused
Nõukogu kiitis heaks järeldused Iraani, Jeemeni ja ÜJKP tsiviiltegevuse kokkuleppe kohta.
Nõukogu leppis kokku, et Euroopa rahutagamisrahastu rahalist ülemmäära suurendatakse 2023. aastal 2 miljardi euro võrra. Samuti lepiti kokku, et vajaduse korral võib seda ülemmäära kuni 2027. aastani suurendada veel 3,5 miljardi euro võrra.
Nõukogu kehtestas piiravad meetmed Korea Rahvademokraatliku Vabariigi suhtes seoses ballistiliste rakettide jätkuva arendamisega, mis rikub ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaseid resolutsioone.
Nõukogu pikendas ELi tsiviilvõimekuse suurendamise missiooni EUCAP Somalia, ELI sõjalise väljaõppemissiooni EUTM Somalia ning ühe ELi sõjalise täitevvolitustega merendusoperatsiooni – ELi mereväeoperatsiooni Atalanta – volitusi 31. detsembrini 2024.
ELi piiravaid meetmeid isikute ja üksuste suhtes, kes vastutavad Mali rahu, julgeoleku või stabiilsuse ohustamise või Mali poliitilise ülemineku eduka lõpuleviimise takistamise või kahjustamise eest, pikendati kuni 14. detsembrini 2023.
Muud A-punktid
Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu punktid, mis on esitatud muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjades.
„Ainuüksi Odessas jäi kohe pärast Venemaa droonirünnakuid elektrita 1,5 miljonit inimest. Odessas on temperatuur nullkraadi ringis. On selge, et Putin püüab külma abil sundida Ukrainat alla andma, jättes tahtlikult miljonid ukrainlased ilma vee, elektri ja kütteta. Seda võib nimetada inimsusevastaseks kuriteoks, tegemist on sõjakuriteoga. [...] Ukraina rahva vaprus väärib kindlasti austust, kuid austusest ja aplausist rohkem vajavad nad toetust.